IngeriMaa laulude noodistamine

---

Jõgõperä küla vadja lauliku Natalja Lukina trallitus ("RKMMgnII2329k_Tshago_kukku": kenee keeli kerkiääpi) on küll imeliselt täpses rütmis, aga püsiva võnkesagedusega "astmeid" on taas vähe(u 285 Hz "finalis", u 232 Hz ehk u 1,75 tooni madalam "tenor" ja vast veel vahepealne u 255 Hz ehk u 0,875 tooni põhihelist madalam "aste" ..).

---

järgmine isuri metsahõige ("75a_008-12_Lauloin_ennemp_UUS": eigä ilota ved oi ensinkägää joo) kostab tugevate astmelöökidena, aga selle sõlmekesed on kummalises suhtes (u 275 Hz "finalis", u 350 Hz ehk u 2,25 tooni kõrgem "tenor" ..).








katsusin ise teda matkida.
esimene katse tuli samuti katkendlik, nurgeline ja rõhtjooneline.




mõningase harjutamise järel sain lauldud (kõrvaklappidest salvestust kuulates ja joonist jälgides) pisut sujuvamalt.




ometi ei osanud laulda õigeid helikõrguseid ja "astmed" kipuvad minulgi vajuma, kus algesitaja pigem tõuseb.




tähistasin rängemad vead punaste numbritega:

* kõige rohkem eksisin 4. ja 11. noodiga, mis peaksid olema 0,5 tooni madalamad (u 2,25 tooni lõpphelist kõrgemal). mina laulsin nad u 2,75 tooni lõpphelist kõrgemale, tahtsin ehk 3. ja 4. noodi vahele täistooni laulda, aga selles kõrguses oli juba pisut raske laulda ja võisin maabuda lihtsalt mingisse mugavasse kohta.

* 5. ja 8. noodi laulsin 0,25 tooni kõrgemaks ehk enam-vähem täistooni kaugusele lõpphelist. algses esituses oli see intervall 0,75 tooni.

* 9. noodi laulsin iga kord liiga madalaks. algesituses on ta pigem 7.st kõrgem.

väiksemad eksimused võib kirjutada ülepüüdliku sujuvuse arvele.



kummalaisel kombel olid vead seda suuremad, mida madalamal laulsin.
eelmine näide oli algesitusest oktav madalam, sest unisoniga ei saanud hakkama.

algul laulsin aga vaistlikult 2 oktavit madalamalt ja vead olid veel hullemad.





põhjus võib olla minu ebaühtlases kuulmises ja häälevalitsemises eri sagedusvahemikes , aga ka arvutuskäigus.

Järva-Jaani kiigelaulu noodistamine

üks värss Järva-Jaani kihelkonna lauliku Rosalie Veinbergi kiigelaulust (KI-6415--14) "Kiigedsepad_ellad_vennad"
pale mul maksab paari ärgi


sama värss pooletoonisel joonestikul

---

soovin jõudu neile, kes arvavad endid oskama seda noodistada.

võrdluseks

astmeline muusika (meloodiline E duur klaveril) näeb välja niisugune

---

sama värss tänapäeva (astmelisest muusikast mõjutatud) rahvaluule uurija laulduna - pärast noodistamist ja veel kord üle kuulamist näeb välja samuti astmeline, kuigi algses esituses astmeid pole

---

tõtt öelda ei laula Rosalie Veinberg küll kõige tavapärasemal viisil.

järgmine Kuussalu kiigeviis paistab palju astmelisem. laulja püsib pikemalt kandvatel helidel, aga temagi tõuseb seejuures iga "astme" jooksul järjekindlalt ega hoia ühtsama helikõrgust.
20. ja 17. pooltooni kandis paiknevad "astmed" näikse olema enam-vähem paigas. ülejäänud on ebamäärased.







kui sama värssi laulab kogenud koorilaulja, siis tekivad järsud püsiva helikõrgusega astmed. sealjuures näib helikõrgus ühe astme venitamisel pigem langevat.
pisut liiga selge hääldus katkestab meloodia pea iga silbi alguses. algse esitaja üleminekud on sujuvad ja pidevad.
kõige ilmsem erinevus on laskuva keerutuse laulmisel: "-toot", "-ge", "-noo".

---

nendest üksikutest värssidest jääb muidugi väheks, aga terveid laule joonistada pole praegu aega.

PandiVere kaudne kõneViis

• 1 kaudne kõneviis ^[1]
  • 1.1 tunnused
    • 1.1.1 ma tegevusnimi
      • 1.1.1.1 umbisikuline
    • 1.1.2 võõrmõjud
      • 1.1.2.1 da tegevusnimi
      • 1.1.2.2 ma tegevusnimi koos abitegusõnaga pidama
        • 1.1.2.2.1 umbisikuline
      • 1.1.2.3 oleviku kesksõna va(t)
  • 1.2 liht- ja liitajad
    • 1.2.1 mineviku kesksõna nu(va)d
      • 1.2.1.1 umbisikuline
    • 1.2.2 olema + ~nud ühend
      • 1.2.2.1 umbisikuline
    • 1.2.3 ol̀D + ~nud ühend
• 2 viited ja märkused

kaudne kõneviis ^[1]

tunnused

kuulu juttu edastatakse keskmurdes ma- või da-tegevusnime, oleviku ja mineviku kesksõna või abitegusõna pidama kaudu. eraldi kõneviisist rääkimine on ehk kerge liialdus.

ma tegevusnimi

idamurdeomast ma tegevusnime kasutatakse enne kõike Põhja-Tartumaa, Põhja-Viljandimaa, Lõuna-Järvamaa, Lõuna-Virumaa ja läänemurde Vändra murrakutes ^[2]

• Väike-Maarja: käìs sîn lär̀mi teGèmas, et̄ ma luGèma temà kir̆jàD läBì; Rak̀verest tulèma ük̀s miès nüìD iZè seDà aś̀a sîn e̮ĭjenDama; ta suat̀ma teDa iGà e̮h̀ta ul̆Gà muàD; Simuna: ta e̮p̀pima lin̆nàs toh̀trist

umbisikuline

tarvitatakse ka umbisikulist ma tegevusnime

• Väike-Maarja: nüìD teh̀tama seìje kuà ūweD lāDàD ('laudad');
• Väike-Maarja:
  • Vao valda kiidetama,
  • Vao valda reagitama, ^[3]

taoline väljend võib pärineda lauselühendist ^{[4] [5]}, mis keskmurde alal on võõras ainult Lääne-Harjumaal

• Viru-Jaagupi: uottavaD omà peremest tulèma

võõrmõjud

kaudset kõneviisi ongi arvatud Eesti murretesse sugenenud olema 16.-18. sajandil ^[6] saksa ja läti keele mõjul ^[7].

da tegevusnimi

läänemurdeomast da tegevusnime kasutatakse enne kõike Harjumaal, mõnevõrra ka Järvamaal, harvem Virumaal ja Põhja-Viljandimaal ^[8]

• Viru-Jaagupi: kir̆jut̆tas, et ol̀la aìGe

ma tegevusnimi koos abitegusõnaga pidama

ilmne saksapärasus on ma tegevusnime ühend abitegusõnaga pidama ^[9]

• Väike-Maarja: ars̆tiD piăvaD iZèGi naèrma, et piǹD läB var̀Bas̆se, juBà jä̀lle ars̆ti jûre; Kadrina: siè piàB ük̀s iGàvene veDàmik̀ olèma, mit̀te miDàGi ei pià vīt̀sima tehà;

umbisikuline

koos abitegusõnaga pidama tarvitatakse ka umbisikulist ma tegevusnime

• Väike-Maarja: sur̀nu ̨ âl piDì luettama; piDì ik̀ke suăDet̆tama seDa aś̀sa ûrima; Simuna: tänà piDì tüö̀le järèle tul̀Dama

oleviku kesksõna va(t)

Tartu ja Võru murdele omane oleviku kesksõna osastavas käändes (vat̀ ~ vaD) tungib peale Eesti õigekeele mõjul.

• Simuna: ta laùlvat̀ äs̀ti

Kodaverele omast oleviku kesksõna omastavat käänet (va) kuuleb veel Kuusalu ranna, Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa lõunaosa ning läänemurde Saarde ja Häädemeeste murrakutes ^[8]

liht- ja liitajad

mineviku kesksõna nu(va)d

lihtminevik

• Väike-Maarja: ta luGenD kül̄ rahà ilusti ülè, aGa ̮ i tià, kus̀t siè viGà tulì; oBùne tul̀D ük̆si kojù, mies̀t pe̮l̀D ol̀laGi; Simuna: läìnD puòD́i ja vāDanD, et puòD́ ol̀D ke̮ik̀suGust iluZat̀ krâmi täìZ

keskmurde Harju-Jaani, Kuusalu, Koeru, Virumaa, Põhja-Tartumaa ja Põltsamaa murrakutes tarvitatakse nuD-kesksõna mitmuse moodustamiseks vaD-liidet nagu idamurdes:

• Väike-Maarja: luGènuvaD kül̄ mit̀mek̆keZi, aGa ik̀ke e̮ĭjet̆ti ei suànD; mehèD tul̆nuvaD sūre kar̆jaGa ja näĭnuvaD seDà luGù omà sil̆màGa; kar̆jaBoĭZiD teĭnuvaD tulè met̀sa mahà; Simuna: pis̀tnuvaD pe̮lèma; sâGinuvaD ä̂; Kadrina: ol̆́vi aŭGust läĭnuvaD var̀GaD sis̀se

(võrdluseks soome: olivat lukeneet (<*lukenuδet 'nad olid lugenud') ~ olet lukenut ('sa oled lugenud') 2).

umbisikuline

tarvitatakse ka tud tegevusnime

• Väike-Maarja: sîn kuŏlimajas kuà luettuD ja lālet̆tuD; Kadrina: ük̀s îDlane maettuD seìje mäGeDes̆se mahà

olema + ~nud ühend

täisminevik (keskmurde ida- ja lõunaosas)

• Väike-Maarja: iZà olèma luGend il̀ma pril̆́lit̆ta sur̆mani; ta olèma ük̆sì tièD tul̀D; olèma lap̆sèD vièl om̆mik̆ku kuòĺi suat̀, teìnD süìja ja sīs viZanD pik̆kàli; Simuna: ük̀s tümà viè suòn ol̀D, siǹna sīs olèma kat̆kù vaŋkker laGùnenD;

keskmurde loodeosas öeldi olla + ~nud

umbisikuline

tarvitatakse ka umbisikulist olema + ~tud ühendit

• Väike-Maarja: Mârjast olèma tul̀DuD mit̀me oBùZeGa

ol̀D + ~nud ühend

enneminevik

• Väike-Maarja: ta ol̀D jo eǹne seDa aś̀sa nat̆tuk̆ke e̮p̀pinD; pärast ol̀D kül̄ kaŋ̀Ge âmiZeGa tul̀D, aGa teĭZèD ol̀D jo ä̂ läìnD;

seeasemel tarvitatakse ka tavalist kindla kõneviisi enneminevikku

• Anna: minà olin süń̀DinD, emà ei ole sânD e̮h̀tast toė̆met̆tust ne̮n̆nà kor̆ralik̆kult̀ tėhà

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 295
2. ↑ Eesti murded ja kirjakeel / Arnold Kask, (toimetanud H. Rätsep, kaane kujundanud H. Puzanov; Tallinn : Valgus, 1984 Tallinn : ENSV TA rotaprint) lk 226-268
3. ↑ H II 11, 342/3 (114) < Väike-Maarja khk. - M. Kampmann (1889) "Vaene vald"
4. ↑ Viron ja liivin modus obliquuksen historiaa / Osmo Ikola (Helsinki : Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1953) lk 13-18
5. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 10
6. ↑ Introduction to Estonian linguistics / Alo Raun and Andrus Saareste (Wiesbaden : Harrassowitz, 1965) lk 64, 67
7. ↑ Eesti murded ja kirjakeel / Arnold Kask, (toimetanud H. Rätsep, kaane kujundanud H. Puzanov; Tallinn : Valgus, 1984 Tallinn : ENSV TA rotaprint) lk 220-285, kaart lk 253
8. ↑ ^{8,0 8,1} "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 44
9. ↑ Eesti murded ja kirjakeel / Arnold Kask, (toimetanud H. Rätsep, kaane kujundanud H. Puzanov; Tallinn : Valgus, 1984 Tallinn : ENSV TA rotaprint) lk 268-270

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere käskiv kõneViis

• 1 käskiv kõneviis ^[1]
  • 1.1 tunnused
  • 1.2 -G / -k vaheldus
  • 1.3 astmevaheldus
    • 1.3.1 tugev aste ^[5]
  • 1.4 las-ühend
  • 1.5 muud käskivad väljendid
• 2 viited ja märkused

käskiv kõneviis ^[1]

tunnused

isik	ainsus	mitmus
1.		-Gem / -kem (<*-keme <*-k?me)
2.	-(<*k)	-Ge / -ke (<*-ket <*-k?te)
3.	-Gu / -ku (<*-kohon <*-k?hen)	-Gu / -ku (<*-kohot <*-k?het)

endine käskiva kõneviisi tunnus (*k) on Eesti keskmurde käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde lõpust kadunud

• Väike-Maarja:ak̀ka, e̮p̆pì; Viru-Jaagupi:torkka

kiirkõnes võib see veelgi lüheneda

• Väike-Maarja: vat̆ta ~ vat̄ 'vaata'; Kadrina laulus: "oot-oot, kiike, noo-noo, kiike"

muistne käskiva kõneviisi tunnus (*k) on osaliselt säilinud mõnes üksikus läänemeresoome keeles

• idavadja (tširje̮taG 'kirjuta'), võru (ann̆aʔ 'anna').

käskiva kõneviisi mitmuse 2. pöörde -Ge / -ke lõpp pärineb Kettuse arvates sufiksilise astmevahelduse tõttu nõrgenenud ja hiljem ühte silpi koondunud liittunnusest * ka-δe̮n ^[2]

• sāGe (< *sākaδe̮n)

veel 17. sajandi keskpaiga kirjutistest leiab vanemat t-osisega lõppu. ^[3]

• Heinrich Stahl: valataget 'vaadake'

• ARMAS, KALLIS, KULDNE VEND ? 1650-1660:
  • Sööged, jooged kauniste,
  • tantsiged kaas paariste,
  • seni kui see kuke hääl,
  • kuuldaks, rõõmsad olgud veel.

käskiva kõneviisi mitmuse 1. pöörde -Gem(e) / -kem(e) lõpp on keskmurdes jäänud ainult lauludesse

• Kadrina:
  • Risti tantsi tantsigeme
  • Oma tantsi hoidageme. ^[4]

tavaliselt tarvitatakse selle asemel kindla kõneviisi oleviku mitmuse 1. pööret

• Väike-Maarja: tulème [om̀me seìje taGàZi]

käskiva kõneviisi ainsuse 3. pöörde -Gu / -ku lõpp pärinevat liittunnusest * ko-he̮n, kus he̮n on kunagine kolmanda isiku asesõna.

• Väike-Maarja: miŋ̆Gù ol̆Gù; Simuna: vajut̆taGu oit̀ku se̮ut̀ku; (~ Kolga-Jaani: miŋ̆Gò ol̆Gò oit̀ko)

käskiva kõneviisi mitmuse 3. pöörde -Gu / -ku lõpp pole enam ainsusest eristatav.

• Väike-Maarja: miŋ̆Gù ol̆Gù; Simuna: vajut̆taGu oit̀ku se̮ut̀ku;

käskiva kõneviisi 3. pöörde -Gu / -ku lõppu võib kaudse või vahendatud käsuna tarvitada kõikide isikutega.

• ma tehku, sa mingu, me tulgu

-G / -k vaheldus

G-algulisi tunnuseid tarvitatakse helilise hääliku järel (Rakvere: nuhelDa; Viru-Jaagupi: kīDelDa; Simuna: e̮m̆melDa, Väike-Maarja: me̮t̆telDa rījelDa, Viru maamurdes tavaliselt: me̮èlDa üèlDa laùlDa naèrDa jm)

• Väike-Maarja: kûlGè miŋ̆Gè ol̆Gè; Simuna: tul̆Gè; Kadrina: kroh̀viGe riakkiGe

k-algulisi tunnuseid tarvitatakse helitu hääliku järel (siàDma jm). sealjuures asendub nõrk sulghäälik tugevaga.

• Simuna: ant̀ke; Kadrina: juos̀ke teh̀ke; Rakvere: je̮ut̀ke se̮utke

koondelised -at liitega tegusõnad on selle seaduspära kinnistumise ajal lõppenud helitu t-ga, mis on sulanud kokku käskiva kõneviisi tunnusega (nõnda samuti kiĕlat̆ta, kiĕrat̆ta, leǹDama: len̆nat̆ta Simuna: püĕrat̆ta; Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: kuìvama: kuĭvat̆ta; Väike-Maarja: kes̀tama: kes̆tat̆ta; Väike-Maarja, Simuna: viànama; Kadrina, Viru-Jaagupi: veànama jm).

• ak̆kak̆ku (<*hak̆katkohon), Simuna: rüĭBak̆ku; Väike-Maarja: kǟnak̆ku, vǟnak̆ku, vǟnak̆ke (<*vǟnat+k?e?)

astmevaheldus

käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde tüve aste on samasugune nagu olevikus

• Väike-Maarja: ak̀kan: ak̀ka, e̮p̆pìn: e̮p̆pì (<*e̮ppi+k)

käskiva kõneviisi kõigi teiste pöörete tüve aste on vastupidine

• Väike-Maarja: ak̆kak̆ke, e̮p̀piGu

tugev aste ^[5]

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise tüve (jäGà, äGà, koGù, seGà, siGì, mä̂Gi, näùGu) tugev aste on igalt poolt välja tõrjunud nõrga astme kogu keskmurdes. taoline nähtus on alguse saanud 17. s Põhja-Eesti lääne osas. ida pool oli tavalisem nõrgenenud sulghääliku kadu.

las-ühend

soovi või üleskutset tegevusele väljendatakse laskma tegusõna käskiva kõneviisi ainsuse teise pöörde laZè, las̄ ,lâ ja põhitegusõna oleviku abil

• Väike-Maarja: las̄ lähä̀B; Kadrina: ne̮n̆na je̮m̀mi täìZ, et laZè aGa ol̀la; met̀s läìnD pe̮lèma, aGa no las̄ kärssaDa, Simuna: las̄ tulèB aGa iZè, Iisaku keskmurdes: lâ ol̀la

taoline väljend on väga tuttav lauludest

• Simuna:
  • Et lass ütlen uuest jälle
  • Lass laulan tagasi jälle. ^[6]

sellised ida- ja lõunapoolsete läänemeresoome keelte väljendid võivad olla kujunenud naaberkeelte mõjul

• saksa: lass(t) mich kommen 'las ma tulen', läti lai dzīvo 'elagu'

neid leiab juba Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustest

muud käskivad väljendid

käsku ja keeldu saab väljendada mitmeti:

• ei maksa teha. saagu te kari kaduma. eks sa räägi oma juttu. eks ta tule siis sisse. et ta nüüd voodit segamini ei aja.
mina tehku tööd ja nähku vaeva, aga tema muud kui magab. läksime siis. (eks) söönud ometi enne, siis minnud. ^[7]
• tuled, ja kohe! küll nad teevad, kuhu nad pääsevad.

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 277, 291
2. ↑ Lauri Kettunen "Suomen lähisukukielten luonteenomaiset piirteet. III" SUST, 1960 lk. 74
3. ↑ Kaunis emakeel : vesteid eesti keele elust-olust : näiteid eesti keelest ja meelest 1524-1958 / Andrus Saareste; Eesti Keele Instituut. : KMAR, Tartu LR, TÜ Eesti/Soome-Ugri, TÜR, TÜ Narva Kolledž lk 190
4. ↑ EÜS X 2615 (106) < Kadrina khk., Saksi v., Lokuta k. - K. Viljak & W. Rosenstrauch < Mai Raam, 74 a. (1913) "Ristitantsulaul"
5. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 34
6. ↑ H I 1, 46 (13) < Simuna khk., Võivere v. - H. Pöckler (1888) pulmalaul
7. ↑ Kaunis emakeel : vesteid eesti keele elust-olust : näiteid eesti keelest ja meelest 1524-1958 / Andrus Saareste; Eesti Keele Instituut. : KMAR, Tartu LR, TÜ Eesti/Soome-Ugri, TÜR, TÜ Narva Kolledž lk 63

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere tingiv kõneViis

• 1 tingiv kõneviis ^[1]
  • 1.1 tunnused
  • 1.2 astmevaheldus
    • 1.2.1 tugev aste ^[3]
  • 1.3 liitajad
• 2 viited ja märkused

tingiv kõneviis ^[1]

tunnused

isik	ainsus	mitmus
1.	-ks(in)	-ks(ime)
2.	-ks(iD)	-ks(itte) / -ks(it̆te)
3.	-ks	-ks(ivaD)

samu esimese ja teise isiku tunnuseid tarvitatakse koos kõigi kõneviisi- ja ajatunnustega. tingiva kõneviisi tunnus -ks(i)- liitub isikulõpu ette.

• Viru-Jaagupi: tuleksime; Simuna: suak̀sin, oleksit̆te [ve̮ìnd], Kadrina: suak̀sin, le̮p̆pet̆taksin, [kaŭwà ma] piak̀sin [elàma]; luŏDaksin [pia ̨ aèGu, et] le̮p̆pet̆taksin [kâ omal sîn elù]; os̆taksin; [nièD veikkeD pop̆siD] tuleksiD [üh̀te kok̀ku ke̮ik̀ paǹna];

sama tunnus on olnud kasutusel Lõuna-Eesti, liivi ja vadja keeles.

ainsuse kolmanda pöörde lõpus on ainult tingiva kõneviisi tunnus. (oleviku -B <*-pi lõppu tingiva kõneviisi ja mineviku tunnustega koos ei kasutata.)

• Väike-Maarja: an̆naks;

mitmuse kolmanda pöörde lõpp -vaD pärineb olevikust.

keskmurde Kirde-Harju, Järva, Viru, Põhja-Tartumaa ja Põltsamaa murrakutes võib see liituda ka (mineviku ja) tingiva kõneviisi tunnusele nagu idamurdes (v.a Kodavere), kirderannikumurdes, Lõuna-Eestis, Soomes, vepsa ja vadja keeles.

• Väike-Maarja: oleksivaD, suăDaksivaD; Kadrina: tuleksiD;

varases kirjakeeles tarvitati ainult -id lõppu. Johann Hornungist alates esineb sellega rööbiti -ivad kuni 1910. aasta keelekorralduseni.

Johann Hornung märgib ka pöördelõppude kadu tingiva kõneviisi tunnuse järelt.

• (1693.a) 71 olleksin minna ~ olleks minna.

lõppudeta tingivat kõneviisi tunnistab eesti kirjakeel. see on tavaline Simuna ning naabruse Koeru, Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa murrakutes jm ^[2]

• Väike-Maarja: ma an̆naks; sa ve̮t̆taks; me kün̆naks; te ne̮ĕluks; naD is̆tuks;

• Heinrich Stahl vastandas kindlale kõneviisile (14 meije sahme, meije saime, 18 meije armastame, meije armastasime)

gemineerunud pöördelõpuga optatiivi (12 eth meije olleximme, 15 eth meije sahximme 19 eth meije armastaximme). Johann Hornung ja järgnevad keeleõpetused esitavad ainult -me lõpu. kirderannikumurdele omane gemineerunud -mme esineb keskmurdes ainult Kuusalu maamurrakutes kaasrõhulise silbi järel: valestam̆me, is̀tuZim̆me, piDàZim̆me.

astmevaheldus

tingiva kõneviisi tüve aste on samasugune nagu olevikus

• Kadrina: piak̀sin (<*pi-tä+k-sin), Väike-Maarja: kün̆naks (<*küntä+k-si)

tugev aste ^[3]

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise tüve (jäGà, äGà, koGù, seGà, siGì, mä̂Gi, näùGu) tugev aste on igalt poolt välja tõrjunud nõrga astme kogu keskmurdes. nähtus on alguse saanud 17. s Põhja-Eesti lääne osas. ida pool oli tavalisem nõrgenenud sulghääliku kadu.

liitajad

tingiva kõneviisi tunnus võib liituda ka nud-kesksõnale.

• tul̆nuks 'oleks tulnud'

nii-ku Vepsa: lugenuižin, Lüüdi: kandanuižin, Livvi: tuonnuzit

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 277, 290
2. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 55
3. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 34

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere minevik

• 1 minevik ^[1]
  • 1.1 tunnused
    • 1.1.1 -s(i)- minevik ^[2]
      • 1.1.1.1 koondelised -at liitega tüved
      • 1.1.1.2 i ja ü lõpulised ühesilbilised tüved
      • 1.1.1.3 kahesilbilised lühikese esisilbiga a, e, (i, ü) ja u tüved
      • 1.1.1.4 kahesilbilised (harva sisekaolised) pikad i, (ü) ja u tüved
      • 1.1.1.5 kahest silbist pikemad tüved
      • 1.1.1.6 -ele- tuletusliide
      • 1.1.1.7 "i" kadu
        • 1.1.1.7.1 -siD > -st peenendus
      • 1.1.1.8 ajalugu
        • 1.1.1.8.1 laul
    • 1.1.2 ühesilbilised pika esisilbiga tüved
    • 1.1.3 kahesilbilised lühikese esisilbiga tüved
    • 1.1.4 kahesilbilised sisekaolised poolpikad (2. vältes) tüved
    • 1.1.5 kahesilbilised (sageli sisekaolised) ülipikad (3. vältes) tüved
  • 1.2 astmevaheldus
    • 1.2.1 tugev aste ^[8]
• 2 viited ja märkused

minevik ^[1]

tunnused

isik	ainsus	mitmus
1.	-in	-ime
2.	-iD	-itte / -it̆te
3.	-i / -Z	-ivaD

samu esimese ja teise isiku tunnuseid tarvitatakse koos kõigi kõneviisi- ja ajatunnustega. mineviku tunnus -(Z)i- liitub isikulõpu ette.

• Väike-Maarja: tulìD, teGit̆te, e̮p̀piZit̆te; Viru-Jaagupi: olìme, kan̆́nìme; Rakvere: ve̮t̆́time ~ ve̮t́̀sime; Rapla: [sa] teìD 'tegid'

(mineviku) ainsuse kolmanda pöörde lõpus on ainult "mineviku tunnus".

• jäì, maGas (<*makasi <*makat+i)

mitmuse kolmanda pöörde lõpp -vaD pärineb oleviku kesksõna tunnuse mitmusest, mis on sufiksilise astmevahelduse mõjul nõrgenenud.

keskmurde Kirde-Harju, Järva, Viru, Põhja-Tartumaa ja Põltsamaa murrakutes võib see liituda ka mineviku ja tingiva kõneviisi tunnusele nagu idamurdes (v.a Kodavere), kirderannikumurdes, Lõuna-Eestis, Soomes, vepsa ja vadja keeles.

• Väike-Maarja: ak̀kaZiD, te̮ś̀tsiD, ǖt̀siD, peĭDut̆taZiD, kaDùZivaD, teGìvaD, vīZìvaD, oleksivaD, suăDaksivaD; Viru-Jaagupi: käĭZivaD, las̀ksivaD ~ laZìvaD; Simuna: a ̨ėàZiD, se̮ĭDut̆taZiD, saĕvàD, tulìvaD; Kadrina: tuleksiD, jäĭvàD, kart̀sivaD, kaup̀leZivaD, naèrZivaD, siDùZivaD, tièniZivaD; Rakvere: jäk̀saZiD, kuìvaZiD, veDàZiD, aŋ̀GuZivaD, seĭZivaD, ve̮t́̀sivaD ~ ve̮t̆́tivaD.

vanades lauludes leiab -(s)ivad lõppu ka kaugemal läänes. Risti: mis nad sääl siis tegivad? Nad tegid tõllarattaida, valasivad vaske troskasida.

varases kirjakeeles tarvitati ainult -id lõppu. Johann Hornungist alates esineb sellega rööbiti -ivad kuni 1910. aasta keelekorralduseni.

-s(i)- minevik ^[2]

koondelised -at liitega tüved

-s(i)- minevik on häälikuseaduslikult tekkinud koondelistes -at liitega tegusõnades

• hak̀kasin (<*hakkaδin <*hakkat+i+n), maGasin (<*makaδin <*makat+i+n)

lat, nat, rat tüvede asemel võib vahel harva murrakuti leida sarnaselt saarte, lääne ja mulgi murdele hoopis l, n, r tüvelisi vorme

• Simuna Venevere: kièrZin

tavalisem on ikka

• Viru-Jaagupi: kièlaZin, kièraZime

i ja ü lõpulised ühesilbilised tüved

• -si- minevik on koondelistelt tüvedelt levinud i ja ü lõpulistele ühesilbilistele tüvedele ja järgnevatele sõnarühmadele

äi+i = äiZi, e̮i+i = e̮iZi, üi+i = üiZi, ī+i = īZi, ē+i = ēZi

• Väike-Maarja: vīZivaD, Türi: kⁱêZiD, Äksi: kēZivaD, Palamuse: ve̮ĭZìD, Harju-Jaani: käĭZìvaD, Juuru: müìZ

kahesilbilised lühikese esisilbiga a, e, (i, ü) ja u tüved

keskmurre tarvitab niisuguste sõnadega tavaliselt -si- (ainsuse 3. pöördes -s) minevikku.

• Viru-Jaagupi: siDùZime, Ambla: [ta] âZ 'ajas', Harju-Jaani: suGèZime

"pidama" tegusõna -si- mineviku tähendus erineb -i- minevikust

• Anna: piDime [keDràma], piDàZime [kit̀se], [naD] piDàZiD [piDù]

kahesilbilised (harva sisekaolised) pikad i, (ü) ja u tüved

keskmurre tarvitab niisuguste sõnadega tavaliselt -si- (ainsuse 3. pöördes -s) minevikku. sisekadu on Viru maamurdes ja mujal keskmurde põhjarühmas haruldane - lõunarühmas aga järjekindel.

• Väike-Maarja: kis̀ksivaD, Anna: lôp̀sime, sâGiZin

kahest silbist pikemad tüved

keskmurre tarvitab niisuguste sõnadega tavaliselt -si- (ainsuse 3. pöördes -s) minevikku.

• Väike-Maarja: muretses, raBèleZin, Kadrina: ehit̆taZime, puhastaZime, kurā·Zit̆taZivaD, valestas

-ele- tuletusliide

keskmurre tarvitab niisuguste sõnadega tavaliselt -si- (ainsuse 3. pöördes -s) minevikku. sisekadu on keskmurdes järjekindel ainult lõunarühma murrakutes (Kolga-Jaani: ö̭èlZin).

• Väike-Maarja: muàDles, me̮t̀les, ve̮it̀les, üt̀les, raBèleZin, Kadrina: kaup̀les, tap̀les

kiirkõnes kaotavad oma -ele- liite sõnad: me̮t̀lema ja üt̀lema

• Viru-Jaagupi: me̮t̀́sin, üt̀́sin, Kose: me̮t̀́sime, üt̀́sime, [ta] üt̀s

"i" kadu

(s)is, (t)is ja -siD lõppude hiline i kadu on omane kogu keskmurdele.

• Väike-Maarja: kas̀vast, e̮p̀pist, Kadrina: elaśt, küp̆set̆tast, [inimest] reakkist, Koeru: käìst 'käisid', Kose: ve̮t́̀s 'võttis', Rapla: seìs̀

-siD > -st peenendus

hiljuti kadunud i ees olnud s on peenenenud.

• Rakvere: lahut̆taśt, leikkaśt, kär̆rut̆taśt

ajalugu

• juba Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustes leiab häälikuseadusliku -i- mineviku kõrval vääranalüütilist -s(i)- minevikku:

8 se sündi, kaswis, 22 tunnistis, 144 langkis, 9 (koguni) meye negkisime, 42 tegkisit, 66 meye piddisimme

• Heinrich Stahlil (1637. a):

44 öitsin, 68 rihdlin ~ rihdlesin, 74 kaitzin ~ kaitzesin

• Johann Hornungil (1693. a):

85 weddas & weddi, luggesin & luggin

• Anton Thor Hellel (1732. a):

80 otas ~ otis 'ootas', üttel ~ ütles

• 1739. a Piibli tõlkes on -i- minevikku väga väheks jäänud:

pöris, näitis, watis, kasvis, kuiwis, langis, töttis

• 20. s alguseks üldistus is asemele taas tüvetäishäälikuline as või es järjekindlalt Kesk- ja Ida-Harjumaal, Järvamaal, Kesk-Läänemaal ja Lääne-Saaremaal ^[3].

lõppes, tõttas

laul

vanades lauludes leiab -i- minevikku Viru maamurrakutes ja Põhja-Tartumaal

• Väike-Maarja:
  • Tõutin varagi tulla,
  • Enne muid üles ärata,
  • ...
  • Päe ju peitis peenikese,
  • Kuub ju kurja uinutelle,
  • Peidid peened palakad, ^[4]
• Viru-Jaagupi:
  • Eite varsti vastajeli:
  • Eite hauasta kõneli: ^[5]
• Viru-Jaagupi:
  • Ärja joodin, teise jätin,
  • Lapse söödin, silma pistin,
  • Ahju kütin, tua põletin: ^[6]
• Kadrina:
  • Siis ma kuldada kohhendin,
  • Hõbe helmida helistin. ^[7]

ühesilbilised pika esisilbiga tüved

mineviku tunnus -i- moodustab tüvetäishääliku või -kaksiktäishääliku lõpposisega diftongi

• jäì (~ jǟn / jäèn), saitte (~ suàn), Viru maamurrakutes ja Põhja-Tartumaal ka: vièma 'viima', Viru-Jaagupi: veìn 'viisin', Laiuse: veì 'viis'

uo+i = e̮i, üe+i = e̮i

• te̮ì, je̮ì, Viru-Jaagupi: je̮ĭvàD, Väike-Maarja: je̮itte, se̮ĭvàD

äi+i = äiZi, e̮i+i = e̮iZi, üi+i = üiZi, ī+i = īZi, ē+i = ēZi

• Väike-Maarja: vīZivaD, Türi: kⁱêZiD, Äksi: kēZivaD, Palamuse: ve̮ĭZìD, Harju-Jaani: käĭZìvaD, Juuru: müìZ

kahesilbilised lühikese esisilbiga tüved

• e+i = i

-i- minevik on püsinud kahetüvelistel ehk kaashääliktüvedel (Ambla: panì (~ paŋ̆Gè <*pan+ket ))

• Viru-Jaagupi: surì, tulìme, Kadrina: teĭvàD 'tegid', Koeru: kuZìn, peZìn

kahesilbilised sisekaolised poolpikad (2. vältes) tüved

• a+i = i, ä+i = i, e+i = i

Viru maamurrakutes ja Põhja-Tartumaal nagu ka kirderanniku- ja idamurdes

• Väike-Maarja: an̆́nìn, an̆́nivaD, kan̆́nit̆te, [nad] laŭlìD, pias̆tìn, ves̆́tin, Viru-Jaagupi: kan̆́nime, kūĺime, naĕrivaD, os̆́tìn, tun̆́nìD, ve̮t̆́tin: ve̮t̆́time, Simuna: laŭĺìn: laŭĺivaD ~ lāĺivaD, oìDma: oĭZìn, sāD́ìn, üìDma: ǖZivaD, Kadrina: kiĕDìn, kūl̀in, laŭl̀in, tahì 'tahtis', Haljala maamurre: me̮eD́ivaD, os̆́time, Rakvere maamurre: nīD́ime: nīD́ivaD, os̆́time, se̮ĭD́ivaD, te̮s̆́tìD, ve̮t̆́time: ve̮t̆́tivad

oìDma: oĭZìn, üìDma: ǖZivaD kajastavad vana häälikumuutust ti>si. selline minevik on omane kirderanniku- ja idamurdele, Lõuna-Eesti ja soome keelele.

keskmurre tarvitab niisuguste sõnadega tavaliselt -si- minevikku.

• Viru maamurdes: laZì(n), kas̀vaZin: kas̀vas, Väike-Maarja: pais̀tis, suat́̀sin, kuìvas, Kadrina: tiàDis

kahesilbilised (sageli sisekaolised) ülipikad (3. vältes) tüved

keskmurre tarvitab niisuguste sõnadega tavaliselt -si- (ainsuse 3. pöördes -s) minevikku.

• Viru-Jaagupi: kait̀seZin, [nad] vièreZiD, Kadrina: aìZes: aìZeZivaD

murrakuti ja sõnuti (eriti sisekao puhul) võib olla -Zi- asemel -i- või ainsuse 3. pöörde -es asemel -is.

• Viru maamurdes: peàZis, Simuna, Viru-Jaagupi: pä̂Zma, Simuna: piàZin, Viru-Jaagupi: pä̂Zis, le̮p̀ma: le̮p̀pin: le̮p̀pis 'lõppes': le̮p̀pivaD

astmevaheldus

-i- mineviku tüve aste on olnud samasugune nagu olevikus

• Kadrina: teĭvàD 'tegid', Väike-Maarja: an̆́nìn, an̆́nivaD, kan̆́nit̆te, Viru-Jaagupi: kūĺime, naĕrivaD, tun̆́nìD, ve̮t̆́tin: ve̮t̆́time, Simuna: laŭĺìn: laŭĺivaD ~ lāĺivaD, oìDma: oĭZìn, sāD́ìn, Kadrina: kiĕDìn, tahì 'tahtis',

tugev aste ^[8]

-s(i)- minevik on Harju, Järva ja Viru murrakutes enamasti tugevas astmes

• Viru-Jaagupi: lük̀kaZin, torkkas, te̮m̀maZin, siDùZime, Simuna: vis̀kas, Anna: lôp̀sime, sâGiZin, piDime [keDràma], piDàZime [kit̀se]

aga ühesililistel tüvedel poolpikas (2.) vältes

• Palamuse: ve̮ĭZìD, Harju-Jaani: käĭZìvaD

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise tüve (jäGà, äGà, koGù, seGà, siGì, mä̂Gi, näùGu) tugev aste on igalt poolt välja tõrjunud nõrga astme kogu keskmurdes.

• üldiselt on kesmurdes tugevas astmes ka näGìn, teGìn

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 277, 283
2. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 287, 288
3. ↑ 1939.a "Piibli keel ja rahvakeel : avec un résumé: Langue biblique et langue populaire" Andrus Saareste, Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised ; 45 lk 191
4. ↑ "Uni" H II 11, 339 (109) < Väike-Maarja khk. - M. Kampmann (1889)
5. ↑ "Ema haual" H II 10, 603 (361) < Viru-Jaagupi khk. - J. Ustallo (1890)
6. ↑ "Kiidupoja oskamatused" H II 10, 468 (230) < Viru-Jaagupi khk. - J. Ustallo (1889)
7. ↑ "Ristitud mets + 3 kägu" H II 55, 863/5 (26) < Kadrina khk. - A. F. J. Knüpffer (koguja) & W. Reiman (saatja) (1896 (saadetud))
8. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 34

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere olevik

• 1 olevik ^[1]
  • 1.1 tunnused
  • 1.2 -kse mediopassiiv
  • 1.3 astmevaheldus
    • 1.3.1 tugev aste ^[7]
  • 1.4 sisekadu
  • 1.5 häälikulugu ^[8]
• 2 viited ja märkused

olevik ^[1]

tunnused

isik	ainsus	mitmus
1.	-n (<*-m)	-me (<*-mmek <*-kmek)
2.	-D (<*-t)	-tte / -t̆te (<*-ttek <*-ktek)
3.	-B (<*-pi <*-pa)	-vaD

samu esimese ja teise isiku tunnuseid tarvitatakse koos kõigi kõneviisi- ja ajatunnustega.

• Väike-Maarja: an̆nàn, suăDàD; Viru-Jaagupi: aittaD, nǟmè, pühìme; Simuna: tahat̆te; Kadrina: nǟt̆tè; Rakvere: tuot̆tè, le̮hut̆te, le̮p̆pet̆tat̆te, paranDat̆te;

ainsuse kolmanda pöörde (oleviku) lõppu tingiva kõneviisi ja mineviku tunnustega koos ei kasutata.

• jä̂B (<*jǟpi), kiřjut̆taB (<*kirjoit̆tapi)

mitmuse kolmanda pöörde lõpp -vaD võib keskmurde Kirde-Harju, Järva, Viru, Põhja-Tartumaa ja Põltsamaa murrakutes liituda ka mineviku ja tingiva kõneviisi tunnusele nagu idamurdes (v.a Kodavere), kirderannikumurdes, Lõuna-Eestis, Soomes, vepsa ja vadja keeles.

• Väike-Maarja: kaDùZivaD, suăDaksivaD

keskmurde Harju-Jaani, Kuusalu, Koeru, Viru, Põhja-Tartumaa ja Põltsamaa murrakutes tarvitatakse -vaD liidet ka -nuD kesksõna mitmuse moodustamiseks:

• Kadrina: ol̆́vi aŭGust läĭnuvaD var̀GaD sis̀se (võrdluseks soome: olivat lukeneet (<*lukenuδet 'nad olid lugenud') ~ olet lukenut ('sa oled lugenud') ^[2]).

kuna -k on sõna lõpult kadunud läänemeresoome keelte enamikus, siis viitab tänapäeval kunagisele oleviku -k tunnusele peamiselt eitava kõne aste:

• ei an̆nà (<*ei anta-k ~ Simuna: ant̀ke <*anta-ket)

-kse mediopassiiv

-kse oleviku tunnus liitub keskmurdes ainult kolmele tüvele.

• Viru maamurdes, Harjus, Järvas ja Laiusel räägiti:

kūlukse, näik̆sè, tun̆nukse

• NB! kūlus̆se, näisse, tun̆nus̆se kuju oli levinud hoopis Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal.

-kse mediopassiivi tunnuses on oleviku -k tunnusele liitunud 3. isiku omandliide -sen nagu umbisikulise tegumoe oleviku lõpuski:

• laĭDet̆tas̆se (<* laitettaksen)

vanades lauludes leiab seda lõppu teistegi tegusõnade otsas

• Väike-Maarja:
  • Kelle see oma oleksi ^[3]
• Simuna:
  • Kuradi kodu kõmakse
  • Põrgu akenad põlevad
  • Juuda tornid tolgendavad
  • Seal neid lapsi laidetasse
  • Sõle rindu sõimatasse
  • Preesi rindu pilgatasse
  • Kaks on sammast mõisasana
  • Kaks on rõngast sambaassa
  • Kus neid naisi napsitasse
  • Ja neid poissa poodanessa
  • Tüterid tiutanessa ^[4]
• Kadrina:
  • Alanekse aisa metsa,
  • Pudenekse pulga metsa,
  • Vähänekse vaadi metsa, ^[5]

võrdluseks vadja väljend:

• kuhē̮lēG mennǖD tüttäreD, ep kūluG näitä 'tütred on kuhugi läinud, ei kuuldu neid (siin olema)' ^[6]

astmevaheldus

oleviku tüve aste on olnud vastupidine käskiva kõneviisi mitmusele

• Väike-Maarja: an̆nàn (<*anta-n ~ Simuna: ant̀ke <*anta-ket), ak̀kaD (<*hakkaδ-at ~ ak̆kak̆ke <*hakkat-ket)

1. ja 2. pöörde eeskujul on see üldistunud ka 3. pöördesse, mille lõpp tüve viimast silpi algselt ei ole sulgenud

• têB (<*teke-pä), tēvàD (~ teGèvaD [inìmeseD]), kiZùB, kuk̆kùB, te̮s̆tavaD; Rakvere: laŭlàvaD

tugev aste ^[7]

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise tüve (jäGà, äGà, koGù, seGà, siGì, mä̂Gi, näùGu, raBà, reBì, siGìt̆tama, soBìt̆tama, taBat̆tuD) tugev aste on igalt poolt välja tõrjunud nõrga astme kogu keskmurdes. nähtus on alguse saanud 17. s Põhja-Eesti lääneosas. ida pool oli tavalisem nõrgenenud sulghääliku kadu.

• D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.
  Viru-Jaagupi: kuDùB, piDat̆tuD;
• Georg Mülleril veel (1600-1606): [209] iaame (~ iagkanuth)

Viru maamurdes on ülipikas ehk 3. vältes:

• aìZeB; Viru-Jaagupi: vièreB, kait̀sen, kuìvan; Viru-Jaagupi, Väike-Maarja: e̮it̀seB, kuìvaB; Simuna: küp̀seB, piăZèB, vièren; Väike-Maarja: le̮p̀peB ~ le̮p̀pevaD, kas̀vaB, Kadrina: kas̀vavaD;

aga poolpikas ehk 2. vältes on:

• Viru-Jaagupi: küp̆sèB, mait̆sèn, viĕrèn, vērèB, kuĭvavaD; Väike-Maarja, Simuna: e̮it̆sèB ~ e̮et̆sèB, kuĭvàB; Rakvere, Väike-Maarja: pǟZèB, Kadrina: pi̮ăZèB

sisekadu

kiirkõnes on kadunud mõne sõna tüvetäishäälik:

• tah̆mè, tah̆tè, tah̆vàD, läh̆mè,läh̆tè,läh̆vàD; (~ Viru-Jaagupi: lähä̀vad)

häälikulugu ^[8]

• sõna lõpu -n (<*-m) on keskmurdes häälikuseaduslikult kadunud kõikjalt peale tegusõna ainsuse esimese pöörde.

Lõuna-Eestis, saartel, suuremas osas läänemurret ja idavadja murdes on ta kadunud sealtki ^[9]. kadu algas hiljemalt XIII saj, jõudis lõpule XVII saj ja oli kõige tuntavam XVI sajandil. sisse- ja alaleütleva käände lõpust oli n kadunud veelgi varem. ^[10] lõputa ainsuse esimest pööret leiab veel 17. saj Tallinna Pühavaimu kirikuõpetajalt Georg Müllerilt, aga Heinrich Stahlist alates on -n lõpp taas üldine.

• *m(>n) ja t osistest on tuletatud ka 1. ja 2. isiku asesõnad, possessiivsufiksid ning mitmuse pöörete lõpud.

• Heinrich Stahl vastandas kindlale kõneviisile (14 meije sahme, meije saime, 18 meije armastame, meije armastasime)

gemineerunud pöördelõpuga optatiivi (12 eth meije olleximme, 15 eth meije sahximme 19 eth meije armastaximme). Johann Hornung ja järgnevad keeleõpetused esitavad ainult -me lõpu.

kirderannikumurdele omane gemineerunud -mme esineb keskmurdes ainult Kuusalu maamurrakutes kaasrõhulise silbi järel (valestam̆me).

mitmuse pöörete lõpud -mmek < *-k-me? ja -ttek < *-k-te? olid gemineerunud ilmselt oleviku -k tunnusega ühte sulades, sest nad on mõnes soome ja karjala murdes mineviku tunnuse järel jäänud gemineerumata, kuna sel juhul puudus oleviku -k.

• häälikuseaduslikult nõrgenenud mitmuse teise pöörde lõppu leiab keskmurdes ainult mulgi murde toel Põhja-Viljandimaa murrakutest (Kolga-Jaani jm: tōDè <*tōt̆te̮k).

muu keskmure tarvitab pikemate sõnade -t̆te eeskujul üldistatud tugevat astet -tte (Väike-Maarja: juotte; Rakvere: tuotte).

• ainsuse kolmanda pöörde (oleviku) lõpp pärineb oleviku(kesksõna) tunnusest *-pa > *-pi > -B.

rõhulise silbi järelt (jä̂B <*jǟpi, kiřjut̆taB <*kirjoit̆tapi) üldistus see ka rõhutu silbi järele (laŭlàB <*laulaβi), kust ta sufiksilise astmevahelduse mõjul peaks olema kadunud.

Väike-Maarja: kiZùB, lahut̆taB

• mitmuse kolmanda pöörde lõpp -vaD pärineb sama oleviku kesksõna tunnuse mitmusest, mis on sufiksilise astmevahelduse mõjul nõrgenenud.

Rakvere: laŭlàvaD

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 277, 281
2. ↑ Laanest, Arvo: Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse, Tallinn 1975. p.158, 163-181
3. ↑ "MARETA LAPS" Väike-Maarja. EÜS VII 2064/6 (299). 1910.
4. ↑ "Hirmus mõis" H II 65, 57 (16) < Simuna khk., Määri v. - Kristjan Raud < Mari Wändrik, 68 a. (1895 (kogutud), 1898 (saadetud))
5. ↑ H II 10, 135 (146) < Kadrina khk., (?) Hulja v. - Eduard Langsepp < (?) Anna Pihlakas (1889)
6. ↑ Adler, Elna ja Leppik, Merle : Vadja keele sõnaraamat. Tallinn: Signalet, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut, v.2. p.274
7. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 34
8. ↑ Laanest, Arvo: Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse, Tallinn 1975. lk 149
9. ↑ Laanest, Arvo: Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse, Tallinn 1975. lk 149
10. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 95

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.