Saturday, May 7, 2011

PandiVere keeldkõne

keeldkõne [1]

käskiva kõneviisi keeldsõna pöördub nagu paljudes Põhja-Euraasia keeltes kombeks [2].

isik

ainsus

mitmus
1. är̆Gù     -ku är̆mè     -(me) / är̆Gèm     -kem
2. ärà / ä̂     - är̆Gè     -ke
3. är̆Gù     -ku är̆Gù     -ku

endine käskiva kõneviisi tunnus (*k) on Eesti keskmurde käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde lõpust kadunud. [3]

ainsuse 2. pöörde keeldsõnal on ka lühem kuju

kõigis teistes pööretes käitub är-(Gè) tüvi nagu tul-(Gè) [3]. põhitegusõna jääb käskiva kõneviisi jaatava kõne vormi.



mitmuse 1. pöörde vanemat kuju är̆Gèm leiab lauludest ja vanast kirjakeelest.

keskmurdes asendab seda tavaliselt är̆mè koos oleviku jaatava kõne mitmuse 1. pöördes põhisõnaga.

  • Kose: är̆mè läh̆mè, är̆mè tiĕmè

tänapäeval levib är̆mè kasutamine oleviku eitava kõne vormis põhisõnaga.

  • Väike-Maarja: är̆mè ak̀ka tänà, ak̀kame om̀me; är̆mè seDà sit̀ta juò;


är̆Gè ja är̆Gù esindavad keskmurdes pigem pidulikku kõnet. igapäevases jutus leiab nende asemelt ainsuse 2. pöörde keeldsõna.

  • Anna: ä̂ nüìD naĺ̀la kir̆jut̆taGe; Suure-Jaani: ärà us̀kuGe neìD; Keila: kuìGi teh̀ti naĺ̀la, kuìD ä̂ me̮t̆telGu, et tö̂D ei teh̀tuD

nagu muudes eitava kõne väljendites võib ka käskiva kõneviisi eitusverb hoopis puududa.

  • Kuusalu maamurdes: minè kolàma mit̀te;


viited ja märkused

  1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 315
  2. ↑ Votian negative imperative
  3. ↑ 3,0 3,1 PandiVere käskiv kõneViis
  4. ↑ H II 10, 464 (224) < Viru-Jaagupi khk. - J. Ustallo (1889) "pulmalaul"
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


Posted by at 5:40 AM 0 comments
Labels: , ,

Sunday, May 1, 2011

PandiVere oletav kõneViis

oletav kõneviis (potensiaal) [1]

tunnused

isik

ainsus

mitmus
1. -nen -neme
2. -neD -nette(ie)
3. -ne/ -neB/ -nekse/ -neksi/ -nesse/ -neie -nevaD

varases kirjakeeles leiab potensiaali jäänuseid piiblitõlkeni. Wiedemann peab taolisi sõnavorme (olnes, lännes, kandnes) Lõuna-Eesti päraseks jooneks [2]. põhjalikult on uurinud neid Mihkel Weske [3] [4]. Lõuna-Eestile lisaks püsisid need ka Saarte murdes Eesti õigekeelele üleminekuni.

  • Räpina: kas̀ timä̀ teǹnes̀ tö̭̂D 'kas ta teeb ehk tööd'
  • Kärla: näĭnè teĭnè 'nägevat tegevat'

Virumaal võib leida neid ainult lauludest.


samu esimese ja teise isiku tunnuseid tarvitatakse koos kõigi kõneviisi- ja ajatunnustega. oletava kõneviisi tunnus -ne- liitub isikulõpu ette.

  • Viru-Jaagupi:
    • Külab ma kübarad saanen
    • Peaks ma pärjad peale saanen
    • Ei mina saane vennakesta. [5]
  • Viru-Jaagupi:
    • End ku põenuda põrutan
    • Sagarast mina saanen sisse. [5]
  • Kadrina:
    • Piaksin mina tiademaije ...
    • Et ma saanen kurja kaasa. [5]
  • Kadrina:
    • Ise sina jooned kõrtsissana,
    • Jumal teaneb, kus hobune, [6]
  • Haljala:
    • Seie me kanad kaume
    • Seie õed õigeneme [7]
  • Simuna:
    • Seasinki saaneteie
    • Või vannide vahele [9]
  • Simuna:
    • Soola nälga te surete ...
    • Liha --- (nälga) liugenete [10]
  • Palamuse:
    • Mis teie musta ootanete,
    • Ootanete, vaatanete! [11]

ainsuse 3. pööre

sageli kohtab ainsuse kolmanda isiku oleviku lõppu -B.

  • Viru-Jaagupi:
    • "Kes sinu piu pidaneb
    • "Kes sinu jäu jäganeb
    • "Kes so lukuvööd lugeneb [13]
  • Kadrina:
    • Palju pardike pajatab
    • Palju tedre tieneb healta [14]

algupärasem oleks -kse olevik.

  • Haljala:
    • Viimne kuu mull kuulunekse; [15]
  • Simuna:
    • Kus mu hääli kuuluneksi
    • Sinna metsa murduneksi [16]

rannakeeles on jäetud ainsuse kolmanda pöörde lõppu ka paljas oletava kõneviisi tunnus nagu soome keeles.

eitav kõne

eitavas kõnes isikulõppe ei tarvitata

  • Haljala:
    • Ei vahelt vesi vedane. [18]
  • Haljala:
    • Kas_sie kuu tieneb õlutta, ...
    • Soela saiad sotkeleneb?
    • Ei sie kuu tiene olutta, [14]
  • Kose:
    • Kas siin võineb võeras luulda, ...
    • Ei siin võine võeras luulda, [19]

astmevaheldus

oletava kõneviisi tüve aste on olnud rannakeeles samasugune nagu -nud kesksõnal

Viru maamurdes kõigub aste vastavalt värsimõõdule.

  • Haljala:
    • Kas_sie kuu tieneb õlutta, ...
    • Soela saiad sotkeleneb?
    • Ei sie kuu tiene olutta, [14]

kaashääliktüved

oletava kõneviisi tunnus -ne- on liitunud tüvekaashäälikule nagu -nud kesksõna tunnus (kui tüve ehitus ja värsimõõt lubab).


liitajad

oletavaid liitöeldisi pole ma Virumaa lauludest leidnud.

  • Räpina SL II 911:
    • Naane olle nalja tennü
    • Naane miest oll pesnü [22]

tähendus [22]

-ne- tunnust on tarvitatud kõigi murdealade lauludes värsimõõdust tingitud täitesilbina. sageli ei lisa ta tüvele mingit (oletavat ~ potensiaalset) tähendusvarjundit. teda kasutatakse kolmel puhul:

1) jutustavates lausetes

2) otsestes ja kaudsetes küsimustes

  • Kadrina ER I 24(Vi 21):
    • Lähme toonel vaatamaie,
    • Mis sealt merest tõuseneksi

2) umbisikuliselt

  • Vana kannel I 23:
    • Miä neiost antanesa,
    • Kua kabost kaubeldi?

tavaliselt liitub -nekse/ -neksi/ -nesse/ -neie kahesilbilistele pikavältelistele tüvedele - tervet värsipoolt täitva neljasilbilise sõna moodustamiseks. ühel-samal kujul kasutatakse neid nii olevikus kui minevikus.

  • Häädemeeste H II 24,624(2):
    • Kui see neiu koolenesse,
    • Kus ta maha maeti?

siiski esineb mineviku lausetes eriti Lõuna-Eestis -nekse/ -neksa/ -nesse/ -nessa asemel sageli -neksi/ -nessi

  • V I 75:
    • Kui ma kallis kasvanesin,
    • Mari maasta tõusenesin,
  • Võnnu H II 51,81(5):
    • Meesi vihta pallanessi
    • Mina jalgada põruti

vahel asendab -nekse koguni tingivat kõneviisi

  • Paistu H III 6,944(8):
    • Kui ma sedä täädanessa,
    • Kunas ma ära koolenessa

taolised juba jutustatut alles jutuks võetavaga siduvad oletavad küsimused-vastused on regivärsilise sündmustiku kirjeldamisele-arendamisele eriti iseloomulikud.


lähisugukeeled [23]


tulevik [25]

( Jõgõperä ) murret kõnelenud Dmitri Tsvetkov, kes kirjutas "Vadja keele grammatika" [26], tunnetas seda kõneviisi hoopis tuleviku ajavormina ja vaidles Ernst Petersoniga [27], kes pidas võõrapäraseks Eesti tulevikuväljendeid mina saan küpsma ("I shall mature." ~ saksa Ich werde reifen. ) jms, kuna maakeeles öeldanuks "ma küpsen", "küll ma küpsen" või "eks ma küpse".

enamasti väljendab vadja keele tulevikku abitegusõna

  • e̮лe̮ma / lid́d́ä (lee-tak) : lēneväD / lēväD , lēneD / lēD jms. [28]

nii öeldi Kukkuzi murdes:

  • kai tahot t́śītǟ, ni kīrē vana lēD ("kui tahad (kõike) teada, siis jääd kiiresti vanaks.")

soome keeleõpetus käsitleb neid vorme olla-sõna potensiaalina, kuigi nad võivad kirjeldada ka tulevikuootusi Hän palannee huomenna.   ("ta tuleb ehk homme." ), Suuttuneeko isäsi tästä?   ("kas su isa saab selle peale vihaseks?" ~ Tuleeko isäsi ehkä suuttumaan tästä?). [29]

nagu vadja nii ka soome keeles võib -ne- osis vahele jääda:

  • lienevät / lievät , lienet / liet jne.

soome keeles võib -ne- tunnus liituda isegi olla-tüvele endale, aga seda kuuleb harva:

  • lienevät / ollevat , lienet / ollet jne.



viited ja märkused

  1. ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 167
  2. ↑ Grammatik der ehstnischen Sprache, zunächst wie sie in Mittelehstland gesprochen wird, mit Berücksichtigung der anderen Dialekte / F.J. Wiedemann Ilmunud St.-Pétersbourg [etc. : Eggers et Cie, H. Schmitzdorff, J. Issakof et A. Tscherkessof [etc.], 1875 (St.-Pétersbourg : Imprimerie de l'Académie Impériale des sciences)] lk 473
  3. ↑ M.Weske "Passivi potentiali kõneviis Eesti rahva lauludes" EKmSAr Üheksas aastakäik Tartus 1881, lk 74-81
  4. ↑ M.Weske "Zur Erklärung einiger Verbalformen in den estnischen Volkslieden" SbGEG 1881 (Dorpat 1882) lk 212-215, SbGEG 1882 (Dorpat 1883) lk 33-50
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 II 65, 29 (2) < Viru-Jaagupi khk., Voore m. - Kristjan Raud (u. 1894 (kogutud), 1898 (saadetud)) "Venna otsija"
  6. ↑ H II 10, 92/3 (93) < Kadrina khk., (?) Hulja v. - Eduard Langsepp < (?) Anna Pihlakas (1889) "Joogimehe laul"
  7. ↑ H II 9, 305 (17) < Haljala khk., Kavastu v. - J. A. Rehberg < Anu Tamberg (1890)
  8. ↑ H III 7, 525/6 (15) < Põltsamaa khk., Võisiku v., Kaavere k. - Ida Wöhrmann (1889)
  9. ↑ H II 53, 635/6 (94) < Simuna khk. - H. Böckler (1895) "Tule mulle"
  10. ↑ H II 65, 67 (37) < Simuna khk., Määri v. - Kristjan Raud < Mari Wändrik, 68 a. (1895 (kogutud), 1898 (saadetud)) "Meie ja teie poisid"
  11. ↑ H IV 8, 329/30 (5) < Palamuse khk. - Hans Karu < Mari Karja, 87 a. (1897) "Ema nutab, et tütar mõisas"
  12. ↑ 12,0 12,1 H II 11, 271 (32) < Väike-Maarja khk. - M. Kampmann (1889) "Kuri kodu"
  13. ↑ H II 10, 603 (361) < Viru-Jaagupi khk. - J. Ustallo (1890) "Ema haual"
  14. ↑ 14,0 14,1 14,2 EÜS VII 418/9 (195) < Kadrina khk., Palmse v. - J. Sõster < Madli Sõster (1896) "Laulu võim + Kust laulud"
  15. ↑ H II 9, 601/2 (4) < Haljala khk., Aaspere v. - Juuli Kuus < Kustas Kruusenberg, 72 a. (1888) "Sulane läheb ära"
  16. ↑ H III 17, 122/3 (11) < Simuna khk. < Koeru khk. - Woldemar Rosenstrauch < Krõõt Raag, 58 a. (1894) "Laulu võim"
  17. ↑ 17,0 17,1 17,2 H II 9, 740/1 (7) < Haljala khk., Selja rand - K. Leetberg < Liisu Kraimelt (1890)
  18. ↑ 18,0 18,1 EÜS II 566/7 (75) < Simititsa < Kuusalu khk., Kolga v. - P. Penna & K. Luud < Leena Mikiwer, 43 a. (1905) "Soome härg" rl/ns (Tabajuse) Rabaduse sõnad
  19. ↑ H II 16, 176/7 (2) < Kose khk., (?) Nõmme m. & Nõmbra m. - J. M. Sommer < (?) Hans Oks; Jaan Grauberg; Ann Karu, 68 a. (1888) "Võõras palub luba laulda"
  20. ↑ EÜS VII 1923 (118) < Väike-Maarja khk., Vao v., Avispea k. < Viru-Jaagupi khk., Rägavere v., Põlula k. - P. Penna & W. Rosenstrauch < Maie Männi, 77 a. (1910) "Imelik maja"
  21. ↑ EÜS X 1732/4 (307) < Haljala khk., Aaspere v., Rõmeda k. - K. Viljak & J. Mark < Madli Treial, 76 a. (1913) "Kadrilaul"
  22. ↑ 22,0 22,1 Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 169
  23. ↑ Laanest, Arvo: Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse, Tallinn 1975. p.149, 163-181
  24. ↑ Ariste, Paul Vadja keele grammatika. Tartu, 1948. p. 82
  25. ↑ Alvre, Paul: Soome keeleõpetuse reeglid, Valgus, 1969. p.129-130
  26. ↑ Tsvetkov, Dmitri: Vadja keele grammatika. Tallinn, 2008. p.72
  27. ↑ Peterson , Ernst : "Algharjutused Eesti keele õigekirjutuse ja kirjaseadmise õppimiseks. Kaheksas trükk." Tallinn, 1921. p.93
  28. ↑ Ariste, Paul Vadja keele grammatika. Tartu, 1948. p. 76
  29. ↑ Alvre, Paul: Soome keeleõpetuse reeglid, Valgus, 1969. p.129-130
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


Posted by at 7:25 AM 0 comments
Labels: , ,

Sunday, March 27, 2011

IngeriMaa laulude noodistamine



Jõgõperä küla vadja lauliku Natalja Lukina trallitus ("RKMMgnII2329k_Tshago_kukku": kenee keeli kerkiääpi) on küll imeliselt täpses rütmis, aga püsiva võnkesagedusega "astmeid" on taas vähe(u 285 Hz "finalis", u 232 Hz ehk u 1,75 tooni madalam "tenor" ja vast veel vahepealne u 255 Hz ehk u 0,875 tooni põhihelist madalam "aste" ..).







järgmine isuri metsahõige ("75a_008-12_Lauloin_ennemp_UUS": eigä ilota ved oi ensinkägää joo) kostab tugevate astmelöökidena, aga selle sõlmekesed on kummalises suhtes (u 275 Hz "finalis", u 350 Hz ehk u 2,25 tooni kõrgem "tenor" ..).








katsusin ise teda matkida.
esimene katse tuli samuti katkendlik, nurgeline ja rõhtjooneline.




mõningase harjutamise järel sain lauldud (kõrvaklappidest salvestust kuulates ja joonist jälgides) pisut sujuvamalt.




ometi ei osanud laulda õigeid helikõrguseid ja "astmed" kipuvad minulgi vajuma, kus algesitaja pigem tõuseb.




tähistasin rängemad vead punaste numbritega:

* kõige rohkem eksisin 4. ja 11. noodiga, mis peaksid olema 0,5 tooni madalamad (u 2,25 tooni lõpphelist kõrgemal). mina laulsin nad u 2,75 tooni lõpphelist kõrgemale, tahtsin ehk 3. ja 4. noodi vahele täistooni laulda, aga selles kõrguses oli juba pisut raske laulda ja võisin maabuda lihtsalt mingisse mugavasse kohta.

* 5. ja 8. noodi laulsin 0,25 tooni kõrgemaks ehk enam-vähem täistooni kaugusele lõpphelist. algses esituses oli see intervall 0,75 tooni.

* 9. noodi laulsin iga kord liiga madalaks. algesituses on ta pigem 7.st kõrgem.

väiksemad eksimused võib kirjutada ülepüüdliku sujuvuse arvele.



kummalaisel kombel olid vead seda suuremad, mida madalamal laulsin.
eelmine näide oli algesitusest oktav madalam, sest unisoniga ei saanud hakkama.

algul laulsin aga vaistlikult 2 oktavit madalamalt ja vead olid veel hullemad.





põhjus võib olla minu ebaühtlases kuulmises ja häälevalitsemises eri sagedusvahemikes , aga ka arvutuskäigus.



Posted by at 8:22 AM 0 comments

Sunday, March 20, 2011

Järva-Jaani kiigelaulu noodistamine

üks värss Järva-Jaani kihelkonna lauliku Rosalie Veinbergi kiigelaulust (KI-6415--14) "Kiigedsepad_ellad_vennad"
pale mul maksab paari ärgi


sama värss pooletoonisel joonestikul





soovin jõudu neile, kes arvavad endid oskama seda noodistada.

võrdluseks


astmeline muusika (meloodiline E duur klaveril) näeb välja niisugune






sama värss tänapäeva (astmelisest muusikast mõjutatud) rahvaluule uurija laulduna - pärast noodistamist ja veel kord üle kuulamist näeb välja samuti astmeline, kuigi algses esituses astmeid pole







tõtt öelda ei laula Rosalie Veinberg küll kõige tavapärasemal viisil.

järgmine Kuussalu kiigeviis paistab palju astmelisem. laulja püsib pikemalt kandvatel helidel, aga temagi tõuseb seejuures iga "astme" jooksul järjekindlalt ega hoia ühtsama helikõrgust.
20. ja 17. pooltooni kandis paiknevad "astmed" näikse olema enam-vähem paigas. ülejäänud on ebamäärased.







kui sama värssi laulab kogenud koorilaulja, siis tekivad järsud püsiva helikõrgusega astmed. sealjuures näib helikõrgus ühe astme venitamisel pigem langevat.
pisut liiga selge hääldus katkestab meloodia pea iga silbi alguses. algse esitaja üleminekud on sujuvad ja pidevad.
kõige ilmsem erinevus on laskuva keerutuse laulmisel: "-toot", "-ge", "-noo".







nendest üksikutest värssidest jääb muidugi väheks, aga terveid laule joonistada pole praegu aega.


Posted by at 8:10 AM 3 comments

Thursday, February 24, 2011

PandiVere kaudne kõneViis

kaudne kõneviis [1]

tunnused

kuulu juttu edastatakse keskmurdes ma- või da-tegevusnime, oleviku ja mineviku kesksõna või abitegusõna pidama kaudu. eraldi kõneviisist rääkimine on ehk kerge liialdus.


ma tegevusnimi

idamurdeomast ma tegevusnime kasutatakse enne kõike Põhja-Tartumaa, Põhja-Viljandimaa, Lõuna-Järvamaa, Lõuna-Virumaa ja läänemurde Vändra murrakutes [2]

  • Väike-Maarja: käìs sîn lär̀mi teGèmas, et̄ ma luGèma temà kir̆jàD läBì; Rak̀verest tulèma ük̀s miès nüìD iZè seDà aś̀a sîn e̮ĭjenDama; ta suat̀ma teDa iGà e̮h̀ta ul̆Gà muàD; Simuna: ta e̮p̀pima lin̆nàs toh̀trist

umbisikuline

tarvitatakse ka umbisikulist ma tegevusnime

taoline väljend võib pärineda lauselühendist [4] [5], mis keskmurde alal on võõras ainult Lääne-Harjumaal


võõrmõjud

kaudset kõneviisi ongi arvatud Eesti murretesse sugenenud olema 16.-18. sajandil [6] saksa ja läti keele mõjul [7].

da tegevusnimi

läänemurdeomast da tegevusnime kasutatakse enne kõike Harjumaal, mõnevõrra ka Järvamaal, harvem Virumaal ja Põhja-Viljandimaal [8]


ma tegevusnimi koos abitegusõnaga pidama

ilmne saksapärasus on ma tegevusnime ühend abitegusõnaga pidama [9]

  • Väike-Maarja: ars̆tiD piăvaD iZèGi naèrma, et piǹD läB var̀Bas̆se, juBà jä̀lle ars̆ti jûre; Kadrina: siè piàB ük̀s iGàvene veDàmik̀ olèma, mit̀te miDàGi ei pià vīt̀sima tehà;
umbisikuline

koos abitegusõnaga pidama tarvitatakse ka umbisikulist ma tegevusnime

  • Väike-Maarja: sur̀nu ̨ âl piDì luettama; piDì ik̀ke suăDet̆tama seDa aś̀sa ûrima; Simuna: tänà piDì tüö̀le järèle tul̀Dama


oleviku kesksõna va(t)

Tartu ja Võru murdele omane oleviku kesksõna osastavas käändes (vat̀ ~ vaD) tungib peale Eesti õigekeele mõjul.

  • Simuna: ta laùlvat̀ äs̀ti

Kodaverele omast oleviku kesksõna omastavat käänet (va) kuuleb veel Kuusalu ranna, Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa lõunaosa ning läänemurde Saarde ja Häädemeeste murrakutes [8]


liht- ja liitajad

mineviku kesksõna nu(va)d

lihtminevik

  • Väike-Maarja: ta luGenD kül̄ rahà ilusti ülè, aGa ̮ i tià, kus̀t siè viGà tulì; oBùne tul̀D ük̆si kojù, mies̀t pe̮l̀D ol̀laGi; Simuna: läìnD puòD́i ja vāDanD, et puòD́ ol̀D ke̮ik̀suGust iluZat̀ krâmi täìZ

keskmurde Harju-Jaani, Kuusalu, Koeru, Virumaa, Põhja-Tartumaa ja Põltsamaa murrakutes tarvitatakse nuD-kesksõna mitmuse moodustamiseks vaD-liidet nagu idamurdes:

  • Väike-Maarja: luGènuvaD kül̄ mit̀mek̆keZi, aGa ik̀ke e̮ĭjet̆ti ei suànD; mehèD tul̆nuvaD sūre kar̆jaGa ja näĭnuvaD seDà luGù omà sil̆màGa; kar̆jaBoĭZiD teĭnuvaD tulè met̀sa mahà; Simuna: pis̀tnuvaD pe̮lèma; sâGinuvaD ä̂; Kadrina: ol̆́vi aŭGust läĭnuvaD var̀GaD sis̀se

(võrdluseks soome: olivat lukeneet (<*lukenuδet 'nad olid lugenud') ~ olet lukenut ('sa oled lugenud') 2).

umbisikuline

tarvitatakse ka tud tegevusnime

  • Väike-Maarja: sîn kuŏlimajas kuà luettuD ja lālet̆tuD; Kadrina: ük̀s îDlane maettuD seìje mäGeDes̆se mahà


olema + ~nud ühend

täisminevik (keskmurde ida- ja lõunaosas)

  • Väike-Maarja: iZà olèma luGend il̀ma pril̆́lit̆ta sur̆mani; ta olèma ük̆sì tièD tul̀D; olèma lap̆sèD vièl om̆mik̆ku kuòĺi suat̀, teìnD süìja ja sīs viZanD pik̆kàli; Simuna: ük̀s tümà viè suòn ol̀D, siǹna sīs olèma kat̆kù vaŋkker laGùnenD;

keskmurde loodeosas öeldi olla + ~nud

umbisikuline

tarvitatakse ka umbisikulist olema + ~tud ühendit


ol̀D + ~nud ühend

enneminevik

  • Väike-Maarja: ta ol̀D jo eǹne seDa aś̀sa nat̆tuk̆ke e̮p̀pinD; pärast ol̀D kül̄ kaŋ̀Ge âmiZeGa tul̀D, aGa teĭZèD ol̀D jo ä̂ läìnD;

seeasemel tarvitatakse ka tavalist kindla kõneviisi enneminevikku

  • Anna: minà olin süń̀DinD, emà ei ole sânD e̮h̀tast toė̆met̆tust ne̮n̆nà kor̆ralik̆kult̀ tėhà


viited ja märkused

  1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 295
  2. ↑ Eesti murded ja kirjakeel / Arnold Kask, (toimetanud H. Rätsep, kaane kujundanud H. Puzanov; Tallinn : Valgus, 1984 Tallinn : ENSV TA rotaprint) lk 226-268
  3. ↑ H II 11, 342/3 (114) < Väike-Maarja khk. - M. Kampmann (1889) "Vaene vald"
  4. ↑ Viron ja liivin modus obliquuksen historiaa / Osmo Ikola (Helsinki : Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1953) lk 13-18
  5. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 10
  6. ↑ Introduction to Estonian linguistics / Alo Raun and Andrus Saareste (Wiesbaden : Harrassowitz, 1965) lk 64, 67
  7. ↑ Eesti murded ja kirjakeel / Arnold Kask, (toimetanud H. Rätsep, kaane kujundanud H. Puzanov; Tallinn : Valgus, 1984 Tallinn : ENSV TA rotaprint) lk 220-285, kaart lk 253
  8. ↑ 8,0 8,1 "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 44
  9. ↑ Eesti murded ja kirjakeel / Arnold Kask, (toimetanud H. Rätsep, kaane kujundanud H. Puzanov; Tallinn : Valgus, 1984 Tallinn : ENSV TA rotaprint) lk 268-270
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


Posted by at 11:43 AM 0 comments
Labels: , ,

Sunday, February 20, 2011

PandiVere käskiv kõneViis

käskiv kõneviis [1]

tunnused

isik

ainsus

mitmus
1. -Gem / -kem (<*-keme <*-k?me)
2. -(<*k) -Ge / -ke (<*-ket <*-k?te)
3. -Gu / -ku (<*-kohon <*-k?hen) -Gu / -ku (<*-kohot <*-k?het)

endine käskiva kõneviisi tunnus (*k) on Eesti keskmurde käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde lõpust kadunud

kiirkõnes võib see veelgi lüheneda

muistne käskiva kõneviisi tunnus (*k) on osaliselt säilinud mõnes üksikus läänemeresoome keeles


käskiva kõneviisi mitmuse 2. pöörde -Ge / -ke lõpp pärineb Kettuse arvates sufiksilise astmevahelduse tõttu nõrgenenud ja hiljem ühte silpi koondunud liittunnusest * ka-δe̮n [2]

  • sāGe (< *sākaδe̮n)

veel 17. sajandi keskpaiga kirjutistest leiab vanemat t-osisega lõppu. [3]


käskiva kõneviisi mitmuse 1. pöörde -Gem(e) / -kem(e) lõpp on keskmurdes jäänud ainult lauludesse

  • Kadrina:
    • Risti tantsi tantsigeme
    • Oma tantsi hoidageme. [4]

tavaliselt tarvitatakse selle asemel kindla kõneviisi oleviku mitmuse 1. pööret


käskiva kõneviisi ainsuse 3. pöörde -Gu / -ku lõpp pärinevat liittunnusest * ko-he̮n, kus he̮n on kunagine kolmanda isiku asesõna.

käskiva kõneviisi mitmuse 3. pöörde -Gu / -ku lõpp pole enam ainsusest eristatav.

käskiva kõneviisi 3. pöörde -Gu / -ku lõppu võib kaudse või vahendatud käsuna tarvitada kõikide isikutega.

  • ma tehku, sa mingu, me tulgu


-G / -k vaheldus

G-algulisi tunnuseid tarvitatakse helilise hääliku järel (Rakvere: nuhelDa; Viru-Jaagupi: kīDelDa; Simuna: e̮m̆melDa, Väike-Maarja: me̮t̆telDa rījelDa, Viru maamurdes tavaliselt: me̮èlDa üèlDa laùlDa naèrDa jm)

k-algulisi tunnuseid tarvitatakse helitu hääliku järel (siàDma jm). sealjuures asendub nõrk sulghäälik tugevaga.

koondelised -at liitega tegusõnad on selle seaduspära kinnistumise ajal lõppenud helitu t-ga, mis on sulanud kokku käskiva kõneviisi tunnusega (nõnda samuti kiĕlat̆ta, kiĕrat̆ta, leǹDama: len̆nat̆ta Simuna: püĕrat̆ta; Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: kuìvama: kuĭvat̆ta; Väike-Maarja: kes̀tama: kes̆tat̆ta; Väike-Maarja, Simuna: viànama; Kadrina, Viru-Jaagupi: veànama jm).

  • ak̆kak̆ku (<*hak̆katkohon), Simuna: rüĭBak̆ku; Väike-Maarja: kǟnak̆ku, vǟnak̆ku, vǟnak̆ke (<*vǟnat+k?e?)


astmevaheldus

käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde tüve aste on samasugune nagu olevikus

  • Väike-Maarja: ak̀kan: ak̀ka, e̮p̆pìn: e̮p̆pì (<*e̮ppi+k)

käskiva kõneviisi kõigi teiste pöörete tüve aste on vastupidine



tugev aste [5]

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise tüve (jäGà, äGà, koGù, seGà, siGì, mä̂Gi, näùGu) tugev aste on igalt poolt välja tõrjunud nõrga astme kogu keskmurdes. taoline nähtus on alguse saanud 17. s Põhja-Eesti lääne osas. ida pool oli tavalisem nõrgenenud sulghääliku kadu.



las-ühend

soovi või üleskutset tegevusele väljendatakse laskma tegusõna käskiva kõneviisi ainsuse teise pöörde laZè, las̄ ,lâ ja põhitegusõna oleviku abil

  • Väike-Maarja: las̄ lähä̀B; Kadrina: ne̮n̆na je̮m̀mi täìZ, et laZè aGa ol̀la; met̀s läìnD pe̮lèma, aGa no las̄ kärssaDa, Simuna: las̄ tulèB aGa iZè, Iisaku keskmurdes: lâ ol̀la

taoline väljend on väga tuttav lauludest

  • Simuna:
    • Et lass ütlen uuest jälle
    • Lass laulan tagasi jälle. [6]


sellised ida- ja lõunapoolsete läänemeresoome keelte väljendid võivad olla kujunenud naaberkeelte mõjul

  • saksa: lass(t) mich kommen 'las ma tulen', läti lai dzīvo 'elagu'

neid leiab juba Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustest





muud käskivad väljendid

käsku ja keeldu saab väljendada mitmeti:

  • ei maksa teha. saagu te kari kaduma. eks sa räägi oma juttu. eks ta tule siis sisse. et ta nüüd voodit segamini ei aja.
    • mina tehku tööd ja nähku vaeva, aga tema muud kui magab. läksime siis. (eks) söönud ometi enne, siis minnud. [7]
  • tuled, ja kohe! küll nad teevad, kuhu nad pääsevad.




viited ja märkused

  1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 277, 291
  2. ↑ Lauri Kettunen "Suomen lähisukukielten luonteenomaiset piirteet. III" SUST, 1960 lk. 74
  3. ↑ Kaunis emakeel : vesteid eesti keele elust-olust : näiteid eesti keelest ja meelest 1524-1958 / Andrus Saareste; Eesti Keele Instituut. : KMAR, Tartu LR, TÜ Eesti/Soome-Ugri, TÜR, TÜ Narva Kolledž lk 190
  4. ↑ EÜS X 2615 (106) < Kadrina khk., Saksi v., Lokuta k. - K. Viljak & W. Rosenstrauch < Mai Raam, 74 a. (1913) "Ristitantsulaul"
  5. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 34
  6. ↑ H I 1, 46 (13) < Simuna khk., Võivere v. - H. Pöckler (1888) pulmalaul
  7. ↑ Kaunis emakeel : vesteid eesti keele elust-olust : näiteid eesti keelest ja meelest 1524-1958 / Andrus Saareste; Eesti Keele Instituut. : KMAR, Tartu LR, TÜ Eesti/Soome-Ugri, TÜR, TÜ Narva Kolledž lk 63
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


Posted by at 1:46 PM 0 comments
Labels: , ,

Sunday, January 30, 2011

PandiVere tingiv kõneViis

tingiv kõneviis [1]

tunnused

isik

ainsus

mitmus
1. -ks(in) -ks(ime)
2. -ks(iD) -ks(itte) / -ks(it̆te)
3. -ks -ks(ivaD)

samu esimese ja teise isiku tunnuseid tarvitatakse koos kõigi kõneviisi- ja ajatunnustega. tingiva kõneviisi tunnus -ks(i)- liitub isikulõpu ette.

  • Viru-Jaagupi: tuleksime; Simuna: suak̀sin, oleksit̆te [ve̮ìnd], Kadrina: suak̀sin, le̮p̆pet̆taksin, [kaŭwà ma] piak̀sin [elàma]; luŏDaksin [pia ̨ aèGu, et] le̮p̆pet̆taksin [kâ omal sîn elù]; os̆taksin; [nièD veikkeD pop̆siD] tuleksiD [üh̀te kok̀ku ke̮ik̀ paǹna];

sama tunnus on olnud kasutusel Lõuna-Eesti, liivi ja vadja keeles.


ainsuse kolmanda pöörde lõpus on ainult tingiva kõneviisi tunnus. (oleviku -B <*-pi lõppu tingiva kõneviisi ja mineviku tunnustega koos ei kasutata.)


mitmuse kolmanda pöörde lõpp -vaD pärineb olevikust.

keskmurde Kirde-Harju, Järva, Viru, Põhja-Tartumaa ja Põltsamaa murrakutes võib see liituda ka (mineviku ja) tingiva kõneviisi tunnusele nagu idamurdes (v.a Kodavere), kirderannikumurdes, Lõuna-Eestis, Soomes, vepsa ja vadja keeles.

varases kirjakeeles tarvitati ainult -id lõppu. Johann Hornungist alates esineb sellega rööbiti -ivad kuni 1910. aasta keelekorralduseni.


Johann Hornung märgib ka pöördelõppude kadu tingiva kõneviisi tunnuse järelt.

  • (1693.a) 71 olleksin minna ~ olleks minna.

lõppudeta tingivat kõneviisi tunnistab eesti kirjakeel. see on tavaline Simuna ning naabruse Koeru, Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa murrakutes jm [2]

  • Väike-Maarja: ma an̆naks; sa ve̮t̆taks; me kün̆naks; te ne̮ĕluks; naD is̆tuks;

  • Heinrich Stahl vastandas kindlale kõneviisile (14 meije sahme, meije saime, 18 meije armastame, meije armastasime)
gemineerunud pöördelõpuga optatiivi (12 eth meije olleximme, 15 eth meije sahximme 19 eth meije armastaximme). Johann Hornung ja järgnevad keeleõpetused esitavad ainult -me lõpu. kirderannikumurdele omane gemineerunud -mme esineb keskmurdes ainult Kuusalu maamurrakutes kaasrõhulise silbi järel: valestam̆me, is̀tuZim̆me, piDàZim̆me.

astmevaheldus

tingiva kõneviisi tüve aste on samasugune nagu olevikus


tugev aste [3]

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise tüve (jäGà, äGà, koGù, seGà, siGì, mä̂Gi, näùGu) tugev aste on igalt poolt välja tõrjunud nõrga astme kogu keskmurdes. nähtus on alguse saanud 17. s Põhja-Eesti lääne osas. ida pool oli tavalisem nõrgenenud sulghääliku kadu.


liitajad

tingiva kõneviisi tunnus võib liituda ka nud-kesksõnale.

  • tul̆nuks 'oleks tulnud'
nii-ku Vepsa: lugenuižin, Lüüdi: kandanuižin, Livvi: tuonnuzit

viited ja märkused

  1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 277, 290
  2. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 55
  3. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 34
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


Posted by at 3:33 AM 0 comments
Labels: , ,
Subscribe to: Posts (Atom)