umbisikulise tegumoe olevik [1]
tunnused
Tapani Lehtinen arvas, et läänemeresoome algkeele umbisiku tunnus ta on seotud kausatiivse tegusõnaliitega (nagu: elatama). [2] rõhutu lühikese täishääliku järel on tunnuse t kaksistunud. võimaluse korral liitub tunnus otse tüvekaashäälikule. seepärast on astmevahelduslik tüvi olnud nõrgas astmes.
jaatav kõne
ttasse/Dasse
oleviku jaatava öeldise umbisiku tunnusele liitub mediopassiivne liide [3], mis Lõuna-Eesti, idamurde, vadja keele, Alutaguse, Ida-Järvamaa ja Viru maamurrakute umbisikulises tegumoes hääldub s̆se.
- laĭDet̆tas̆se (<* laitetta+k+sen : oleviku k tunnusele on liitunud 3. isiku omandliide sen ~ hen)
- Väike-Maarja:aetas̆se viZat̆tas̆se ve̮ettas̆se üittas̆se (*hǖδet̆täksen) Viru-Jaagupi:elat̆tas̆se nähas̆se tehas̆se Simuna:kas̆tet̆tas̆se kur̆nat̆tas̆se nühit̆tas̆se ol̆las̆se tul̆las̆se üèlDas̆se Kadrina:pak̆kut̆tas̆se suettas̆se Rakvere:anttas̆se raĭjut̆tas̆se tul̆las̆se
Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal on tunnuse lõpust kadunud ka e.
NB! isikulise tegumoe olevik on Virumaal endiselt kūlukse, näik̆sè, tun̆nukse. (kūlus̆se, näisse, tun̆nus̆se öeldi hoopis Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal.)
tta/Da
Kirde-Harjumaa ja Viru maamurrakute umbisikulise tegumoe tunnuse järelt võis oleviku k puududa nagu soome keeles.
- ǖĭjet̆ta (<*hǖδet̆täsen <* huut+e+tta+sen : oleviku k asemel on ainult 3. isiku omandliide sen ~ hen)
- Väike-Maarja:luetta, üèlDa [olèma], [kuì toìmne] tehà [sīs kak̀s le̮ŋ̀Ga] paǹna [pîra ('soa külge')]; Viru-Jaagupi:ol̀la tul̀la antta küZit̆ta tuàDa ('tuuakse') (Roela:ot̆sit̆ta pü̂tta ü̂tta ~ Vaeküla:pǖĭjet̆ta, ǖĭjet̆ta (*hǖδet̆täsen), aetta [taGà], oitta [salàja]); Simuna:kͥēDet̆ta (kiēDet̆ta) ärà, kͧōrit̆ta (kuōrit̆ta), [paDà] ve̮etta [tulelt̀]; Kadrina:ak̆kat̆ta; Lõuna-Rakvere:antta kir̆jut̆tat̆ta aus̆tet̆ta varastet̆ta
- Simuna:
- Kui mind soossa surmatasse
- Tänavas mind tapetasse,
- Vainulla veri valata,
- Mädajärvella mind maeta, [4]
- Väike-Maarja:
- Kui neid vaesid vaevatakse
- Pisikesi piinatakse
- Rammutumbi raisatakse
- Veikeste veri valata! - [5]
- Rakvere:
- Viiakse Vene turule
- Aeta Harju uulitsalle
- Tuua Toompää lossi ette [6]
- Rakvere:
- Pimetikul meid peeta
- Ämerikul meid aeta [7]
väga harva kohtab seda Järvamaalgi - näiteks Anna murrakus ja mõnes Ambla vanas laulus.
taie
lauludes säilis mineviku umbisikulise tegumoe tunnuse pikem kuju -taie (<*-tahen <*-ta+sen: umbisiku tta tunnusele on liitunud 3. isiku omandliide sen ~ hen) [8]
- Haljala: Kaerad ette kannetaie (<*kan̆ne̮t̆tahe̮n);
eitav kõne
tta/Da
eitava öeldise umbisikulise tegumoe tunnuse järelt on oleviku k kadunud.
pöördkonnad
e asendab a & ä
umbisiku tunnuse ees on kahesilbiliste tüvede algse tüvetäishääliku asendanud e nagu mujal põhja- ja idapoolsetes läänemeresoome keeltes.
Da/ta liitega tüved
Ida-Eestis kirderannikumurdest Lõuna-Eesti keelteni leiab rööbiti at̆ta & et̆ta kuju.
- Väike-Maarja: ar̆mastat̆takse kir̆jut̆tat̆takse lahut̆tet̆takse paranDat̆takse; Kadrina: kuĭvat̆tat̆takse le̮ŭGut̆tat̆takse varastet̆takse
sõnuti ja murrakuti on püsinud või taastatud a.
tta tüved
tüve tt on nõrgast astmest umbisiku tunnuse tõttu enamasti kadunud:
- ve̮ettas̆se kaettas̆se maettas̆se;
tüve tt on sõnuti siiski püsinud:
- *nut̆tet̆tas̆se *pet̆tet̆tas̆se;
ühesilbilised pika esisilbiga tüved
umbisiku tunnuse t on kadunud, või on tema asemel j, w, v
- keskmurdes (üldine): tūwakse [9];Iisaku Oonurme, Rakvere:tūvas̆se;Kolga-Jaani:pūvas̆se (*pōδakse̮n);Viru-Jaagupi, Rakvere:käĭjas̆se;Väike-Maarja:lǖ ̨ akse, mǖ ̨ as̆se, jūwakse;Kadrina:lüĭjakse, müĭjas̆se, Laiuse:süĭjakse, Põltsamaa:vījas̆se
- keskmurdes (üldised): jä̂Da(kse), Viru-Jaagupi:tuàDas̆se & (Simuna, Kadrina:)sâDakse - võivad olla tunnuse t taastanud mineviku (jä̂DuD, jä̂Di) mõjul. Suure-Jaanis öeldud: jäĭjas̆se (*jä̂δäksen), saĭjas̆se
lauludes leiab analoogilisi vorme nagu püĭjet̆takse
- Simuna < Koeru:
- Siin jo siidi müietakse
- Kalevida kaubeldakse
- Muidu musta annetakse
- Siidi müidi süllakaupa [10]
eitav kõne
keskmurde idapoolsetes murrakutes on tunnuse nõrga astme D (<*δ, <t) ootuspäraselt kadunud.
silbipiiri märkijana on D (<*δ, <t) püsinud sõnades:
sarnaselt läänepoolsetele murrakutele võib D-osist siiski kohata ka Virumaal:
kaashäälikule liitumine
kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved
umbisiku tunnuse t on keskmurdes (üldiselt) samastunud eelnenud helilise kaashäälikuga, aga h(~ *k) järelt kadunud.
- ol̆las̆se (<*olδakse̮n), tul̆las̆se, min̆nas̆se, pan̆nas̆se, sur̆ras̆se, nähas̆se (<*nähδäksen), tehas̆se
murrakuti esineb tugevast astmest (ol̀Di : ol̀DuD) üldistatud D
eitav kõne
keskmurde kirdepoolsetes murrakutes on tunnuse nõrga astme D (<*δ, <t) ootuspäraselt kadunud.
tüvi hääldub poolpika (2.) välte asemel enamasti ülipikalt nagu kirderannikumurdes.
sarnaselt läänepoolsetele murrakutele võib (arvatavasti minevikuvormide oĺ̀Di, pań̀Di mõjul) D-osist kohata siiski ka Virumaal:
kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved
umbisiku tunnus liitub s-le
kinnisest silbist hoolimata on (vist mineviku pes̀ti / kus̀tuD eeskujul) kohati ülekaalus (ülipikas vältes) tugev aste
umbisiku tunnuse t on Viru maamurrakutes (, Amblas ja idapoolseteski sugulaskeeltes) samastunud eelnenud s häälikuga.
- Väike-Maarja:kus̆sa|s̆se~kse, käs̆sa|s̆se~kse, las̆sa|s̆se~kse, pes̆sa|s̆se~kse;Simuna:kis̆sas̆se, us̆sas̆se, las̆sas̆se, pes̆sas̆se;Viru-Jaagupi:kis̆sas̆se, las̆sas̆se;Kadrina:käs̆sas̆se, las̆sas̆se, pes̆sas̆se;Rakvere:las̀sa, pes̀sa~pes̆sas̆se;
eitav kõne
koondelised ata tüved
umbisiku ta tunnus on liitunud tüve kaashäälikule -at̆ta- kujul
ele liitega pikavältelised tüved
Da liitub tüvekaashäälikule
läänepoolsete murrakute mõjul võib üèlDas̆se / me̮èlDas̆se asemel kohata tugevas astmes tt-ga tüve
ele liitega lühikeses vältes tüved
t̆ta liitub tüvetäishäälikule
rõhutu silbi järel
häälikulooliselt ootuspärane t̆ta liitub täishäälikule
nõrgas astmes ühesilbiliseks koondunud tüve järel
häälikulooliselt ootuspärane t̆ta liitub täishäälikule
- luet̆tas̆se (<*luγe̮t̆takse̮n), kaet̆tas̆se, küet̆tas̆se, jäet̆tas̆se, maet̆tas̆se, siut̆tas̆se, suet̆tas̆se, Väike-Maarja: ve̮ettas̆se, aet̆tas̆se (<*aje̮t̆takse̮n)
Da/ta liitega tüved
pöörduvad Ida-Järvamaa ja Viru maamurrakutes koondeliste ata tüvede sarnaselt nagu Eesti õigekeeles. umbisiku tunnuse t on tüvetäishääliku järel kahekordistunud -(a)t̆ta- kujule.
- Väike-Maarja: ar̆mastat̆takse kir̆jut̆tat̆takse lahut̆tet̆takse paranDat̆takse; Kadrina: kuĭvat̆tat̆takse le̮ŭGut̆tat̆takse varastet̆takse
läänepoolse keskmurde umbisiku ta tunnus on liitunud tüve kaashäälikule nagu läänemurdes.
Põhja-Tartumaal leiab Lõuna-Eestipärast umbisiku Da tunnust
eitav kõne
kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved
kohati on säilinud sisekao eelne et̆ta kuju
sisekao puhul kasutatakse Da liidet
anda/leida tüved
pöörduvad keskmurdes nagu vanemaski kirjakeeles koondeliste ata tüvede sarnaselt. umbisiku ta tunnus on liitunud tüve kaashäälikule -t+ta- kujul
- anttas̆se, kanttas̆se, künttas̆se, leittas̆se, murttas̆se, je̮uttas̆se, ne̮uttas̆se, oittas̆se, tiattas̆se, püittas̆se, üittas̆se; Simuna: siat̆tas̆se; Kadrina: ni̮et̆tas̆se, se̮uttas̆se; Viru-Jaagupi, Rakvere: antta; Viru-Jaagupi: oitta, pü̂ttas̆se ~ pü̂tta, ü̂ttas̆se ~ ü̂tta
vanas laulus ja rannakeele mõjulistes murrakutes võib tüvetäishäälik püsida.
keela/vääna tüved
pöörduvad keskmurdes koondeliste ata tüvede sarnaselt. umbisiku tunnuse t on tüvetäishääliku järel kahekordistunud -(a)t̆ta- kujule.
eitav kõne
viited ja märkused
- ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 300, 311
- ↑ Itämerensuomen passiivin alkuperästä / Tapani Lehtinen Helsinki : Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1984 lk.158
- ↑ kūlukse, näik̆sè, tun̆nukse
- ↑ H II 3, 656 (286) < Simuna khk., Moora v. - H. Prants < Karl Kreitsmann (1890) "Sõjamehe surm"
- ↑ H II 11, 485 (31) < Väike-Maarja khk. - J. Elken (1889) "Palve sakstele"
- ↑ H II 65, 4 (6) < Rakvere khk. - Kristjan Raud (1894-1895 (kogutud), 1898 (saadetud)) "Viiakse nekrutiks"
- ↑ H, Gr. Qu. 65/6 (1) < Haljala khk. - J. Wolde < Elisabet Teimann (1889) "Orja põlve laul"
- ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 181, 232
- ↑ Saareste, Andrus, 1892-1964 Pealkiri Eesti murdeatlas. 2. vihik = Atlas des parlers estoniens. II fascicule Tartu : Teaduslik Kirjandus, 1941 (Tartu : Tartu Kommunist) kaart 47
- ↑ 10,0 10,1 H III 17, 161/2 (18) < Simuna khk. < Koeru khk. - Woldemar Rosenstrauch < Krõõt Raag, 58 a. (1894) "Hiie noorem poeg"
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin. PandiVere lugemiku sisuKord on siin. PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.
