Saturday, December 15, 2012

PandiVere mineviku kesksõnad

1 mineviku (-nud/-tud) kesksõna ^[1]
2 viited ja märkused

mineviku (-nud/-tud) kesksõna ^[1]

tunnused

tegumood	isikuline	umbisikuline
mineviku kesksõna tunnus	-(n)d, -nuvaD ...	-tud ...

isikuline tegumood

(*-nüt/-nüδet) tunnus on liitunud võimaluse korral tüvekaashäälikule. keskmurdes, läänemurdes ja kirderannikumurdes on kadunud tunnuse täishäälik u. ^[2]

keskmurde: käìnD;Simuna:käènD, jä̂nD; Viru-Jaagupi, Iisaku:lüènD, sȯànD ~ suànd;Rakvere:vî̮nD, siDunD, nop̀pinD;Kose: müìnD

(*-nuD) tunnus on püsinud Põhja-Tartumaal ja Põhja-Eesti idamurdes.

keskmurde põhjarühmas (Harju, Järva ja Viru maamurdes) kuuleb teda rõhutatud sõnades:

Simuna:elànuD, läĭnùD, seìZnuD, üö̀lnuD

(*-nuD) kesksõna tunnust kirjutati -nut/-nuth kuni Johann Hornungi 1693.a keeleõpetuse ilmumiseni.

tunnuse u või t on kadunud tänaseks ka liivi, isuri, ingeri-, kagusoome ja vepsa murretest.

Põhja-Eesti läänemurdele omast n tunnust leiab ka Loode-Harjumaalt. Lõuna-Eesti pärast nu tunnust kuuleb Põhja-Tartumaal.

Põhja-Eesti idamurdes, keskmurde Harju-Jaani, Kuusalu, Koeru, Viru, Põhja-Tartumaa ja Põhja-Põltsamaa murrakute liitaegades ja kaudses kõneviisis märgib ka -nuD kesksõna mitmust (oleviku) -vaD liide nagu Lõuna-Eestis(-nuva/-nuve), Soome vanas kirjasõnas ja edelamurdeis:

Laiuse:on nî viletsast jǟnuvaD, olivaD küZìnuvaD
Kadrina: ol̆́vi aŭGust läĭnuvaD var̀GaD sis̀se (võrdluseks soome:olivat lukeneet (<*lukenuδet 'nad olid lugenud') ~ olet lukenut ('sa oled lugenud') ^[3]

Põhja-Tartumaa ja Põhja-Põltsamaa murrakutes tarvitatakse -nuvaD liidet ka mineviku mitmuse 3. pöördes:

Laiuse:ük̀svahè ei ve̮t̀nuvaDGi änàm kar̆jatsiD; ei tah̀tnuvaD enam pe̮l̆luDö̂t ̮ tehà

pöördkonnad

koondelised ata tüved

on keskmurdes kinnise silbi tõttu nõrgas astmes (ak̆kanD<*hakkat+nut). Viru maamurrakutes (ning Ristil, Järvamaal, Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal) leiab ka tugevat astet:

keskmurde: te̮m̆manD;Väike-Maarja:ei julenD, e̮ĭZanD, ar̆vanD, aĭdanD;Simuna:aittanD, kaŏDanD, keDranD;Viru-Jaagupi:ker̀janD

keela/vääna tüved

pöörduvad keskmurdes koondeliste ata tüvede sarnaselt.

Väike-Maarja: kǟnanD; Kadrina: niĕlanD;

kahesilbilised Da tüved

tüve ja tunnuse sarnastumise käigus on kadunud lisaks tüve viimasele silbile sageli kogu (*-nut) tunnus (aǹD <*anta+nut)

keskmurde:kaǹD, küǹD, mur̀D, tiànD, üìnD, je̮ùnD, oìnD, leìnD (<*leütänüt);Viru-Jaagupi,Kadrina:leìD;Viru-Jaagupi:je̮ùD, oìD(*oìnD<oìDnD<oìDnuD<hoitanut), pü ^̀nD, ü ^̀nD;Simuna:siànD, ve̮ìnD

kirderannikumurde mõjul võib Viru-Jaagupist leida sisekaota kesksõnu: ^[2]

aǹDanD, kaǹDanD, mur̀DanD, je̮uDanD, kos̀tanD, pis̀tanD

kahesilbilised sta, tta tüved

kahesilbilised (k,p,t)sa tüved

kahesilbilised (k,p,t)se tüved

kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved

kahesilbilised astmevaheldusega i, u, ü tüved

tüve ja tunnuse sarnastumise käigus on (*-nut) tunnusest jäänud enamasti ainult t

keskmurde:käs̀t (käskinud), las̀t (lasknud); Harju-Madise:kis̀kunD ~ kis̀t; Väike-Maarja:kos̀t, kus̀t, lüp̀st, pes̀t; Kadrina:pis̀t, te̮s̀t, ve̮t̄ ; Viru-Jaagupi:juas̀t, kus̀t, ei peas̀t (ei pääsenud), pek̀st; Simuna:jät̄ , os̀t, ei tah̀t

tunnuse n võib olla jäänud helituks või moodustada omaette silbi

Rakvere, Viru-Jaagupi:tah̀tn̥D

ele liitega ja kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved

tüve ja tunnuse sarnastumise käigus on (*-nut) tunnusest jäänud enamasti ainult D

keskmurde:ol̀nD ~ ol̀D, laùlD, naèrD, me̮t̆telD, üt̆telD ~ üèlD;Väike-Maarja:rījelD ^[4]

Johann Hornung 1693.a keeleõpetuses ^[5]:

86 motlenud & mottelnud, ütlenud & üttelnud

tavalise keskmurde:läìnD, näìnD, teìnD asemel on kirderanniku murrakute ja Põhja-Eesti idamurde lähedal: ^[6]

Laiuse, Kadrina Palmse ja Kuusalu keskmurde:läh̀nD, näh̀nD, teh̀nD ~ läh̀ND, näh̀ND, teh̀ND
Viru-Jaagupi ja Haljala keskmurde:lähänD; Rakvere ja Iisaku keskmurde: lähenD ~ lähänD, nähenD ~ nähänD, tehenD

Kadrina:
- Tähte mulle vasta kostis:
- Ei mina nähnud sinu venda ^[7]

(1535. a) Wanradti ja Koelli katekismuses ^[8]:

technut

Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustes ^[9]:

10 nechnut, 78 technut

Heinrich Stahlil (1637. a) ^[10]:

62 lehnut, 112 nehnut, 121 tehnut

Johann Hornung 1693.a keeleõpetuses ^[5]:

86 lähnud ~ läinud & läind, nähnud ~ näinud & näind, tehnud ~ teinud & teind

"öeldi teinud" lauselühend

Väike-Maarja:kak̀s vil̆last tek̀ki üt́les teìnD;Kadrina:pois̀ üö̀lDi nut̄ Kel̀Drepe̮l̆lu mäGèDes;Simuna:äm̄ üt̀les suà kaert̆teGa väŕ̀vinD

läänemurde ja Loode-Harjumaa enneminevikku väljendab sai(d vm) + teinud

umbisikuline tegumood

(-ttuD/-DuD) tunnuse lõpu D võib pärineda osastavast (ei saa härga tapetud ~ soome: tapettua <*-tuta) või mitmusest (*-tut) ja jäljendada -nud kesksõna tunnust. Lõuna-Eestipärast (-ttu/-Du) tunnust kuuleb Põhja-Tartumaa Äksi murrakus ([ol̀la] jôDu).

nimisõna täiendi osas tarvitatakse harva isegi lühikest -t̀ tunnusega kesksõna, aga see on tavalisem Lõuna-Eestis, Põhja-Eesti saarte-, lääne- ja idamurdes (paiguti kirderannikumurdes).

keskmurdes (tavaline):par̆Git̆tuD [nah̀k]
Kadrina Suru:[möl̀Der oli ä̂] tap̆pet; oli ve̮et̀; oli maet̀
(1535. a) Wanradti ja Koelli katekismuses ^[8]:

mattet, muysteth (mõistetud)

pöördkonnad

e asendab a & ä ^[11]

umbisiku tunnuse ees on kahesilbiliste tüvede algse tüvetäishääliku asendanud e nagu mujal põhja- ja idapoolsetes läänemeresoome keeltes.

keskmurdes (üldine):aettuD, luettuD, piettuD, kiĕDet̆tuD, nīDet̆tuD, os̆tet̆tuD, mak̆set̆tuD, pek̆set̆tuD, tahet̆tuD, tap̆pet̆tuD; Ambla: ne̮ŭwet̆tuD; Rakvere: me̮eDet̆tuD; Simuna: kiănet̆tuD, kül̆vet̆tuD, viănet̆tuD, lüp̆set̆tuD; Väike-Maarja:lüps̀tuD;

sõnuti ja murrakuti on püsinud või taastatud a.

kül̆vat́̆tuD

ühesilbilised pika esisilbiga tüved

-DuD kesksõna on ülipikas (kolmandas) vältes nagu kirjakeeles

keskmurdes (üldised):käìDuD, vîDuD; Laiuse:vêDuD; Haljala maamurre:tuàDuD; Kadrina:lüö̀DuD

kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved

-DuD kesksõna on ülipikas (kolmandas) vältes nagu kirjakeeles

keskmurdes (üldised): ol̀DuD, tul̀DuD, miǹDuD, paǹDuD; Rakvere, Viru-Jaagupi:meǹDuD;

Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal leiab Lõuna-Eesti keeltes, Põhja-Eesti lääne- & idamurdes tuntud -ttuD tunnust (nagu anttud/leittud rühmas).

Laiuse:panttuD;

umbisiku tunnus on helitu kaashääliku järel -tuD.

keskmurdes (üldised): näh̀tuD, teh̀tuD pes̀tuD las̀tuD;

kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved

umbisiku tunnus on helitu kaashääliku järel -tuD.

keskmurdes (üldised): las̀tuD, te̮us̀tuD, käs̀tuD; Väike-Maarja:käŹit̆tuD, juos̀tuD; Kose:kis̀tuD; Simuna:us̀tuD; (Põhja-Viljandimaal:küs̀tuD;)

ele liitega pikavältelised tüved

DuD tunnus liitub tüvekaashäälikule

Simuna: üèlDuD; Väike-Maarja: me̮èlDuD

koondelised ata tüved

umbisiku tunnus on liitunud tüve kaashäälikule -at+tuD kujul

keskmurde: te̮m̆mat̆tuD, ak̆kat̆tuD; Rakvere: āvat̆tuD; Jõelähtme maamurre: kaŭDat̆tuD; Simuna:kāDat̆tuD, kur̆nat̆tuD;

keela/vääna tüved

pöörduvad keskmurdes koondeliste ata tüvede sarnaselt. umbisiku tunnus on liitunud tüve täishäälikule -ttuD kujul

keskmurde: kiĕlat́̆tuD, kiĕrat́̆tuD; Väike-Maarja: viănat̆tuD;
Simuna: kiănet̆tuD, viănet̆tuD;

kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved

enamasti Viru maamurdes on säilinud sisekao eelne et̆tuD kuju

naĕret́̆tuD; laŭlet̆tuD ~lālet́̆tuD;

sisekao puhul kasutatakse -DuD liidet

keskmurdes (üldiselt):kûlDuD

kahesilbilised u, ü, i tüved

-ttuD kesksõna on nõrgas astmes nagu kirjakeeles

keskmurde: tauttuD; Rapla: pühit̆tuD

nõrgas astmes ühesilbiliseks koondunud tüved

häälikulooliselt ootuspärane -t̆tuD liitub algselt pearõhuta täishäälikule

keskmurdes (üldine):jäettuD~jǟttuD, ve̮ettuD ,kaettuD, maettuD;
Viru maamurdes ehk ^[11]: maet́tuD~mat̆tet́̆tuD; küt̆tet́̆tuD~küe_ot́tuD~küettuD; kuot́tuD; siut́tuD; laut́tuD; piet́tuD; luet́tuD viet́tuD; aet́tuD;

anda/leida tüved

umbisiku tunnus on liitunud tüve kaashäälikule -tuD kujul

aǹttuD kaǹttuD küǹttuD murttuD je̮uttuD leittuD ne̮uttuD oittuD püittuD~pǖttuD siattuD se̮uttuD tiattuD~ti̮attuD ve̮ittuD üittuD~ǖttuD~ǖt́̆tuD;

Da/ta liitega tüved

umbisiku tunnus on liitunud kaasrõhulisele täishäälikule -ttuD kujul Ida-Harjumaal, Järvamaal, Põhja-Tartumaal, kirderanniku- ja idamurdes.

Väike-Maarja:kuărut̆tet̆tuD, lahut̆tet̆tuD; Kadrina: ehit̆tet̆tuD, kir̆jut̆tet̆tuD, kük̆kit̆tet̆tuD, paĺistet̆tuD; Simuna: tar̆vit̆tet̆tuD;

lõuna- ja läänepoolse keskmurde umbisiku tunnus on liitunud tüvekaashäälikule nagu läänemurdes. ^[12]

Laiuse: kuĭvat̆tuD; Väike-Maarja:[saì seDaZi] oho̭t̆tuD;

Viru-Jaagupi:
- Nende ase ammu tehhtud:
- Õled kõrrgesse kergitud,
- Padjad pehhmeste peksetud,
- Linad laiali lahutud. ^[13]

"saab + tud" lause

võib väljendada impersonaali, (lõpetatud) perfekti või imperfekti

Väike-Maarja:vik̆kat̆ti luĭZùD saìD pues̀t os̆tet̆tuD; Kadrina:e̮h̀tat̆tel sīs saì ke̮ŕt̆sis käìDuD; sīs saì nḙZuk̆kene lat́ rôv sin̆na sarik̆kat̆te ̮ Bėàle paǹDuD

eitava lausega väljendatakse keskmurde põhjarühmas (Harju, Järva ja Viru maamurdes) võimaluse puudumist

Kadrina: ei suànD [vilja] leĭGat̆tuD

sellist osalt saksapärast lausestust leiab vanemas kirjasõnas ja eriti kirderannikumurdes.

käänded

nimisõna täiendava kesksõna käänamine on tavaline lauludes.

Väike-Maarja:
- Nõnda on minul sõnuda
- Kui neid uusida ubeda,
- Keedetuida erneeida,
- Lülituida pähkelaida."^[14]

Simuna:
- Siit lõika sea sasida
- Ane alli tallatuida
- Pardi paha pahmatuida
- Kure kurja raisatuida^[15]

viited ja märkused

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

Sunday, December 2, 2012

oleviku kesksõnad (-vad/-tavad) ^[1]

tunnused

tegumood	isikuline	umbisikuline
oleviku kesksõna tunnus	-v, -vaD ...	-tav, -tavaD ...

tunnus (<*-βa/-pa) on liitunud alati tüvetäishäälikule. tunnuse nõrk aste *-va on rõhutu silbi järelt levinud kõikidesse teistessegi sõnarühmadesse ja umbisiku tunnuse järele.

omadussõnaline täiend

keskmurdes (ja eesti õigekeeles) tarvitatakse kesksõnu nagu omadussõna.

Kadrina:minèval [o̭as̀tal]; Viru-Jaagupi:kièv [prâk̀], vièrev [kivì]; Simuna:minèv ̮ âs̀ta, tulèv ̮ kevàDe, tulèva ̮ Be̮l̆ve [rah̆vàs]

määrus

Kadrina:[ei ve̮t̄ meìD] näh̀tavastki 'ei teinud meid nägemagi' ; Viru-Jaagupi:[ei ve̮t̆ta] kûlDavastki

Väike-Maarja:
- Oleks minu naine nähtaval
- Ja teine pool ju teadaval ^[2]

lauselühend

keskmurdes (ja läänemurdes) tarvitatakse -vaD kesksõnalist lauselühendit.

Kadrina:näèvaD oBùZe ühe laù iès süö̆vàD; ar̀vaZin omalGi ravàDuZe olèvaD

Kadrina:
- Kardan koju kuulevada
- Isa ette helkivada ^[3]

kesksõnalist lauselühendit kuuleb Soomeski. Eesti vanemates kirjatöödes leiab akusatiivi -va nigu Lõuna-Eestis, kirderanniku murrakutes ja Põhja-Eesti idamurdes. läänepärase nägin olevad toob selle asemele 1739.a piiblitõlge. ^[4]

viited ja märkused

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

Saturday, November 24, 2012

polürütmia / polürütmika

A.i.Ä.i.Õ.i.E.i.O.i.Ö.i.U.i.Ü.i
P.T.K

2x3
PA.i.TÄ.KA.Ti.Ä.

2x5
PA.i.TÄ.i.TÕ.KA.Ti.Ä.Ti.Õ.

3x4(valss & Polka)
PA.i.Ä.Ti.KA.i.TÄ.i.KA.Ti.Ä.i.

3x5
PA.i.Ä.Ti.Õ.KA.Ti.Ä.i.TÕ.KA.i.TÄ.i.Õ.

5x6=5x3x2
PA.i.LÄ.Ni.LÕ.Ti.KA.i.LÄ.Ni.TÕ.i.KA.i.LÄ.Ti.LÕ.i.KA.i.TÄ.Ni.LÕ.i.KA.Ti.LÄ.Ni.LÕ.i.

5x7(ei valss ega Polka)
PA.i.Ä.i.Õ.Ti.E.KA.i.Ä.Ti.Õ.i.E.KA.Ti.Ä.i.Õ.i.TE.KA.i.Ä.i.TÕ.i.E.KA.i.TÄ.i.Õ.i.E.

11x13
Pa.i.ä.i.õ.i.e.i.o.i.ö.Ti.u.Ka.i.ä.i.õ.i.e.i.o.Ti.ö.i.u.Ka.i.ä.i.õ.i.e.Ti.o.i.ö.i.u.Ka.i.ä.i.õ.Ti.e.i.o.i.ö.i.u.Ka.i.ä.Ti.õ.i.e.i.o.i.ö.i.u.Ka.Ti.ä.i.õ.i.e.i.o.i.ö.i.Tu.Ka.i.ä.i.õ.i.e.i.o.i.Tö.i.u.Ka.i.ä.i.õ.i.e.i.To.i.ö.i.u.Ka.i.ä.i.õ.i.Te.i.o.i.ö.i.u.Ka.i.ä.i.Tõ.i.e.i.o.i.ö.i.u.Ka.i.Tä.i.õ.i.e.i.o.i.ö.i.u.

16/16 3steKs

3. rõhuline

Ha.a.Ka.a- -a.Ka.a.a- -Ka.a.a.Ka- -a.a.Ka.a.
u.Ku.u.u- -Ku.u.u.Ku- -u.u.Ku.u- -u.Ku.u.u.
Ki.i.i.Ki- -i.i.Ki.i- -i.Ki.i.i- -Ki.i.i.Ki.

2. rõhuline

Hu.Ku.u.u- -Ku.u.u.Ku- -u.u.Ku.u- -u.Ku.u.u.
Ki.i.i.Ki- -i.i.Ki.i- -i.Ki.i.i- -Ki.i.i.Ki.
a.a.Ka.a- -a.Ka.a.a- -Ka.a.a.Ka- -a.a.Ka.a.

1. rõhuline

Pi.i.i.Ki- -i.i.Ki.i- -i.Ki.i.i- -Ki.i.i.Ki.
a.a.Ka.a- -a.Ka.a.a- -Ka.a.a.Ka- -a.a.Ka.a.
u.Ku.u.u- -Ku.u.u.Ku- -u.u.Ku.u- -u.Ku.u.u.

12/16 3steKs

3. rõhuline
a.a.Ka.a- -a.Ka.a.a- -Ka.a.a.Ka

2. rõhuline
u.Ku.u.u- -Ku.u.u.Ku- -u.u.Ku.u- -

1. rõhuline
Ki.i.i.Ki- -i.i.Ki.i- -i.Ki.i.i- -

3/4(triool) 4steKs

4. rõhuline

Ha.a.a- -Ka.a.a- -a.Ka.a- -
e.e.Ke- -e.e.e- -Ke.e.e- -
i.Ki.i- -i.i.Ki- -i.i.i- -
Ku.u.u- -u.Ku.u- -u.u.Ku

3. rõhuline

He.e.Ke- -e.e.e- -Ke.e.e- -
i.Ki.i- -i.i.Ki- -i.i.i- -
Ku.u.u- -u.Ku.u- -u.u.Ku
a.a.a- -Ka.a.a- -a.Ka.a- -

2. rõhuline

Hi.Ki.i- -i.i.Ki- -i.i.i- -
Ku.u.u- -u.Ku.u- -u.u.Ku
a.a.a- -Ka.a.a- -a.Ka.a- -
e.e.Ke- -e.e.e- -Ke.e.e- -

1. rõhuline

Pu.u.u- -u.Ku.u- -u.u.Ku
a.a.a- -Ka.a.a- -a.Ka.a- -
e.e.Ke- -e.e.e- -Ke.e.e- -
i.Ki.i- -i.i.Ki- -i.i.i- -

Monday, November 19, 2012

PandiVere da-tegevusnimi

1 da-tegevusnimi ^[1]
2 viited ja märkused

da-tegevusnimi ^[1]

tunnused

kääne	latiiv	seesütlev (inessiiv)
tegevusnime tunnus	-ta, -da, -a (<*-tak)	-tes, -des, -es (<*-δe+ssa)

da tunnus on liitunud võimaluse korral tüvekaashäälikule

keskmurdes üldine: pes̀ta, e̮m̆melDa

pöördkonnad

ühesilbilised pika esisilbiga tüved

tunnuse t on kadunud, või on tema asemel j, w, v

keskmurdes (üldine): jûwa, lûwa, pûwa, tûwa; vîja; käìja, lüìja, müìja, süìja;Väike-Maarja:lǖ ̨ a, mǖ ̨ a, sǖ ̨ a
keskmurdes (tavalised): kièDa; Viru maamurdes: suàDa;Kadrina:jäèDa - võivad olla tunnuse t taastanud mineviku (jä̂DuD, jä̂Di) mõjul.

Ülipikk (kolmas) välde võis tekkida nõrgas astmes ühesilbiliseks koondunud (tiàDa, siàDa) tüvede mõjul.

koondelised ata tüved

ta tunnus on liitunud tüve kaashäälikule -at̆ta (ak̆kat̆ta<*hak̆kat̆tak) kujul ja hiljem levinud teistessegi sõnarühmadesse. kinnise silbi tõttu on tüvi nõrgas astmes.

Väike-Maarja: laĭnat̆ta Kadrina: jät̆kat̆ta Viru-Jaagupi: üp̆pat̆ta Simuna: kur̆nat̆ta

koondeliste tüvede eeskujul võis mõne sõna tugevasse astmesse ilmuda k

keskmurdes (üldine): os̀kama / oZat̆ta, vih̀kama / vihat̆ta (*osaδak, *vihaδak)

osa sõnu on läinud julgeda taoliste tüvede rühma (eriti Risti kihelkonna lääneosas, aga mujalgi keskmurdes)

Kadrina: kärssaDa

Viru maamurrakutes on tavaline:

keDràma / keDraDa

Da/tta liitega tüved ^[2]

pöörduvad Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja osalt Viru maamurrakutes koondeliste ata tüvede sarnaselt nagu Eesti õigekeeles. tunnuse t on tüvetäishääliku järel kahekordistunud -(a)t̆ta- kujule.

keskmurdes (üldine): aittama / aĭDat̆ta, uottama / uoDat̆ta (*oδottaδak), näittama / näĭDat̆ta, vâttama / vāDat̆ta(vuattama / vuaDat̆ta); Viru-Jaagupi: kaŭDat̆ta, vaŭDat̆ta ('vajutada'); Kadrina: süittama / süĭDat̆ta; Väike-Maarja: sü̂ttama / sǖD́at̆ta;

kirderannikumurdes,idamurdes,Viru maamurrakutes ja Põhja-Tartumaal toimus sama muutus ka kaasrõhulise silbi järel.

Väike-Maarja: jäuttat̆ta (*jaɤottaδak), laGunet̆ta, le̮p̆pet̆tat̆ta, vihelDat̆ta ('riideid vm kulutada-määrida'); Kadrina:kül̆́met̆tat̆ta, loGiZet̆ta, le̮ŭGut̆tat̀ta, pīGistat̆ta, ulat̆tat̆ta, valestat̆ta, äBenet̆ta; Rakvere:lahut̆tat̆ta; Simuna:muretset̆ta, puettat̆ta;

läänepoolseteis murrakutes tavalist Da tunnust võib siin kuulda vist õigekeele mõjul.

Väike-Maarja: lot̆terDaDa, puhastaDa, vähänDaDa; Rakvere: valestaDa;

keela/vääna tüved

pöörduvad keskmurdes koondeliste ata tüvede sarnaselt. tunnuse t on tüvetäishääliku järel kahekordistunud -(a)t̆ta- kujule.

keskmurdes (üldine): kiĕlat̆ta (~ algsoome *kēltäδäk), kiĕrat̆ta; Väike-Maarja:kǟnat̆ta; Simuna: püĕrat̆ta;

ele liitega pikavältelised tüved

Da liitub keskmurdes üldiselt tüvekaashäälikule

Rakvere: nuhelDa, Väike-Maarja: rījelDa Viru-Jaagupi: kīDelDa Simuna: e̮m̆melDa

läänepoolsete murrakute mõjul võib Viru maamurrakutele omase me̮elDa / üèlDa asemel kohata ka tüve tt püsi

Väike-Maarja: me̮t̆telDa;

Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustest ^[3]:

13 iüttelda, 109 mottelda, 127 nuchtelda, 180 nuhelda, 302 kaupelda

Anton Thor Hellel (1732. a ^[4]):

33 möttelda, tappelda, üttelda ~ öölda, waidelda, rielda, nuhhelda, wihhelda

ele liitega lühikeses vältes tüved

t̆ta liitub tüvetäishäälikule

Väike-Maarja: ke̮nelet̆ta, ke̮Belet̆ta ('logeleda'), siBelet̆ta

ootuspäraselt tüvekaashäälikule liitub Da keskmurdes järjekindlalt ainult Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal

Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustest ^[3]:

260 purrelda

kahesilbilised lühikese esisilbiga vokaaltüved

tunnus on häälikulooliselt Da. nende sõnade eeskujul ongi Da levinud teistesse sõnarühmadesse.

Väike-Maarja: lugèDa; Kadrina: küZìDa; Viru-Jaagupi: valàDa

kahesilbilised pika esisilbiga (ka koondelised) vokaaltüved

on kahesilbiliste lühikese esisilbiga sõnade eeskujul kogu keskmurdes Da lõpulised.

keskmurdes (üldine): juh̀tuDa jul̀geDa lah̀kuDa laŋ̀GeDa le̮h̀keDa mur̀DuDa vet̀́tiDa seĺ̀GiDa
Väike-Maarja: seĺ̀GuDa, Simuna: kal̀DuDa, Kadrina: kus̀tuDa

kahesilbilised Da tüved

tüve ja tunnuse sarnastumise käigus on üks silp kadunud (aǹDa <*antaδak)

Põhja-Tartumaal ja keskmurde põhjarühmas (Harju, Järva ja Viru maamurdes): kaǹDa, küǹDa, tuǹDa, mur̀Da, leìDa (<*leütäδäk), oìDa, ve̮ìDa, püìDa, üìDa, je̮ùDa, ne̮ùDa, se̮ùDa, seàDa, tiàDa

Lõuna-Eesti, saarte ja läänemurdele omast häälikuseaduse vastast poolpikka (teist) väldet leiab peamiselt kesmurde lääne ja lõunapoolsetest murrakutest. sisekao puhul kasutatakse Da liidet

siin-seal kogu keskmurdes: tiăDa

kahesilbilised astmevaheldusega i, u, ü tüved

ootuspärane ülipikk (kolmandas vältes) lõputa tegevusnimi on tavaline Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal, aga keskmurde põhjarühmas haruldane

Väike-Maarja: [ei os̀ka] tańt̀si

kahesilbiliste lühikese esisilbiga sõnade eeskujul on keskmurde põhjarühmas (Harju, Järva ja Viru maamurdes) levinud Da lõpuline tegevusnimi.

Väike-Maarja: lîkkuDa, Rakvere: e̮èruDa, Simuna: kuàluDa

seda leiame juba vanast kirjakeelest, aga see võib olla võõrkeelsete kirikuõpetajate liialdatud lihtsustus:

(1535. a) Wanradti ja Koelli katekismuses ^[5]: lk 83-85
Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustest ^[3]:

87 sündida, 88 vsckuda, 101 pradida, 334 rystida

tunnus liitub harvem kaashäälikule

Koeru, Laiuse: tańt̀sta; Laiuse: (kat̀sma) kat̀sta, (kut̀sma) kut̀sta

kahesilbilised sta, tta tüved

tüve ja tunnuse sarnastumise käigus on üks silp kadunud (Risti: pis̀ta <*pistäδäk)

Kadrina: luotta, mat̀ta, pet̀ta, [aèGa] vîtta Rakvere: os̀ta Simuna: jät̀ta, kas̀sa ('kasta'), küt̀ta

kahesilbilised (k,p,t)sa tüved

kõikjal Viru maamurdes ja Ida-Järvamaal on tüve ja tunnuse vahelt üks silp kindlasti kadunud ja ilmselt (Simuna:) juok̀sta <*juok̀se+δak taoliste sõnade mõjul.

mak̀sta, pek̀sta, lüp̀sta, seìsta ~ seis̀ta

kirjakeeles nad on taolisel kujul juba August Wilhelm Hupelil (1780. a):

39 maksta, 239 peksa, peksta ^[6]

kahesilbilised (k,p,t)se tüved

kahesilbiliste lühikese esisilbiga sõnade eeskujul on keskmurdes levinud Da lõpuline tegevusnimi.

Rakvere, Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: kaìtseDa Kadrina, Viru-Jaagupi: mait̀seDa Simuna, Viru-Jaagupi: küp̀seDa Simuna, Rakvere: pä̂ZeDa Simuna: piàZeDa keskmurdes (üldine): e̮it̀seDa

tunnus liitub harvem kaashäälikule

Rakvere: kait̀sta; Rakvere, Kadrina: mait̀sta Simuna: pias̀ta; keskmurdes (üldine): te̮us̀ta

Eesti õigekeel lubab mõlemaid võimalusi.

kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved

tunnus liitub s-le

keskmurdes (üldine): juòsta, kus̀ta, las̀ta, pes̀ta, las̆tà, pes̆tà;

kahesilbiliste lühikese esisilbiga sõnade eeskujul on levinud Da lõpuline tegevusnimi.

keskmurdes (üldine): käs̀kiDa (~ Ambla, Põltsamaa: käs̀ta), küžìDa (~ Pilistvere, Põltsamaa: küs̀ta)

tunnuse t on Viru maamurrakutes (, Amblas, rannamurrakuis ja idapoolseteski sugulaskeeltes) samastunud eelnenud s häälikuga.

kus̀sa, käs̀sa, las̀sa, pes̀sa Viru-Jaagupi, Simuna: kis̀sa (kiskuda), us̀sa (uskuda) Simuna: kas̀sa (kasta);

kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved

tunnuse t on keskmurdes (üldiselt) samastunud eelnenud helilise kaashäälikuga, h(<*k) järelt kadunud.

nähä̀ ~ nähà (<*nähδäk), tehà, sur̀ra, tul̀la, ol̀la (Kadrina Palmse:e̮l̀la), paǹna, Viru maamurdes: meǹna

Lõunaeestipärast häälikuseaduslikku poolpikka (teist) väldet leiab peamiselt kesmurde lääne ja lõunapoolsetest murrakutest

Laiuse, Kursi, Äksi, Juuru, Risti, Jõelähtme: ol̆là (<*olδak);

murrakuti esineb tugevast astmest (paǹDi / paǹDuD) üldistatud D

Laiuse, Kuusalu maamurraku: paǹDa

saarte, läänemurdele omast nähja/tehja kohtab vanades lauludes:

Väike-Maarja:
- Ei mina viitsind tehja tööda
- Panin ärjad eina niitma ^[7]
- Küll saad nähja, küll näikse,
- Kas tibu läheb teole ^[8]

kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved

ootuspärase poolpika (teises vältes) kūlla <*kūlδak asemel on vist kahesilbiliste Da, Dä tüvede eeskujul

Viru maamurdes Lõuna-Eesti ja läänemurdega ühine: kūlDà
keskmurde põhjarühmas (Harju, Järva ja Viru maamurdes): laùlDa (*laulaδak), naèrDa

kahesilbilised sisekaota a, ä, e tüved

ootuspärase ülipika (kolmandas vältes) lõputa tegevusnime asemel on vist kahesilbiliste Da, Dä tüvede eeskujul

keskmurde põhjarühmas (Harju, Järva ja Viru maamurdes) - Simuna, Viru-Jaagupi: kas̀vaDa; Rakvere: kuìvaDa

tunnuse t võib olla tüvetäishääliku järel ka kahekordistunud -(a)t̆ta- kujule.

keskmurdes (üldine): leǹDama / len̆nat̆ta; Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: kuìvama / kuĭvat̆ta; Väike-Maarja: kes̀tama / kes̆tat̆ta ('kestma / kesta')

saama + -Da

sarnane tarind moodustab mõlema tegumoe liitminevikku (eriti Põhja-Tartumaal,Ida-Järvamaal ja Viru maamurdes, aga ka lääne ja kirderannikumurdes)

Väike-Maarja:küp̆sè siBulat saì piàle paǹna, siè teGì peh̀mest; eǹne saì kerilaùDade piàle, sîs saì kehàDe piàle âDa; vaes̀t sai [kangast] vièl rē̮Za pīmaGa nat̆tuk̆ke prit̀́siDa, Kadrina:seDàZi saì jo mit̀me mehè seDa kat̆tust tehà, Laiuse:ek̀s sânD vaèva kül̄ nähà; aluspük̆si kaŋ̀GaD saìD ke̮ik̀ mur̆relDat̆ta

-Des gerundiiv

on tavaliselt tuletatav Da-tegevusnimest (<*-δ+e+ssa)

keskmurdes (üldine): nähä̀ ~ nähes, süìja ~ süìjes;Väike-Maarja:sǖ ̨ a ~ sǖ ̨ es, pes̀sa ~ pes̀ses; Kadrina:jäèDa ~ jäèDes
Simuna: näh̆jès, teh̆jès ~ näh̀jes, teh̀jes ~ (nagu vadja keeles ja Soome idamurretes:) näh̀hes, teh̀hes
Viru-Jaagupi: kat̀suDes, raìjuDes, jäGàDes; Kadrina:kuDùDes
keskmurdes (üldine): aǹDes, kaǹDes, küǹDes, mur̀Des, oìDes,
Simuna,Väike-Maarja,Rakvere jm: tah̀tes, aga Viru maamurdes jm ka:tahès
Viru maamurdes: Väike-Maarja:jalut̆tat̆tes, kir̆jut̆tat̆tes, valestat̆tes, aĭGut̆tat̆tes, jah̆vat̆tat̆tes, kan̆nat̆tat̆tes, kahatset̆tes, muretset̆tes; Viru-Jaagupi:ar̆mastat̆tes, kum̆marDat̆tes, kur̆vastat̆tes; Simuna:lok̆sut̆tat̆tes, lorut̆tat̆tes

-Des gerundiiv määrsõnana

Viru maamurdes: elàDes ('iialgi'), Juuru: ol̆Gu mis̄ tahès eh̀k kus̄ tahès; iGa tah̀tes ('igal juhul, kindlasti, muidugi')

viited ja märkused

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

Sunday, August 26, 2012

Alutaguse-Ingeri kepsutamine

Loodan saada kunagi nii targaks, et oskaks rahvalaulu isegi noodist laulda. Ettevalmistuseks uurin, kuidas noot vastab tegelikule salvestusele. Töötasin pisut Kohtla-Vitsiku küla Ann Vahermaa lastelauluga "Kiigu kiigu kitsekene..." (KKI, RLH 62:24 (2) Jõhvi-Iisaku vana kandle 593 lk), mille viis võib olla Ingeri laulu "Tupa oli täynnä tuppasuita..." kohalik arendus.

kül saad siiski vaita olla

Pildi seletuseks:

Punane kõverik ruudustiku alumisel serval märgib helitugevust (dB kirjutasin paremale).
Must kõver märgib helisagedust (Hz).
Rõhtsad katkendjooned märgivad kaheksandiktoone (suur sekund/8).
Katkendlikud püstjooned märgivad kümnendiksekundeid.
Jämedad sinised püstjooned eraldavad värsijalgu.
Kitsad sinised püstjooned eraldavad "noote".
Punased rõhtjooned märgivad võimalikke astmeid.
Kromaatiline helirida on kirjutatud paremale servale.
Rohelised kaldjooned märgivad minu meelest laulikule olulisi viisikeerutusi.
Häälikute ajaline jagunemine on kirjutatud ruudustiku keskele.

Noot näikse olema üsnagi esituse taoline, kuid mulle tundub, et rahvalaulus pole tähtsad need üleskirjutatud noodid, mille vahel koolitatud lauljad hüppavad, vaid hoopis seesama lainetamine ise. Kui koolitatud laulja üritab võimalikult kiirelt ja täpselt jõuda järgmise noodini ja jääda sinna pidama nõutud ajaks, siis rahvalaulik veedab põhilise aja just nende lainepõhjade ja harjade vahel liugumisega ega jää "noodile" pidama muidu kui värsilõpus põhitooni kinnitamiseks (või kiigelaulude pikkadel silpidel).

Sama värsi spekter on selline:

Pildi seletuseks:

Roheline kõverik ruudustiku alumisel serval märgib helitugevust (dB).
Sinine kõver märgib helisagedust (Hz).
Hall udu märgib häälikuid.

Kui panna kõik poolvärsikordusega viisijupid teineteise peale, siis saab sellised pildid:
Esmalt on kohakuti helivaljuse (ülemised) kõverad:

Teiseks on rööbiti meloodialiikumise (alumised) kõverad:

Laulik ei näi lainetama vanadusnõtrusest. Tema põhiheli on vägagi kindel ja lainetuste suund on sarnane ka eri värssides, kuigi meloodia võib liikuda "astmeid" allpool näib see rööbitine ja korrapärane.
Jätkan järgmiste värssidega:

kui saad alla musta mulla

kena kirstu keske-ella

Nagu näha luuletab "Praat" kood erinevad subastmed, kui muuta kuvatavat sagedusvahemikku.

valge laudade vahe-ella

Pildi seletuseks:

Lilla kõverik ruudustiku alumisel serval märgib helitugevust (dB).
Must saehammas jäljendab helisageduse muutumist (Hz).
Lillad sõõrid piiravad (väga laias piiris kõikuvaid) sagedusi, mida on noodistatud samale kõrgusele.
Kuueteistkümnendiknoodid ("-dade") on vist jagatud eri "astmete" vahel selleks, et edasi anda sujuvat tõusu.
Roheliste kaartega katsun näidata lauliku mõtte suunda. Poolvärsi jooksul tõuseb väikeste lainetega "d-noodi" poole. (Kuigi nooti ta ilmselt ei tunne). Kolmanda värsijala jooksul võngutab end põhihelini ja neljandaga tagasi üles. Poolvärssi korrates kordab sama kujundit, aga tõus jääb madalale, sest uut värssi peaks alustama pisut põhihelist allpool.

Minu esialgse mulje põhjal tuleks SELLE LAULU nooti lugedes võnkuda heliliste häälikute kaupa üsna ühtlaste lainetega ühest äärmisest noodist teise ja eirata vahepealseid "astmeid", mida noodistaja oletab tahetud laulda (solfedžo tunnis õpitud kogemuse põhjal).
Nootki näitab, et viimase värsi teine tõusev liikumine lainetab rööbiti kuid madalamal, kui üleeelmise värsi puhul ("kui saad ...").
Värssi peaks alustama põhihelist pisut madalamate lainetega.
Värsijala vältus tundub olevat üsna kindlalt 0.6 s kandis, mille sees jagatakse häälikud sageli kaheks või kolmeks võrdseks rühmaks.
Helitugevuse muutused tunduvad samuti korrapärastatud, kuid noodistamisel seda pole märgitud ega õpetata ka tavalist lauljat seda väljendusvahendit nii väikeste vältuste jooksul valitsema.

foneetiline spekter:

Kõige lõpuks - e-hääliku lainetamine lähivaates:
(va)"he-e-el"(la)

Monday, July 23, 2012

PandiVere ma-tegevusnimi

1 ma-tegevusnimi ^[1]
2 viited ja märkused

tegevusnimed ^[1]

tunnused

-mas

-mast

-ma (<*-mähen)

-matta

-maks

kunagine tuletusliide ma (söömad, joomad, käimad ...) on liitunud tugeva astme tüvele

Kadrina:tulèma; Viru-Jaagupi: mur̀Duma
keskmurdes üldine: me̮t̀lema, nuh̀tlema, ke̮nèlema

või umbisiku tunnusele

Väike-Maarja: [piDi, piàB] kīDet̆tama, luettama, teh̀tama; Simuna: tul̀Dama

pöördkonnad

kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved

keskmurdes üldine: kart̀ma lüp̀sma mak̀sma mat̀ma nīt̀ma püìDma seìZma tap̀ma ve̮t̀ma üìDma aǹDma kaǹDma küǹDma laùlma naèrma siàDma tiàDma

sõnuti on säilinud sisekao eelne kuju

keskmurdes üldine: kas̀vama kuìvama

sõnuti ja kohati on tüvest kadunud "v" (sarnaselt läänepoolsetele murrakutele)

Kadrina: kuìma; Simuna: külìma;

koondelistega sarnastunud tüved

mõned sõnad on hakanud pöörduma koondeliste ata tüvede sarnaselt.

keskmurdes üldine: leǹDama (len̆nat̆ta)
Väike-Maarja: kes̀tama kes̆tat̆ta; Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: kuìvama kuĭvat̆ta

keela/vääna tüved

on 19. sajandil hakanud keskmurdes, kirderannikumurdes ja Lõunaeesti keele kirdemurrakutes pöörduma koondeliste ata tüvede sarnaselt.

keskmurdes üldine: kièlama kièrama
Simuna: püèrama; Väike-Maarja, Simuna: viànama; Viru-Jaagupi, Kadrina: veànama

vanemas kirjakeeles, läänemurdes ja Lõuna-Eestis liitub "ma" kaashäälikule.

Risti: kièlma

kahesilbilised i, ü, u tüved

keskmurde põhjarühmas üldine: ek̀sima kerkkima e̮p̀pima as̀tuma is̀tuma kat̀suma kis̀kuma kuk̀kuma laùZuma līkkuma se̮t̀kuma e̮èruma

sõnuti ja kohati on "ma" tunnuse eest tüvetäishäälik kadunud (sarnaselt lõuna ja läänepoolsetele murrakutele)

Simuna: uòlimat̆ta ~ uòĺmat̆ta;

300 a tagasi oli sisekadu üldine ka neis sõnades:

Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustes ^[2]:

7 vsckma 21 otzma 27 errarickma 33 opma 171 astma 241 tantzma 335 rystma (~ 3 errarickuma 24 katzuma 31 sündima 216 kondima)

Heinrich Stahlil (1637. a) ^[3]:

41 hauckma 43 löhtzma 44 pruhckma 50 astma 55 pühckma 65 osckma 85 opma 100 kisckma 106 kohrma 132 rechkma (~ 40 sündima kenckima 46 ristma ~ ristima 47 tantzima 101 sundima)

Johann Hornungil (1695. a) ^[4]:

7 kutsma 8 noidma wandma säädma (~ pühkima 100 otsimatta)

Anton Thor Hellel (1732. a ^[5]):

34 uskma kiskma 101 istma ~ istuma 109 katsma (~ 165 räkima) tüvetäishäälik võis taastuda sisekaost pääsenud kinniste silpide(~ pühitud, astun), enesekohaste tegusõnade (selgima, lahkuma) või kirderannikumurde mõjul.

ülipikas vältes e tüved

sisekaolised

juok̀sma kûlma las̀kma tuǹDma te̮ùZma
Rakvere: kait̀sma, Kadrina: mait̀sma, Viru-Jaagupi: le̮p̀ma pä̂Zma, Simuna: pėàZma

sisekaota

keskmurde põhjarühmas üldised (taastunud tüvetäishäälikuga vormid): le̮p̀pema aìZema
Viru-Jaagupi: kait̀sema; Kadrina, Viru-Jaagupi: mait̀sema, Simuna: piàZema; Rakvere, Simuna: pä̂Zema; Viru-Jaagupi: suit̀sema; Viru-Jaagupi: vièrema; Viru-Jaagupi, Simuna, Väike-Maarja: e̮it̀sema; Kadrina, Viru-Jaagupi, Simuna, Iisaku Oonurme:küp̀sema

tüvetäishäälik võis taastuda sisekaost pääsenud koondeliste tegusõnade (selgima, lahkuma) või kirderannikumurde mõjul 18/19. saj vahetusel:

Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustes ^[2]:

25 erralangkma 53 erralopma 60 kinni sulgkma 199 kaitzma

Heinrich Stahlil (1637. a) ^[6]:

44 küpsma 51 löpma 54 langma 101 haisma 107 kaitzma

Anton Thor Hellel (1732. a ^[5]):

148 öitzma 155 peäsma

käänded

mas

Väike-Maarja: vih̀tlemas Kadrina: elàmas toŕkkimas Rakvere: nop̀pimas e̮ĭjenDamas Põltsamaa: ei sânD sāmaski [enam sêppi]

s pikeneb, kui lauserõhu tõttu nihkub sõnarõhk kolmandale silbile

Laiuse: kuì [leh̀m] rik̆kut̆tuD on̄ , sīs eĭj ̮ ak̀ka ak̀kama•s̀ki [lüpsma] Põltsamaa: pe̮l̀D olema•s̀ki; nüìD enàm ta [külatee] nî tümaks ei lähä̀ minemas̀kî• Kolga-Jaani: koer nî sûr sak̂s, pal̆̀jast leìBä ei sü̮̂ olemas̀ki

Viru maamurde (Ida-Järvamaa,Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa) ühesilbilised tüved on mas-liite ees poolpikas (teises) vältes

Väike-Maarja: vīmàs Rakvere: süö̆màs tuŏmàs Simuna: juŏmàs süö̆màs

mast

Palamuse: panèmast

ühesilbilised tüved on mas-liite ees poolpikas (teises) vältes kogu keskmurdes (välja arvatud lääne serva murrakud)

Ambla: ki̮ĕmast

lauludes:

Viru-Jaagupi:
- Ollge vaid valestamasta
- Pidage suud pettemasta ^[7]

mat̆ta

Kadrina: [liĕris] käĭmat̆ta Simuna: juŏmat̆ta Rakvere: tiàDmat̆ta Viru-Jaagupi: kièlmat̆ta pe̮let̆tamat̆ta Simuna: naèrmat̆ta Paide: [eìn jäì puh̀ta] teGemat̆ta

Viru maamurdes (Järvamaal ja Harjumaal) t pikeneb kaasrõhu tõttu

Viru-Jaagupi: olemat̀ta uŏlimat̀ta Põltsamaa: [teGì seDà] üt̀lemat̀ta Kolga-Jaani: [jäì] näGemät̀tä (~ näGemät̆tä [aZì])

eriti (kahest silbist) pikemates tüvedes

Ambla: ahenDamat̀ta

aga ka sisekaolistes ja koondelistes tüvedes

Viru-Jaagupi: kièramat̀ta Ambla: leikkamat̀ta

mat̆ta tunnusele võib kanduda isegi sõnarõhk

Viru-Jaagupi:[liĕris ol̀D ja] lièrima•t̀taGi [oĺiD]

juba Johann Hornungil on kahesugust lõppu ^[4]:

45 löpmata & löpmatta

August Wilhelm Hupelil (1780. a):

7 uskmata uskmatta ^[8]

neid tuletisi tarvitatakse tihti määrsõna võ omadussõnana

Hageri: [ük̀s] läBemat̆ta [inìme] Harju-Madise: tänamat̀ta lôm Järva-Madise: ar̀vamat̆ta [ulk̀] Viru-Jaagupi, Simuna: koGemat̀ta Juuru: käĕmat̆ta [tḙ̂] Järva-Jaani: kûlmat̆ta [inìme] (kurt, sõnakuulmatu); le̮p̀mat̀ta [kavàl] Viru-Jaagupi: alà le̮p̀mat̆ta Väike-Maarja: [temà ve̮ìZ] le̮p̀mat̀ta [luGèDa] Palamuse: kānet̆tamat̆ta [meŹì]; an̆na eh̀k aǹmat̀ta; käì eh̀k käĭmat̆ta (ükskõik) Põltsamaa: üt̀lemat̆ta [pal̆́lù] Viru-Jaagupi: tiŋ̆Gimat̆ta Kursi: vahet̀ piDamat̆ta Laiuse: il̀mle̮p̀mat̆ta [saDàB] Pilistvere: il̀mle̮p̀mat̆ta [sûr]

eessõna il̆ma tarvitatakse peamiselt lauselühendis
- Kadrina: ük̀s il̆ma lait̀mat̆ta inimeZe lap̀s Laiuse: il̆mà arimat̆ta mâ; ma il̆mà näGemat̆ta ei tėànD os̀ta
- Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustes ^[2]:

219 ilma tüddimatta lojuset 53 se on tæma ilma kogkematta sanuth "273" ilma tænnamatta inimesset

mat̆ta on liitunud nimisõnalegi

Juuru: il̀mamat̆ta Koeru: ulkkamat̆ta [aèGa, pal̆ju]

maks

vanapärast^[9] maks-liidet kohtab keskmurdes ainult harva lauludes:

Kadrina:
- homme on mõrtsukas merella
- hingevõttija veella
- ...
- püidemaks püha kaluda
- loomas laiu latikaida ^[7] ^[10]

lauselühend

kirderannikumurdes,idamurdes & keskmurdes (peale Lääne-Harjumaa) tarvitatakse õigekeele vat asemel ulatuslikult ma lauselühendit.

Väike-Maarja: pik̆kaD [juuksed] näh̀ti olèma; vanamest näh̀ti om̆mik̆ku ük̆si minèma; Kadrina: Arukülas üölDi kak̆sik̆kuD olèma Viru-Jaagupi: uottavaD omà peremest tulèma

taoline lauselühend on tavaline lauludes:

Simuna:
- Teaksin surma tulema
- Ea otsassa olema
- Maa'p teeneks suvela tööda ^[11]

viited ja märkused

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

sõnastik

Followers

Blog Archive

About Me

Saturday, December 15, 2012

PandiVere mineviku kesksõnad

mineviku (-nud/-tud) kesksõna [1]

tunnused

isikuline tegumood

pöördkonnad

koondelised ata tüved

keela/vääna tüved

kahesilbilised Da tüved

kahesilbilised sta, tta tüved

kahesilbilised (k,p,t)sa tüved

kahesilbilised (k,p,t)se tüved

kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved

kahesilbilised astmevaheldusega i, u, ü tüved

ele liitega ja kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved

"öeldi teinud" lauselühend

umbisikuline tegumood

pöördkonnad

e asendab a & ä [11]

ühesilbilised pika esisilbiga tüved

kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved

kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved

ele liitega pikavältelised tüved

koondelised ata tüved

keela/vääna tüved

kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved

kahesilbilised u, ü, i tüved

nõrgas astmes ühesilbiliseks koondunud tüved

anda/leida tüved

Da/ta liitega tüved

"saab + tud" lause

käänded

viited ja märkused

Sunday, December 2, 2012

PandiVere oleviku kesksõnad

oleviku kesksõnad (-vad/-tavad) [1]

tunnused

omadussõnaline täiend

määrus

lauselühend

viited ja märkused

Saturday, November 24, 2012

polürütmia / polürütmika

Monday, November 19, 2012

PandiVere da-tegevusnimi

da-tegevusnimi [1]

tunnused

pöördkonnad

ühesilbilised pika esisilbiga tüved

koondelised ata tüved

Da/tta liitega tüved [2]

keela/vääna tüved

ele liitega pikavältelised tüved

ele liitega lühikeses vältes tüved

kahesilbilised lühikese esisilbiga vokaaltüved

kahesilbilised pika esisilbiga (ka koondelised) vokaaltüved

kahesilbilised Da tüved

kahesilbilised astmevaheldusega i, u, ü tüved

kahesilbilised sta, tta tüved

kahesilbilised (k,p,t)sa tüved

kahesilbilised (k,p,t)se tüved

kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved

kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved

kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved

kahesilbilised sisekaota a, ä, e tüved

saama + -Da

-Des gerundiiv

-Des gerundiiv määrsõnana

viited ja märkused

Sunday, August 26, 2012

Alutaguse-Ingeri kepsutamine

Monday, July 23, 2012

PandiVere ma-tegevusnimi

tegevusnimed [1]

tunnused

pöördkonnad

mineviku (-nud/-tud) kesksõna ^[1]

e asendab a & ä ^[11]

oleviku kesksõnad (-vad/-tavad) ^[1]

da-tegevusnimi ^[1]

Da/tta liitega tüved ^[2]

tegevusnimed ^[1]