PandiVere umbisikulise tegumoe olevik

• 1 umbisikulise tegumoe olevik ^[1]
  • 1.1 tunnused
    • 1.1.1 jaatav kõne
      • 1.1.1.1 ttasse/Dasse
      • 1.1.1.2 tta/Da
      • 1.1.1.3 taie
    • 1.1.2 eitav kõne
      • 1.1.2.1 tta/Da
  • 1.2 pöördkonnad
    • 1.2.1 e asendab a & ä
      • 1.2.1.1 Da/ta liitega tüved
      • 1.2.1.2 tta tüved
    • 1.2.2 ühesilbilised pika esisilbiga tüved
      • 1.2.2.1 eitav kõne
    • 1.2.3 kaashäälikule liitumine
      • 1.2.3.1 kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved
        • 1.2.3.1.1 eitav kõne
      • 1.2.3.2 kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved
        • 1.2.3.2.1 eitav kõne
      • 1.2.3.3 koondelised ata tüved
      • 1.2.3.4 ele liitega pikavältelised tüved
    • 1.2.4 ele liitega lühikeses vältes tüved
    • 1.2.5 rõhutu silbi järel
      • 1.2.5.1 nõrgas astmes ühesilbiliseks koondunud tüve järel
      • 1.2.5.2 Da/ta liitega tüved
        • 1.2.5.2.1 eitav kõne
    • 1.2.6 kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved
    • 1.2.7 anda/leida tüved
    • 1.2.8 keela/vääna tüved
      • 1.2.8.1 eitav kõne
• 2 viited ja märkused

umbisikulise tegumoe olevik ^[1]

tunnused

aeg ja kõneviis	eitussõna	pöördelõpud
olevik		-tas̆se
oleviku eitus	ei	-ta(*k)

Tapani Lehtinen arvas, et läänemeresoome algkeele umbisiku tunnus ta on seotud kausatiivse tegusõnaliitega (nagu: elatama). ^[2] rõhutu lühikese täishääliku järel on tunnuse t kaksistunud. võimaluse korral liitub tunnus otse tüvekaashäälikule. seepärast on astmevahelduslik tüvi olnud nõrgas astmes.

jaatav kõne

ttasse/Dasse

oleviku jaatava öeldise umbisiku tunnusele liitub mediopassiivne liide ^[3], mis Lõuna-Eesti, idamurde, vadja keele, Alutaguse, Ida-Järvamaa ja Viru maamurrakute umbisikulises tegumoes hääldub s̆se.

• laĭDet̆tas̆se (<* laitetta+k+sen : oleviku k tunnusele on liitunud 3. isiku omandliide sen ~ hen)
• Väike-Maarja:aetas̆se viZat̆tas̆se ve̮ettas̆se üittas̆se (*hǖδet̆täksen) Viru-Jaagupi:elat̆tas̆se nähas̆se tehas̆se Simuna:kas̆tet̆tas̆se kur̆nat̆tas̆se nühit̆tas̆se ol̆las̆se tul̆las̆se üèlDas̆se Kadrina:pak̆kut̆tas̆se suettas̆se Rakvere:anttas̆se raĭjut̆tas̆se tul̆las̆se

Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal on tunnuse lõpust kadunud ka e.

• Laiuse:pes̀tas̆se ~ pes̆tas̀

NB! isikulise tegumoe olevik on Virumaal endiselt kūlukse, näik̆sè, tun̆nukse. (kūlus̆se, näisse, tun̆nus̆se öeldi hoopis Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal.)

tta/Da

Kirde-Harjumaa ja Viru maamurrakute umbisikulise tegumoe tunnuse järelt võis oleviku k puududa nagu soome keeles.

• ǖĭjet̆ta (<*hǖδet̆täsen <* huut+e+tta+sen : oleviku k asemel on ainult 3. isiku omandliide sen ~ hen)
• Väike-Maarja:luetta, üèlDa [olèma], [kuì toìmne] tehà [sīs kak̀s le̮ŋ̀Ga] paǹna [pîra ('soa külge')]; Viru-Jaagupi:ol̀la tul̀la antta küZit̆ta tuàDa ('tuuakse') (Roela:ot̆sit̆ta pü̂tta ü̂tta ~ Vaeküla:pǖĭjet̆ta, ǖĭjet̆ta (*hǖδet̆täsen), aetta [taGà], oitta [salàja]); Simuna:kͥēDet̆ta (kⁱēDet̆ta) ärà, kͧōrit̆ta (k^uōrit̆ta), [paDà] ve̮etta [tulelt̀]; Kadrina:ak̆kat̆ta; Lõuna-Rakvere:antta kir̆jut̆tat̆ta aus̆tet̆ta varastet̆ta
• Simuna:
  • Kui mind soossa surmatasse
  • Tänavas mind tapetasse,
  • Vainulla veri valata,
  • Mädajärvella mind maeta, ^[4]
• Väike-Maarja:
  • Kui neid vaesid vaevatakse
  • Pisikesi piinatakse
  • Rammutumbi raisatakse
  • Veikeste veri valata! - ^[5]
• Rakvere:
  • Viiakse Vene turule
  • Aeta Harju uulitsalle
  • Tuua Toompää lossi ette ^[6]
• Rakvere:
  • Pimetikul meid peeta
  • Ämerikul meid aeta ^[7]

väga harva kohtab seda Järvamaalgi - näiteks Anna murrakus ja mõnes Ambla vanas laulus.

taie

lauludes säilis mineviku umbisikulise tegumoe tunnuse pikem kuju -taie (<*-tahen <*-ta+sen: umbisiku tta tunnusele on liitunud 3. isiku omandliide sen ~ hen) ^[8]

• Haljala: Kaerad ette kannetaie (<*kan̆ne̮t̆tahe̮n);

eitav kõne

tta/Da

eitava öeldise umbisikulise tegumoe tunnuse järelt on oleviku k kadunud.

• Väike-Maarja, Kadrina:ei jûwa, ei käìja, ei süìja; Simuna:ei süèDa;

pöördkonnad

e asendab a & ä

umbisiku tunnuse ees on kahesilbiliste tüvede algse tüvetäishääliku asendanud e nagu mujal põhja- ja idapoolsetes läänemeresoome keeltes.

• Simuna: kas̆tet̆tas̆se lālet̆tas̆se; Väike-Maarja: laŭlet̆tas̆se; Kadrina: ne̮ŭwet̆tas̆se oĭjet̆tas̆se;Kadrina, Simuna: pek̆set̆tas̆se; Viru-Jaagupi: pek̆set̆ta

Da/ta liitega tüved

Ida-Eestis kirderannikumurdest Lõuna-Eesti keelteni leiab rööbiti at̆ta & et̆ta kuju.

• Väike-Maarja: ar̆mastat̆takse kir̆jut̆tat̆takse lahut̆tet̆takse paranDat̆takse; Kadrina: kuĭvat̆tat̆takse le̮ŭGut̆tat̆takse varastet̆takse

sõnuti ja murrakuti on püsinud või taastatud a.

• Väike-Maarja: kierat̆tas̆se kǟnat̆takse;

tta tüved

tüve tt on nõrgast astmest umbisiku tunnuse tõttu enamasti kadunud:

• ve̮ettas̆se kaettas̆se maettas̆se;

tüve tt on sõnuti siiski püsinud:

• *nut̆tet̆tas̆se *pet̆tet̆tas̆se;

ühesilbilised pika esisilbiga tüved

umbisiku tunnuse t on kadunud, või on tema asemel j, w, v

• keskmurdes (üldine): tūwakse ^[9];Iisaku Oonurme, Rakvere:tūvas̆se;Kolga-Jaani:pūvas̆se (*pōδakse̮n);Viru-Jaagupi, Rakvere:käĭjas̆se;Väike-Maarja:lǖ ̨ akse, mǖ ̨ as̆se, jūwakse;Kadrina:lüĭjakse, müĭjas̆se, Laiuse:süĭjakse, Põltsamaa:vījas̆se
• keskmurdes (üldised): jä̂Da(kse), Viru-Jaagupi:tuàDas̆se & (Simuna, Kadrina:)sâDakse - võivad olla tunnuse t taastanud mineviku (jä̂DuD, jä̂Di) mõjul. Suure-Jaanis öeldud: jäĭjas̆se (*jä̂δäksen), saĭjas̆se

lauludes leiab analoogilisi vorme nagu püĭjet̆takse

• Simuna < Koeru:
  • Siin jo siidi müietakse
  • Kalevida kaubeldakse
  • Muidu musta annetakse
  • Siidi müidi süllakaupa ^[10]

eitav kõne

keskmurde idapoolsetes murrakutes on tunnuse nõrga astme D (<*δ, <t) ootuspäraselt kadunud.

• Väike-Maarja, Kadrina:ei jûwa, ei käìja, ei süìja;

silbipiiri märkijana on D (<*δ, <t) püsinud sõnades:

• ei jä̂Da, ei sâDa

sarnaselt läänepoolsetele murrakutele võib D-osist siiski kohata ka Virumaal:

• Simuna:ei süèDa;

kaashäälikule liitumine

kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved

umbisiku tunnuse t on keskmurdes (üldiselt) samastunud eelnenud helilise kaashäälikuga, aga h(~ *k) järelt kadunud.

• ol̆las̆se (<*olδakse̮n), tul̆las̆se, min̆nas̆se, pan̆nas̆se, sur̆ras̆se, nähas̆se (<*nähδäksen), tehas̆se

murrakuti esineb tugevast astmest (ol̀Di : ol̀DuD) üldistatud D

• Kadrina:miǹDakse, Simuna:ol̀Dakse

eitav kõne

keskmurde kirdepoolsetes murrakutes on tunnuse nõrga astme D (<*δ, <t) ootuspäraselt kadunud.

• Väike-Maarja: ei pan̆nà, ei nähà, ei tehà (<*tehδak);

tüvi hääldub poolpika (2.) välte asemel enamasti ülipikalt nagu kirderannikumurdes.

• Rakvere, Kadrina, Viru-Jaagupi(, Ambla): ei ol̀la (<*olδak), ei tul̀la, ei miǹna, ei paǹna (<*panδak), ei sur̀ra, Rakvere: pe̮l̀la ('ei olda');

sarnaselt läänepoolsetele murrakutele võib (arvatavasti minevikuvormide oĺ̀Di, pań̀Di mõjul) D-osist kohata siiski ka Virumaal:

• Väike-Maarja: ei miǹDa, ei ol̀Da;

kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved

umbisiku tunnus liitub s-le

• Viru-Jaagupi Roela: juos̀ta; Simuna: juok̀stas̆se, us̆tas̆se; Väike-Maarja: jṷos̆tas̆se, kis̆tas̆se;

kinnisest silbist hoolimata on (vist mineviku pes̀ti / kus̀tuD eeskujul) kohati ülekaalus (ülipikas vältes) tugev aste

• Kadrina: kis̆takse; Ambla, Äksi: kus̀ta+s̆se/kse; Laiuse: käs̀takse, las̀tas̆se; Koeru, Laiuse: pes̀tas̆se; Põltsamaa: küs̀tas̆se ~ küs̆tas̆se

umbisiku tunnuse t on Viru maamurrakutes (, Amblas ja idapoolseteski sugulaskeeltes) samastunud eelnenud s häälikuga.

• Väike-Maarja:kus̆sa|s̆se~kse, käs̆sa|s̆se~kse, las̆sa|s̆se~kse, pes̆sa|s̆se~kse;Simuna:kis̆sas̆se, us̆sas̆se, las̆sas̆se, pes̆sas̆se;Viru-Jaagupi:kis̆sas̆se, las̆sas̆se;Kadrina:käs̆sas̆se, las̆sas̆se, pes̆sas̆se;Rakvere:las̀sa, pes̀sa~pes̆sas̆se;

eitav kõne

• Viru-Jaagupi: ei us̀sa;

koondelised ata tüved

umbisiku ta tunnus on liitunud tüve kaashäälikule -at̆ta- kujul

• Väike-Maarja: te̮m̆mat̆tas̆se; Simuna: tal̆lat̆tas̆se, kur̆nat̆tas̆se; Keila: ak̆kat̆takse (<*hak̆kat̆takse̮n)

ele liitega pikavältelised tüved

Da liitub tüvekaashäälikule

• keskmurdes üldine: e̮m̆melDa+kse/s̆se; Väike-Maarja: tap̆pelDakse, ve̮ĭDelDakse; Simuna: üèlDas̆se

läänepoolsete murrakute mõjul võib üèlDas̆se / me̮èlDas̆se asemel kohata tugevas astmes tt-ga tüve

• Laiuse: üt̆telDi~ö̭èlDi;Väike-Maarja: me̮t̆telDa me̮èlDuD;

ele liitega lühikeses vältes tüved

t̆ta liitub tüvetäishäälikule

• Simuna: loGelet̆takse; Väike-Maarja, Simuna: raBelet̆takse

rõhutu silbi järel

häälikulooliselt ootuspärane t̆ta liitub täishäälikule

• Väike-Maarja: pek̆set̆tas̆se; Simuna, Kadrina: pek̆set̆takse; Simuna: kas̆tet̆tas̆se; Kadrina: seGat̆tas̆se; Rakvere: raĭjut̆tas̆se; Laiuse: lüp̆set̆tas̆se, kat̆sut̆tas̆se; Kolga-Jaani: tap̆pet̆tas̆se

nõrgas astmes ühesilbiliseks koondunud tüve järel

häälikulooliselt ootuspärane t̆ta liitub täishäälikule

• luet̆tas̆se (<*luγe̮t̆takse̮n), kaet̆tas̆se, küet̆tas̆se, jäet̆tas̆se, maet̆tas̆se, siut̆tas̆se, suet̆tas̆se, Väike-Maarja: ve̮ettas̆se, aet̆tas̆se (<*aje̮t̆takse̮n)

Da/ta liitega tüved

pöörduvad Ida-Järvamaa ja Viru maamurrakutes koondeliste ata tüvede sarnaselt nagu Eesti õigekeeles. umbisiku tunnuse t on tüvetäishääliku järel kahekordistunud -(a)t̆ta- kujule.

• Väike-Maarja: ar̆mastat̆takse kir̆jut̆tat̆takse lahut̆tet̆takse paranDat̆takse; Kadrina: kuĭvat̆tat̆takse le̮ŭGut̆tat̆takse varastet̆takse

läänepoolse keskmurde umbisiku ta tunnus on liitunud tüve kaashäälikule nagu läänemurdes.

• Jüri: varastakse;

Põhja-Tartumaal leiab Lõuna-Eestipärast umbisiku Da tunnust

• Laiuse: paranDaDas̆se;

eitav kõne

• Kadrina: ei äBenet̆ta; Kadrina: ei kiĕrut̆tat̆ta;

kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved

kohati on säilinud sisekao eelne et̆ta kuju

• Väike-Maarja: laŭlet̆tas̆se; Simuna: lālet̆tas̆se; Jüri: naĕret̆takse

sisekao puhul kasutatakse Da liidet

• Paide: kûlDas̆se

anda/leida tüved

pöörduvad keskmurdes nagu vanemaski kirjakeeles koondeliste ata tüvede sarnaselt. umbisiku ta tunnus on liitunud tüve kaashäälikule -t+ta- kujul

• anttas̆se, kanttas̆se, künttas̆se, leittas̆se, murttas̆se, je̮uttas̆se, ne̮uttas̆se, oittas̆se, tiattas̆se, püittas̆se, üittas̆se; Simuna: siat̆tas̆se; Kadrina: ni̮et̆tas̆se, se̮uttas̆se; Viru-Jaagupi, Rakvere: antta; Viru-Jaagupi: oitta, pü̂ttas̆se ~ pü̂tta, ü̂ttas̆se ~ ü̂tta

vanas laulus ja rannakeele mõjulistes murrakutes võib tüvetäishäälik püsida.

• Kadrina: ne̮ŭwet̆tas̆se, oĭjet̆tas̆se (<*hoiδe̮ttakse̮n); Viru-Jaagupi Vaeküla: pǖĭjet̆ta
• Simuna < Koeru:
  • Kalevida kaubeldakse
  • Muidu musta annetakse ^[10]

keela/vääna tüved

pöörduvad keskmurdes koondeliste ata tüvede sarnaselt. umbisiku tunnuse t on tüvetäishääliku järel kahekordistunud -(a)t̆ta- kujule.

• Väike-Maarja: kierat̆tas̆se kǟnat̆takse; Simuna: viănat̆tas̆se; Viru-Jaagupi Roela: vǟnat̆ta

eitav kõne

• Viru-Jaagupi: ei kēlat̆ta; Väike-Maarja: ei kǟnat̆ta, ei vǟnat̆ta ;

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 300, 311
2. ↑ Itämerensuomen passiivin alkuperästä / Tapani Lehtinen Helsinki : Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1984 lk.158
3. ↑ kūlukse, näik̆sè, tun̆nukse
4. ↑ H II 3, 656 (286) < Simuna khk., Moora v. - H. Prants < Karl Kreitsmann (1890) "Sõjamehe surm"
5. ↑ H II 11, 485 (31) < Väike-Maarja khk. - J. Elken (1889) "Palve sakstele"
6. ↑ H II 65, 4 (6) < Rakvere khk. - Kristjan Raud (1894-1895 (kogutud), 1898 (saadetud)) "Viiakse nekrutiks"
7. ↑ H, Gr. Qu. 65/6 (1) < Haljala khk. - J. Wolde < Elisabet Teimann (1889) "Orja põlve laul"
8. ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 181, 232
9. ↑ Saareste, Andrus, 1892-1964 Pealkiri Eesti murdeatlas. 2. vihik = Atlas des parlers estoniens. II fascicule Tartu : Teaduslik Kirjandus, 1941 (Tartu : Tartu Kommunist) kaart 47
10. ↑ ^{10,0 10,1} H III 17, 161/2 (18) < Simuna khk. < Koeru khk. - Woldemar Rosenstrauch < Krõõt Raag, 58 a. (1894) "Hiie noorem poeg"

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere eitus

• 1 eitav kõne ^[1]
  • 1.1 eitussõna pöördumine
    • 1.1.1 Viru maamurrakud
  • 1.2 eitussõna kadu, nihutamine ja lühenemine
  • 1.3 minevik ^[24]
  • 1.4 tingiv kõneviis ^[26]
  • 1.5 kaudne kõneviis ^[27]
• 2 viited ja märkused

eitav kõne ^[1]

eitussõna pöördumine

meiegi eitussõna on muiste pöördunud ^[2] nagu on olnud kombeks paljudes Põhja-Euraasia keeltes Jaapanist Lapimaa ja Türgini ^[3].

LääneMereSoome keelealal hoiti see kõige kauem alal Kodaveres ^{[4] [5] [6]}

isik	ainsus	mitmus
olevik
1.	en   usu = ma ei söanda	emä   usu = me ei söanda
2.	et   usu = sa ei söanda	että   usu = te ei söanda
3.	ei / ep   usu = ta ei söanda	eväD   usu = nad ei söanda
minevik
1.	esìn   usu = ma ei söandanud [7]	esìmä   usu = me ei söandanud
2.	esìD   usu = sa ei söandanud	esìttä   usu = te ei söandanud
3.	es̀   usu = ta ei söandanud	esìD   usu = nad ei söandanud

teistest Uurali keeltest võib näiteks tuua ersa keele eitusverbi mineviku eźiń, eźińek, eźit́, eźid́e, eś, eśt́. ^{[2] [8]}

eitussõna mineviku pööretest on es̀ püsinud veel Lõuna-Eestis, saartel, Äksi ja Viljandi keskmurdes. ^[9]

es oli tuntud 18. s esimese pooleni põhjaeestigi kirjakeeles

• Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustes ^[10]:

3 is piddi, 35 is tabbas, 49 is mitte ossa

• Johann Hornungil (1695. a) ^[11]:

33 es wotta mitte

• Anton Thor Hellel (1732. a ^[12]), kes väidab veel tollal "es"-eitust kasutatama Põltsamaal ja Vigalas:

36 minna es olle näinud, siis es olle sedda wisi; ja (tema enda tõlgitud) esimeses piiblis ^[13]: es olle usknud, es olle näinud

eitussõna oleviku pöörded (en, emä, et, että, ei / ep, eväD ) olid Virumaal püsinud veel Alutagusel.

minevikus tarvitatakse seal neid samu eitussõna oleviku pöördeid koos mineviku kesksõnaga ^[14]. seejuures nõuavad (emä, että & eväD) kesksõna mitmust (te̮mmaneD ^[15]). sarnane põhimõte on levinud kõigis põhjapoolsetes LääneMereSoome murretes. ^[3] kesksõna võis mineviku eitavasse kõnesse levida liitminevikkude eitavast kõnest. eestivenelased tarvitavad nud-kesksõna ju isegi mineviku jaatava kõne asemel.

Viru maamurrakud

kogu keskmurdest on eitussõna pööramine kadunud.

ei sobib kokku kõigi tegumoodide, isikute, aja- ja kõneviisi tunnustega. ainult käskivas kõneviisis tarvitatakse pöörduvat keeldsõna är- ^[16]. oleviku eitava kõne lõpus olnud (*k) on põhitegusõna lõpust kadunud, kuid tüve aste ühtib sarnaste häälikumuutuste tõttu käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöördega. ^{[17] [18]}

• Viru-Jaagupi: sa ei tahà; [vaata,] et̄ naD jal̀GupiDi sis̀se ei lähä̀

vanemat saarte murdele iseloomulikku ep̄ (<* epi ^[19]) kuju on leitud ka Kuusalu, Risti, Keila, Kose, Järva-Jaani, Koeru, Põltsamaa, Kodavere, Maarja-Magdaleena ja (Virumaalt ainult) Jõhvi murdekeelest ^[20].

ep oli tuntud ka vanas kirjakeeles

• Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustes^[10]:

87 kudt eb sina mitte mællesta

• Heinrich Stahlil (1637. a) ^[21]:

44 mina eb ollen se mitte (~ μήτε = ja mitte, mitte ka, ei ... ega ^[28])

eitussõna kadu, nihutamine ja lühenemine

kõnevoolus sulab ei sageli eelnenud sõna lõppu.

• Viru-Jaagupi:kuì sa  ̮ i lähänD; Väike-Maarja:ma  ̮ i tiàGi

kunagine ep̄ on ühte liitunud köiteverbiga: ep̄   ole > pe̮lè, ep̄   olnuD > pe̮lD. lisaks Põhja-Eesti murretele on see levinud ka vadja keeles ^[22].

• Viru-Jaagupi:mul̄   polè roh̀kem ol̀D; meìl pe̮lè ol̀D pûDu mis̀ki aĭZast ('mingist asjast'); Kadrina:pe̮lè suGùGi tar̀vis;

(rõhutu) eitussõna puudumine on keskmurdes üsna tavaline nagu läänemurdes, kirderanniku ja soome murrakuis.

• Kadrina:sėàl ol̀D jut̀tuGi; nüìD änàm keś̀ki uZù

puuduvat eitussõna korvatakse sageli -gi liitega, asesõnadega (keegi, kedagi, keski), eitavate määrsõnadega (enam, mitte, ühti, ühtegi, ühtigi), eitava sidesõnaga (ega).

eituse rõhutamiseks võib muud lauseliikmed panna eitussõna ja põhitegusõna vahele

• Viru-Jaagupi:ei ses̀t olè mil̆laGi paĭlù aBì; Kadrina:ei mul̄   ker̀Ge ol̀D neìD lap̀si kaZvat̆tat̆ta;

või tarvitada ühes lauses mitut eitussõna

• Väike-Maarja:ei mā eìj ̮  olè näìnD kül̄; Simuna:met̀te pe̮lè enàm seàl mûD üh̀teGi;

vanas kirjakeeleski

• August Wilhelm Hupel (1780. a):mina ei tule mitte; ei ma pole seda mitte teinud ^[23]

minevik ^[24]

minevikus tarvitatakse sama eitussõna (ei) koos mineviku kesksõnaga.

• Viru-Jaagupi:elàDes [ma] enàm püś̀si ei ker̆Git̆tanD

keskmurde Harju-Jaani, Kuusalu, Koeru, Viru, Põhja-Tartumaa ja Põltsamaa murrakutes tarvitatakse -vaD liidet ka -nuD kesksõna mitmuse moodustamiseks:

• Kadrina: ol̆́vi aŭGust läĭnuvaD var̀GaD sis̀se (võrdluseks soome:olivat lukeneet (<*lukenuδet 'nad olid lugenud') ~ olet lukenut ('sa oled lugenud') ^[25]

Põhja-Tartumaa ja Põhja-Põltsamaa murrakutes tarvitatakse -nuvaD liidet ka mineviku mitmuse 3. pöördes:

• Laiuse:ük̀svahè ei ve̮t̀nuvaDGi änàm kar̆jatsiD; ei tah̀tnuvaD enam pe̮l̆luDö̂t ̮  tehà

tingiv kõneviis ^[26]

tingivas kõneviisis tarvitatakse sama eitussõna (ei) koos tingiva kõneviisi jaatava kõne põhisõnaga aga ilma pöördelõputa.

• Ambla:nüit̀se a ̨ eà inimeZeD seDà ei ti̮ek̀s, mit̀te ei ti̮ek̀s

kaudne kõneviis ^[27]

kaudses kõneviisis tarvitatakse sama eitussõna (ei) koos jaatava kõne põhisõnaga.

• Väike-Maarja:pois̀ ei e̮p̀pima lin̆nas enàm suGùGi; er̀ne kül̆vat̆ti täĭjel kûl, sîZ ei piDanD us̆́sit̆tama; Põltsamaa: pe̮lèmaGi niuk̆kest mêst, kel̆lele miǹna sâB; Laiuse:vîs̀k ei pià kaŭwà käìma

kaudse kõneviisi minevik:

• Simuna:kuì leh̀mi pe̮lè ol̀D, sīs neìl ol̀D kit̆sèD

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 312
2. ↑ ^{2,0 2,1} Laanest, Arvo: Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse, Tallinn 1975. lk.158
3. ↑ ^{3,0 3,1} Votian imperfect tense negation
4. ↑ Kodavere kiil ja eesti kirjakiil Kilk, Ann
5. ↑ Idamurre. – Emakeele Seltsi aastaraamat 32, 1986.Tallinn, 59–93. Univere, Aili lk.88
6. ↑ A. Univere 1974. Idamurde tekstid (Eesti murded IV) lk 73 (käsikiri Eesti keele instituudis)
7. ↑ A. Univere 1996. Idamurde tekstid (Eesti murded IV) lk 198 (Tossumetsa k. Villem Treial s 1876 93. Kuidas ma uue hobusega pruudist mööda tahtsin sõita)
8. ↑ Ersa keel : õpiku konspekt ja sõnaloend / Valdek Pall Tallinn : Eesti Keele Instituut, 1996 (Tallinn : Pakett) lk.32
9. ↑ (Eesti murded VII) Saarte murde tekstid / Varje Lonn, Ellen Niit ; Eesti Keele Instituut; Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2002 (Tallinn : Pakett) lk.41
10. ↑ ^{10,0 10,1} "Jutluseraamat" Georg Müller ; koostanud Külli Habicht ... jt. ; toimetanud Külli Habicht, Kai Tafenau ja Siiri Ombler ; sarja peatoimetaja Hando Runnel ; eessõnad: Huno Rätsep ... jt. ; Villem Reimani eessõna saksa keelest; Tartu : Ilmamaa, 2007
11. ↑ Ma Kele Koddo ning Kirgo Ramat, Kumma sisse. I. Keik Ewangeliumme ja Epistli Loud; II. Issanda JEsusse Kristusse Kannataminne- ning Surm. III. JEsusse Kristusse Üllestousminne ning Taewaminneminne. IV. Jummala Pühha Waimo näggew Tulleminne Apostlide päle. V. Jerusalemma Linna Ärrahäwwitaminne. VI. Ma-Kele Uus Laulo-Ramat. VII. Ma-Kele palwe Ramat. VIII. Önsa Lutri Katekismus, ehk Laste Öppetus, ühte ommad kirjotetud. Jummala Auuks, ja temma Koggodusse Öppetusseks. - RIGA, Gedruckt bey Johann Georg Wilcken, Königl. Buchdrucker. 1695
12. ↑ "Lühike sissejuhatus eesti keelde" (1732) Anton Thor Helle ; saksa keelest tõlkinud ja järelsõnad kirjutanud Annika Kilgi ja Kristiina Ross ; Eesti Keele Instituut; Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2006
13. ↑ Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna, mis Pühhad Jummala Mehhed, kes pühha Waimo läbbi juhhatud, Wanna Seädusse Ramatusse Ebrea Kele ja Ue Seädusse Ramatusse Kreka Kele essite on ülleskirjotanud, nüüd agga hopis, Jummala armo läbbi, meie Eesti- Ma Kele Essimest korda üllespandud, ja mitme sündsa salmiga ärraselletud. Essimesses otsas on Üks öppetus ja maenitsus nende heaks, kes Jummala sanna omma hinge kassuks püüdwad luggeda. TALLINNAS, Trükkis sedda Jakob Joan Köler. 1739. Aastal
14. ↑ M Must "Kirderannikumurre" lk 249
15. ↑ (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 476
16. ↑ PandiVere keeldkõne
17. ↑ oleviku -k tunnusest
18. ↑ endisest käskiva kõneviisi -k tunnusest
19. ↑ ainsuse kolmanda pöörde (oleviku) lõpp pärineb oleviku(kesksõna) tunnusest *-pa > *-pi > -B.
20. ↑ Eesti murrete sõnaraamat. I köide. 4. vihik, Eksutama - ihes / Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut; Tallinn : Eesti Keele Instituut, 1996 (Tallinn : Pakett) lk 768
21. ↑ Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. HENRICO Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris. M.DC.XXXVII.
22. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 30, lk 39
23. ↑ Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den revalschen und dörptschen, nebst einem vollständigen Wörterbuch / von August Wilhelm Hupel 1780 87
24. ↑ PandiVere minevik
25. ↑ Laanest, Arvo: Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse, Tallinn 1975. lk 158, 163-181
26. ↑ PandiVere tingiv kõneViis
27. ↑ PandiVere kaudne kõneViis
28. ↑ Kreeka-eesti Uue Testamendi õppesõnastik / Marju Lepajõe Tartu : Akadeemiline Teoloogia Selts, 2000, 107 lk. lk 66

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere keeldkõne

keeldkõne ^[1]

käskiva kõneviisi keeldsõna pöördub nagu paljudes Põhja-Euraasia keeltes kombeks ^[2].

isik	ainsus	mitmus
1.	är̆Gù     -ku	är̆mè     -(me) / är̆Gèm     -kem
2.	ärà / ä̂     -	är̆Gè     -ke
3.	är̆Gù     -ku	är̆Gù     -ku

endine käskiva kõneviisi tunnus (*k) on Eesti keskmurde käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde lõpust kadunud. ^[3]

• Viru-Jaagupi: ärà vuatta

ainsuse 2. pöörde keeldsõnal on ka lühem kuju

• Järva-Madise: ä̂   juok̆sè

kõigis teistes pööretes käitub är-(Gè) tüvi nagu tul-(Gè) ^[3]. põhitegusõna jääb käskiva kõneviisi jaatava kõne vormi.

• Kadrina: är̆Gè riakkiGe; Kose: är̆Gù tul̆Gu

mitmuse 1. pöörde vanemat kuju är̆Gèm leiab lauludest ja vanast kirjakeelest.

• Viru-Jaagupi:
  • Söögem langud, joogem langud
  • Ärgem aga põue pistkem, ^[4]
• Anton Thor Hellel (1732. a):
  • 36 ärge nutkem

keskmurdes asendab seda tavaliselt är̆mè koos oleviku jaatava kõne mitmuse 1. pöördes põhisõnaga.

• Kose: är̆mè läh̆mè, är̆mè tiĕmè

tänapäeval levib är̆mè kasutamine oleviku eitava kõne vormis põhisõnaga.

• Väike-Maarja: är̆mè ak̀ka tänà, ak̀kame om̀me; är̆mè seDà sit̀ta juò;

är̆Gè ja är̆Gù esindavad keskmurdes pigem pidulikku kõnet. igapäevases jutus leiab nende asemelt ainsuse 2. pöörde keeldsõna.

• Anna: ä̂ nüìD naĺ̀la kir̆jut̆taGe; Suure-Jaani: ärà us̀kuGe neìD; Keila: kuìGi teh̀ti naĺ̀la, kuìD ä̂ me̮t̆telGu, et tö̂D ei teh̀tuD

nagu muudes eitava kõne väljendites võib ka käskiva kõneviisi eitusverb hoopis puududa.

• Kuusalu maamurdes: minè kolàma mit̀te;

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 315
2. ↑ Votian negative imperative
3. ↑ ^{3,0 3,1} PandiVere käskiv kõneViis
4. ↑ H II 10, 464 (224) < Viru-Jaagupi khk. - J. Ustallo (1889) "pulmalaul"

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere oletav kõneViis

• 1 oletav kõneviis (potensiaal) ^[1]
  • 1.1 tunnused
    • 1.1.1 ainsuse 3. pööre
    • 1.1.2 eitav kõne
  • 1.2 astmevaheldus
    • 1.2.1 kaashääliktüved
  • 1.3 liitajad
• 2 tähendus ^[22]
• 3 lähisugukeeled ^[23]
  • 3.1 tulevik ^[25]
• 4 viited ja märkused

oletav kõneviis (potensiaal) ^[1]

tunnused

isik	ainsus	mitmus
1.	-nen	-neme
2.	-neD	-nette(ie)
3.	-ne/ -neB/ -nekse/ -neksi/ -nesse/ -neie	-nevaD

varases kirjakeeles leiab potensiaali jäänuseid piiblitõlkeni. Wiedemann peab taolisi sõnavorme (olnes, lännes, kandnes) Lõuna-Eesti päraseks jooneks ^[2]. põhjalikult on uurinud neid Mihkel Weske ^{[3] [4]}. Lõuna-Eestile lisaks püsisid need ka Saarte murdes Eesti õigekeelele üleminekuni.

• Räpina: kas̀ timä̀ teǹnes̀ tö̭̂D 'kas ta teeb ehk tööd'
• Kärla: näĭnè teĭnè 'nägevat tegevat'

Virumaal võib leida neid ainult lauludest.

samu esimese ja teise isiku tunnuseid tarvitatakse koos kõigi kõneviisi- ja ajatunnustega. oletava kõneviisi tunnus -ne- liitub isikulõpu ette.

• Viru-Jaagupi:
  • Külab ma kübarad saanen
  • Peaks ma pärjad peale saanen
  • Ei mina saane vennakesta. ^[5]
• Viru-Jaagupi:
  • End ku põenuda põrutan
  • Sagarast mina saanen sisse. ^[5]
• Kadrina:
  • Piaksin mina tiademaije ...
  • Et ma saanen kurja kaasa. ^[5]

• Kadrina:
  • Ise sina jooned kõrtsissana,
  • Jumal teaneb, kus hobune, ^[6]

• Haljala:
  • Seie me kanad kaume
  • Seie õed õigeneme ^[7]

• Põltsamaa:
  • Kalahoole me kaome
  • Leevahoole lõpeneme ^[8]

• Simuna:
  • Seasinki saaneteie
  • Või vannide vahele ^[9]

• Simuna:
  • Soola nälga te surete ...
  • Liha --- (nälga) liugenete ^[10]

• Palamuse:
  • Mis teie musta ootanete,
  • Ootanete, vaatanete! ^[11]

• Väike-Maarja:
  • Kõik mu peale tulevad, ...
  • Lapse rüppe langenevad. ^[12]

• Väike-Maarja:
  • Ühte juured jooksenevad,
  • Ühte ladvad langenevad. ^[12]

ainsuse 3. pööre

sageli kohtab ainsuse kolmanda isiku oleviku lõppu -B.

• Viru-Jaagupi:
  • "Kes sinu piu pidaneb
  • "Kes sinu jäu jäganeb
  • "Kes so lukuvööd lugeneb ^[13]

• Kadrina:
  • Palju pardike pajatab
  • Palju tedre tieneb healta ^[14]

algupärasem oleks -kse olevik.

• Haljala:
  • Viimne kuu mull kuulunekse; ^[15]
• Simuna:
  • Kus mu hääli kuuluneksi
  • Sinna metsa murduneksi ^[16]

rannakeeles on jäetud ainsuse kolmanda pöörde lõppu ka paljas oletava kõneviisi tunnus nagu soome keeles.

• Haljala:
  • See olle minu omani. ^[17]
• Kuusalu:
  • Küll ärga siis ära vedane
  • Kui sarved pääs pidäne ^[18]

eitav kõne

eitavas kõnes isikulõppe ei tarvitata

• Haljala:
  • Ei vahelt vesi vedane. ^[18]
• Haljala:
  • Kas_sie kuu tieneb õlutta, ...
  • Soela saiad sotkeleneb?
  • Ei sie kuu tiene olutta, ^[14]
• Kose:
  • Kas siin võineb võeras luulda, ...
  • Ei siin võine võeras luulda, ^[19]

astmevaheldus

oletava kõneviisi tüve aste on olnud rannakeeles samasugune nagu -nud kesksõnal

• Haljala:
  • See olle minu omani. ^[17]

Viru maamurdes kõigub aste vastavalt värsimõõdule.

• Haljala:
  • Kas_sie kuu tieneb õlutta, ...
  • Soela saiad sotkeleneb?
  • Ei sie kuu tiene olutta, ^[14]

kaashääliktüved

oletava kõneviisi tunnus -ne- on liitunud tüvekaashäälikule nagu -nud kesksõna tunnus (kui tüve ehitus ja värsimõõt lubab).

• Väike-Maarja:
  • On ep' see lihane linna
  • Või olneb rahane randa ^[20]

• Haljala:
  • See olle minu isane ^[17]
• Haljala:
  • Kadri tahneb kapukaida,
  • Valge villa vammukaida ^[21]

liitajad

oletavaid liitöeldisi pole ma Virumaa lauludest leidnud.

• Räpina SL II 911:
  • Naane olle nalja tennü
  • Naane miest oll pesnü ^[22]

tähendus ^[22]

-ne- tunnust on tarvitatud kõigi murdealade lauludes värsimõõdust tingitud täitesilbina. sageli ei lisa ta tüvele mingit (oletavat ~ potensiaalset) tähendusvarjundit. teda kasutatakse kolmel puhul:

1) jutustavates lausetes

• Karksi Vana kannel IV 727:
  • uba meil einä uppunesse'
  • kanep aida meil kaosse

2) otsestes ja kaudsetes küsimustes

• Kadrina ER I 24(Vi 21):
  • Lähme toonel vaatamaie,
  • Mis sealt merest tõuseneksi

2) umbisikuliselt

• Vana kannel I 23:
  • Miä neiost antanesa,
  • Kua kabost kaubeldi?

tavaliselt liitub -nekse/ -neksi/ -nesse/ -neie kahesilbilistele pikavältelistele tüvedele - tervet värsipoolt täitva neljasilbilise sõna moodustamiseks. ühel-samal kujul kasutatakse neid nii olevikus kui minevikus.

• Häädemeeste H II 24,624(2):
  • Kui see neiu koolenesse,
  • Kus ta maha maeti?

siiski esineb mineviku lausetes eriti Lõuna-Eestis -nekse/ -neksa/ -nesse/ -nessa asemel sageli -neksi/ -nessi

• V I 75:
  • Kui ma kallis kasvanesin,
  • Mari maasta tõusenesin,
• Võnnu H II 51,81(5):
  • Meesi vihta pallanessi
  • Mina jalgada põruti

vahel asendab -nekse koguni tingivat kõneviisi

• Paistu H III 6,944(8):
  • Kui ma sedä täädanessa,
  • Kunas ma ära koolenessa

taolised juba jutustatut alles jutuks võetavaga siduvad oletavad küsimused-vastused on regivärsilise sündmustiku kirjeldamisele-arendamisele eriti iseloomulikud.

lähisugukeeled ^[23]

• soome keel : luke-ne-vat ('nad vast loevad.')
• Vesjegonski karjala keel : luge-nne-n ('ma ehk loen.')
• vepsa keel : anda-ne̮-k ('ma vast annan?')
• isuri keel : luG-en-osseG ('ehk nad loevad.')
• võru keel : läǹ-ne-Zeˀ ('vast nad lähevad.')
• vadja keel : jōnen ('küll ma joon.') ^[24]

tulevik ^[25]

( Jõgõperä ) murret kõnelenud Dmitri Tsvetkov, kes kirjutas "Vadja keele grammatika" ^[26], tunnetas seda kõneviisi hoopis tuleviku ajavormina ja vaidles Ernst Petersoniga ^[27], kes pidas võõrapäraseks Eesti tulevikuväljendeid mina saan küpsma ("I shall mature." ~ saksa Ich werde reifen. ) jms, kuna maakeeles öeldanuks "ma küpsen", "küll ma küpsen" või "eks ma küpse".

enamasti väljendab vadja keele tulevikku abitegusõna

• e̮лe̮ma / lid́d́ä (lee-tak) : lēneväD / lēväD , lēneD / lēD jms. ^[28]

nii öeldi Kukkuzi murdes:

• kai tahot t́śītǟ, ni kīrē vana lēD ("kui tahad (kõike) teada, siis jääd kiiresti vanaks.")

soome keeleõpetus käsitleb neid vorme olla-sõna potensiaalina, kuigi nad võivad kirjeldada ka tulevikuootusi Hän palannee huomenna.   ("ta tuleb ehk homme." ), Suuttuneeko isäsi tästä?   ("kas su isa saab selle peale vihaseks?" ~ Tuleeko isäsi ehkä suuttumaan tästä?). ^[29]

nagu vadja nii ka soome keeles võib -ne- osis vahele jääda:

• lienevät / lievät , lienet / liet jne.

soome keeles võib -ne- tunnus liituda isegi olla-tüvele endale, aga seda kuuleb harva:

• lienevät / ollevat , lienet / ollet jne.

viited ja märkused

1. ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 167
2. ↑ Grammatik der ehstnischen Sprache, zunächst wie sie in Mittelehstland gesprochen wird, mit Berücksichtigung der anderen Dialekte / F.J. Wiedemann Ilmunud St.-Pétersbourg [etc. : Eggers et Cie, H. Schmitzdorff, J. Issakof et A. Tscherkessof [etc.], 1875 (St.-Pétersbourg : Imprimerie de l'Académie Impériale des sciences)] lk 473
3. ↑ M.Weske "Passivi potentiali kõneviis Eesti rahva lauludes" EKmSAr Üheksas aastakäik Tartus 1881, lk 74-81
4. ↑ M.Weske "Zur Erklärung einiger Verbalformen in den estnischen Volkslieden" SbGEG 1881 (Dorpat 1882) lk 212-215, SbGEG 1882 (Dorpat 1883) lk 33-50
5. ↑ ^{5,0 5,1 5,2} II 65, 29 (2) < Viru-Jaagupi khk., Voore m. - Kristjan Raud (u. 1894 (kogutud), 1898 (saadetud)) "Venna otsija"
6. ↑ H II 10, 92/3 (93) < Kadrina khk., (?) Hulja v. - Eduard Langsepp < (?) Anna Pihlakas (1889) "Joogimehe laul"
7. ↑ H II 9, 305 (17) < Haljala khk., Kavastu v. - J. A. Rehberg < Anu Tamberg (1890)
8. ↑ H III 7, 525/6 (15) < Põltsamaa khk., Võisiku v., Kaavere k. - Ida Wöhrmann (1889)
9. ↑ H II 53, 635/6 (94) < Simuna khk. - H. Böckler (1895) "Tule mulle"
10. ↑ H II 65, 67 (37) < Simuna khk., Määri v. - Kristjan Raud < Mari Wändrik, 68 a. (1895 (kogutud), 1898 (saadetud)) "Meie ja teie poisid"
11. ↑ H IV 8, 329/30 (5) < Palamuse khk. - Hans Karu < Mari Karja, 87 a. (1897) "Ema nutab, et tütar mõisas"
12. ↑ ^{12,0 12,1} H II 11, 271 (32) < Väike-Maarja khk. - M. Kampmann (1889) "Kuri kodu"
13. ↑ H II 10, 603 (361) < Viru-Jaagupi khk. - J. Ustallo (1890) "Ema haual"
14. ↑ ^{14,0 14,1 14,2} EÜS VII 418/9 (195) < Kadrina khk., Palmse v. - J. Sõster < Madli Sõster (1896) "Laulu võim + Kust laulud"
15. ↑ H II 9, 601/2 (4) < Haljala khk., Aaspere v. - Juuli Kuus < Kustas Kruusenberg, 72 a. (1888) "Sulane läheb ära"
16. ↑ H III 17, 122/3 (11) < Simuna khk. < Koeru khk. - Woldemar Rosenstrauch < Krõõt Raag, 58 a. (1894) "Laulu võim"
17. ↑ ^{17,0 17,1 17,2} H II 9, 740/1 (7) < Haljala khk., Selja rand - K. Leetberg < Liisu Kraimelt (1890)
18. ↑ ^{18,0 18,1} EÜS II 566/7 (75) < Simititsa < Kuusalu khk., Kolga v. - P. Penna & K. Luud < Leena Mikiwer, 43 a. (1905) "Soome härg" rl/ns (Tabajuse) Rabaduse sõnad
19. ↑ H II 16, 176/7 (2) < Kose khk., (?) Nõmme m. & Nõmbra m. - J. M. Sommer < (?) Hans Oks; Jaan Grauberg; Ann Karu, 68 a. (1888) "Võõras palub luba laulda"
20. ↑ EÜS VII 1923 (118) < Väike-Maarja khk., Vao v., Avispea k. < Viru-Jaagupi khk., Rägavere v., Põlula k. - P. Penna & W. Rosenstrauch < Maie Männi, 77 a. (1910) "Imelik maja"
21. ↑ EÜS X 1732/4 (307) < Haljala khk., Aaspere v., Rõmeda k. - K. Viljak & J. Mark < Madli Treial, 76 a. (1913) "Kadrilaul"
22. ↑ ^{22,0 22,1} Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 169
23. ↑ Laanest, Arvo: Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse, Tallinn 1975. p.149, 163-181
24. ↑ Ariste, Paul Vadja keele grammatika. Tartu, 1948. p. 82
25. ↑ Alvre, Paul: Soome keeleõpetuse reeglid, Valgus, 1969. p.129-130
26. ↑ Tsvetkov, Dmitri: Vadja keele grammatika. Tallinn, 2008. p.72
27. ↑ Peterson , Ernst : "Algharjutused Eesti keele õigekirjutuse ja kirjaseadmise õppimiseks. Kaheksas trükk." Tallinn, 1921. p.93
28. ↑ Ariste, Paul Vadja keele grammatika. Tartu, 1948. p. 76
29. ↑ Alvre, Paul: Soome keeleõpetuse reeglid, Valgus, 1969. p.129-130

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

IngeriMaa laulude noodistamine

---

Jõgõperä küla vadja lauliku Natalja Lukina trallitus ("RKMMgnII2329k_Tshago_kukku": kenee keeli kerkiääpi) on küll imeliselt täpses rütmis, aga püsiva võnkesagedusega "astmeid" on taas vähe(u 285 Hz "finalis", u 232 Hz ehk u 1,75 tooni madalam "tenor" ja vast veel vahepealne u 255 Hz ehk u 0,875 tooni põhihelist madalam "aste" ..).

---

järgmine isuri metsahõige ("75a_008-12_Lauloin_ennemp_UUS": eigä ilota ved oi ensinkägää joo) kostab tugevate astmelöökidena, aga selle sõlmekesed on kummalises suhtes (u 275 Hz "finalis", u 350 Hz ehk u 2,25 tooni kõrgem "tenor" ..).








katsusin ise teda matkida.
esimene katse tuli samuti katkendlik, nurgeline ja rõhtjooneline.




mõningase harjutamise järel sain lauldud (kõrvaklappidest salvestust kuulates ja joonist jälgides) pisut sujuvamalt.




ometi ei osanud laulda õigeid helikõrguseid ja "astmed" kipuvad minulgi vajuma, kus algesitaja pigem tõuseb.




tähistasin rängemad vead punaste numbritega:

* kõige rohkem eksisin 4. ja 11. noodiga, mis peaksid olema 0,5 tooni madalamad (u 2,25 tooni lõpphelist kõrgemal). mina laulsin nad u 2,75 tooni lõpphelist kõrgemale, tahtsin ehk 3. ja 4. noodi vahele täistooni laulda, aga selles kõrguses oli juba pisut raske laulda ja võisin maabuda lihtsalt mingisse mugavasse kohta.

* 5. ja 8. noodi laulsin 0,25 tooni kõrgemaks ehk enam-vähem täistooni kaugusele lõpphelist. algses esituses oli see intervall 0,75 tooni.

* 9. noodi laulsin iga kord liiga madalaks. algesituses on ta pigem 7.st kõrgem.

väiksemad eksimused võib kirjutada ülepüüdliku sujuvuse arvele.



kummalaisel kombel olid vead seda suuremad, mida madalamal laulsin.
eelmine näide oli algesitusest oktav madalam, sest unisoniga ei saanud hakkama.

algul laulsin aga vaistlikult 2 oktavit madalamalt ja vead olid veel hullemad.





põhjus võib olla minu ebaühtlases kuulmises ja häälevalitsemises eri sagedusvahemikes , aga ka arvutuskäigus.

Järva-Jaani kiigelaulu noodistamine

üks värss Järva-Jaani kihelkonna lauliku Rosalie Veinbergi kiigelaulust (KI-6415--14) "Kiigedsepad_ellad_vennad"
pale mul maksab paari ärgi


sama värss pooletoonisel joonestikul

---

soovin jõudu neile, kes arvavad endid oskama seda noodistada.

võrdluseks

astmeline muusika (meloodiline E duur klaveril) näeb välja niisugune

---

sama värss tänapäeva (astmelisest muusikast mõjutatud) rahvaluule uurija laulduna - pärast noodistamist ja veel kord üle kuulamist näeb välja samuti astmeline, kuigi algses esituses astmeid pole

---

tõtt öelda ei laula Rosalie Veinberg küll kõige tavapärasemal viisil.

järgmine Kuussalu kiigeviis paistab palju astmelisem. laulja püsib pikemalt kandvatel helidel, aga temagi tõuseb seejuures iga "astme" jooksul järjekindlalt ega hoia ühtsama helikõrgust.
20. ja 17. pooltooni kandis paiknevad "astmed" näikse olema enam-vähem paigas. ülejäänud on ebamäärased.







kui sama värssi laulab kogenud koorilaulja, siis tekivad järsud püsiva helikõrgusega astmed. sealjuures näib helikõrgus ühe astme venitamisel pigem langevat.
pisut liiga selge hääldus katkestab meloodia pea iga silbi alguses. algse esitaja üleminekud on sujuvad ja pidevad.
kõige ilmsem erinevus on laskuva keerutuse laulmisel: "-toot", "-ge", "-noo".

---

nendest üksikutest värssidest jääb muidugi väheks, aga terveid laule joonistada pole praegu aega.