PandiVere võrdlusastmed

• 1 võrdlusastmed ^[1]
  • 1.1 keskvõrde tunnused
  • 1.2 ainsuse osastav ^[7]
  • 1.3 mitmuse osastav ^[8]
    • 1.3.1 i lõpuline
    • 1.3.2 iD lõpuline
      • 1.3.2.1 kolme ja enamasilbilised tüved ^[8]
  • 1.4 tüvemuutused
    • 1.4.1 e asendab a & ä ^[10]
  • 1.5 nimisõna ja määrsõna keskvõrre
  • 1.6 keskvõrre määrsõnana
  • 1.7 keskvõrdelised tuletised
  • 1.8 ülivõrre
• 2 viited ja märkused

võrdlusastmed ^[1]

keskvõrde tunnused

keskmurde Harju, Järva, Tartu ja Viljandimaa murrakute keskvõrde tunnus on alati -m(a) (Ambla:sūrèmal̆le).

kirderanniku murrakutes leiab -mma tunnust (Viru-Nigula:pienem̆mat) isegi kinnises silbis aga eriti kaasrõhu järel (Vaivara:matalamma). ^[2]

Viru maamurde keskvõrde tunnused
nimetavas käändes	-mB (<*-mpi <*-mpa/-mpä)
osastavas (endises lahtises silbis)	-mBa (<*-mpa-ta/-mpä-tä)
omastavas jt (endises kinnises silbis)	-ma (<*-mman/-mmän <*-mβan/-mβän)

Väike-Maarja:aìGemB, kal̀́limB, laGèDa|mB: (ainsuse om)-ma, tumèDa|mB: (ainsuse os)-mBa: (mitmuse os)-mBi, le̮BùZamBi [pühi], pare|mB: (mitmuse os) -mBi, ūwemB, vane|mB: -ma; Kadrina: ilùZa|mB: -maD, (mitmuse os) kol̆laZemBi, ke̮r̀Ge|mB: -maks, sǜGava|mB: -maks, nuŏremB, sūre|mB: -ma; Rakvere: jär̀skuZe|mB: -ma, tumèDa|mB: -ma, al̆́li|mB: -ma, tar̆Ge|mB : -ma, ul̆le|mB: -ma; Viru-Jaagupi: [läh̆mè] ilùZamBa [koh̀ta], je̮ukkamBa [miest], ramùZamB, val̀GemB; Simuna: enamB, vähämB

-mB keskvõrret kohtab veel Viru murrakute naabruses Ambla kihelkonna idaosas (Pruunakõrve:enamB, pare|mB: -maD) ja Lõuna-Eesti murrete mõjul Äksi kihelkonnas (Kobratu:paremB [minè ärà] X il̀Dam).

18. s eelses kirjasõnas valitseb -mb tunnus, kuigi vaheldub -m tunnusega juba 17. s algul.

• Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustes ^[3]:

17 kaunimb, illosamb, auwsamat ninck korgembat, 83 keicke sügkawama

• Heinrich Stahlil (1637. a) ^[4]:

wehhemb, walgkemb

• Johann Hornungil (1695. a) ^[5] on sõna lõpul -mb ja sõna sees -m.
• alles Anton Thor Helle (1732. a ^[6]) kasutab ainult -m tunnust.

ainsuse osastav ^[7]

Viru maamurre tarvitab tugevaastmelist (-mBa) osastavat nigu kirderannikumurre :

• je̮ukkamBa [mies̀t], rik̀kamBa, maDalamBa, tumeDamBa, vanemBa, tohut̆tumBa, iluZamBa

mitmuse osastav ^[8]

i lõpuline

Viru maamurre tarvitab keskvõrde omadussõnadel tugevaastmelist (-mBi) mitmuse osastavat kaa nigu kirderannikumurre :

• Väike-Maarja: paremBi, le̮BuZamBi [pühì], tumeDamBi

iD lõpuline

kolme ja enamasilbilised tüved ^[8]

häälikuseaduslik iD tunnus on omane kogu keskmurde põhjaosale (Harju, Järva, Viru, loode-Laiuse alale), aga liitub koondelisi sõnu jäljendades täishäälikule: ^[9]

• Simuna: piĕnemaiD; Kadrina: alàmaiD, sūremaiD; Rakvere: vanèmaiD; Ambla: vek̆kemaiD ('väiksemaid')

Viru maamurre tarvitab keskvõrde omadussõnadel veel tugevaastmelist (-mBi) mitmuse osastavat nigu kirderannikumurre :

• Väike-Maarja: paremBi, le̮BuZamBi [pühì], tumeDamBi

tüvemuutused

kuna ainsuse omastava käände lõppu on nüüdseks jäänud ainult täishäälik, siis jääb mulje, et ka keskvõrde tunnus lihtsalt liidetakse omastava otsa.

e asendab a & ä ^[10]

keskvõrde tunnuse ees on kahesilbiliste tüvede algse tüvetäishääliku a & ä asendanud e nagu mujal põhja- ja idapoolsetes läänemeresoome keeltes (~ harva - harve+m - harve+nema & umbisik).

• keskmurdes (tavaline): pahèm, parèm(B); Väike-Maarja:aremB, ke̮vemB, laĭjemaD, vanemB; Rakvere: tar̆GemB;

taoliste sõnade mõjul e on tungimas isegi u asemele.

• Rakvere, Väike-Maarja:ul̆lemB (~ Väike-Maarja:jär̆ZumB, Väike-Maarja,Simuna:järs̀kumB;)

sõnuti ja murrakuti on püsinud või taastatud a.

• keskmurdes (tavaline):alàm: alàmaD, vaBàm (<*vapaδa+mpa), vaGàm (? <*vakaδa+mpa); Viru maamurde: enàmB;  Kadrina ? : enä̀mB; (~ saare, lääne, Lääne-Harju, Edela-Järva ja Põhja-Viljandimaa: paràm) ^[11]

tüvelõpu i ei muutu.

• Rakvere: kaĺ̀limB (<*kallih+e+mpa); Palamuse: al̆́lìm;

a ja e vahelduvad juba 16. s kirjasõnas.

• (1535. a) Wanradti ja Koelli katekismuses ^[12]:

1 parambal

• Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustes ^[3]:

1 wanambat, 42 wanambille, 9,17 enamb / 13 parremb, tümmema, 2 wehemb

• Heinrich Stahlil (1637. a) ^[4]:

6 parramb, 31 kurjamb, 35 (Eltern) wannambat, 87 pahamb kessi

• Johann Hornungi 1693.a keeleõpetuses ^[13]:

61 alwamb & alwemb, targemb, wannamb & wannemb

• Anton Thor Helle (1732. a ^[6]):

"Bey parrem und pahhem kan auch a gebraucht werden, als: parram, pahham, aber e ist gebräuchlicher"

nimisõna ja määrsõna keskvõrre

keskvõrde tunnus võib liituda (nimi- või tegusõna) laiendile (koer poiss, seda on lust teha).

• Väike-Maarja:eĭna ̨ aèG oli ke̮ĭGè kuràDim; Keila:kenel tö̂D rip̆pak̆kimal oliD; Kõpu:ta ik̆ki lähäB mehèmas; kaheksi sel̆́Zem käìjä;

keskvõrre määrsõnana

keskmurde murrakuti tarvitatakse keskvõrret määrsõnana

• Ambla: me̮nèl suvèl on teDà vähèm; Juuru: [tulè] rut̆tèm; Risti: te sāt̆tè ot̆sèm; Nissi: ma ve̮ìn val̆́lèm rä̂kkiDa;;

keskvõrdelised tuletised

mõned sõnad on kaotanud võrdleva varjundi ja saanud uue tähenduse

• vanemad, mõlemad, parem, pahem, etem

ülivõrre

ülivõrde moodustab kõige ehk kõikse koos keskvõrdega. kumbki määrsõna on ainsuse omastavaline:

1. kõige (<kõik)
2. kõikse <
   1. kõikne ='terve, kogu' Simuna, Ambla, Järva-Jaani
   2. või kõik se(lle)

muid rahvalikke ülivõrdelisi väljendeid on uurinud Andrus Saareste ja Mati Erelt. ^{[14] [15]}

eesti õigekeelde Johannes Aaviku laenatud soome ülivõrde liide (suurimmat kalat) pole jõudnud murdekeelde, kuid Lauri Kettunen on otsinud selle jälgi sõnades: keskmine, esimene, servmine .... taoline võiks olla ka Juuru enìmi (ennemini, pigemini):

• Juuru: er̀neD sün̆́nivaD ik̆ke enìmi, aGa ei uBà pe̮lè nōrelt̀ keDä̀Gi; leìBä ik̆ke ve̮etti ke̮ĕGe enìmi käò pet̆tuZekṡ; (läänemurde) Martna: muret̀ sâB enìm ker̆Git̆taDa kui süDant̀

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 263
2. ↑ M Must "Kirderannikumurre" lk 224
3. ↑ ^{3,0 3,1} "Jutluseraamat" Georg Müller ; koostanud Külli Habicht ... jt. ; toimetanud Külli Habicht, Kai Tafenau ja Siiri Ombler ; sarja peatoimetaja Hando Runnel ; eessõnad: Huno Rätsep ... jt. ; Villem Reimani eessõna saksa keelest; Tartu : Ilmamaa, 2007
4. ↑ ^{4,0 4,1} Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. HENRICO Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris. M.DC.XXXVII.
5. ↑ Grammatica Esthonica, brevi, Perspicua tamen methodo ad Dialectum Revaliensem / ed. a Johanne Hornung
6. ↑ ^{6,0 6,1} "Lühike sissejuhatus eesti keelde" (1732) Anton Thor Helle ; saksa keelest tõlkinud ja järelsõnad kirjutanud Annika Kilgi ja Kristiina Ross ; Eesti Keele Instituut; Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2006
7. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 206
8. ↑ ^{8,0 8,1} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 214
9. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 91
10. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 264
11. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 71
12. ↑ "Wanradt-Kõlli katekismuse katked a. 1535" välja andnud A. Saareste, Tartu, 1931
13. ↑ Grammatica Esthonica, brevi, Perspicua tamen methodo ad Dialectum Revaliensem / ed. a Johanne Hornung
14. ↑ Kaunis emakeel : vesteid eesti keele elust-olust : näiteid eesti keelest ja meelest 1524-1958 / Andrus Saareste ; koostaja Urmas Sutrop ; Eesti Keele Instituut. : KMAR, Tartu LR, TÜ Eesti/Soome-Ugri, TÜR, TÜ Narva Kolledž lk 39
15. ↑ "Reduplication in Estonia" (1997) Mati Erelt; Tartu Ülikooli eesti keele õppetool 8,9-41

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere mineviku kesksõnad

• 1 mineviku (-nud/-tud) kesksõna ^[1]
  • 1.1 tunnused
  • 1.2 isikuline tegumood
    • 1.2.1 pöördkonnad
      • 1.2.1.1 koondelised ata tüved
      • 1.2.1.2 keela/vääna tüved
      • 1.2.1.3 kahesilbilised Da tüved
      • 1.2.1.4 kahesilbilised sta, tta tüved
      • 1.2.1.5 kahesilbilised (k,p,t)sa tüved
      • 1.2.1.6 kahesilbilised (k,p,t)se tüved
      • 1.2.1.7 kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved
      • 1.2.1.8 kahesilbilised astmevaheldusega i, u, ü tüved
      • 1.2.1.9 ele liitega ja kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved
    • 1.2.2 öeldi teinud lauselühend
  • 1.3 umbisikuline tegumood
    • 1.3.1 pöördkonnad
      • 1.3.1.1 e asendab a & ä ^[11]
      • 1.3.1.2 ühesilbilised pika esisilbiga tüved
      • 1.3.1.3 kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved
      • 1.3.1.4 kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved
      • 1.3.1.5 ele liitega pikavältelised tüved
      • 1.3.1.6 koondelised ata tüved
      • 1.3.1.7 anda/leida tüved
      • 1.3.1.8 keela/vääna tüved
      • 1.3.1.9 kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved
      • 1.3.1.10 kahesilbilised u, ü, i tüved
      • 1.3.1.11 nõrgas astmes ühesilbiliseks koondunud tüved
      • 1.3.1.12 Da/ta liitega tüved
    • 1.3.2 saab + tud lause
    • 1.3.3 käänded
• 2 viited ja märkused

mineviku (-nud/-tud) kesksõna ^[1]

tunnused

tegumood	isikuline	umbisikuline
mineviku kesksõna tunnus	-(n)d, -nuvaD ...	-tud ...

isikuline tegumood

(*-nüt/-nüδet) tunnus on liitunud võimaluse korral tüvekaashäälikule. keskmurdes, läänemurdes ja kirderannikumurdes on kadunud tunnuse täishäälik u. ^[2]

• keskmurde: käìnD;Simuna:käènD, jä̂nD; Viru-Jaagupi, Iisaku:lüènD, sȯànD ~ suànd;Rakvere:vî̮nD, siDunD, nop̀pinD;Kose: müìnD

(*-nuD) tunnus on püsinud Põhja-Tartumaal ja Põhja-Eesti idamurdes.

keskmurde põhjarühmas (Harju, Järva ja Viru maamurdes) kuuleb teda rõhutatud sõnades:

• Simuna:elànuD, läĭnùD, seìZnuD, üö̀lnuD

(*-nuD) kesksõna tunnust kirjutati -nut/-nuth kuni Johann Hornungi 1693.a keeleõpetuse ilmumiseni.

tunnuse u või t on kadunud tänaseks ka liivi, isuri, ingeri-, kagusoome ja vepsa murretest.

Põhja-Eesti läänemurdele omast n tunnust leiab ka Loode-Harjumaalt. Lõuna-Eesti pärast nu tunnust kuuleb Põhja-Tartumaal.

Põhja-Eesti idamurdes, keskmurde Harju-Jaani, Kuusalu, Koeru, Viru, Põhja-Tartumaa ja Põhja-Põltsamaa murrakute liitaegades ja kaudses kõneviisis märgib ka -nuD kesksõna mitmust (oleviku) -vaD liide nagu Lõuna-Eestis(-nuva/-nuve), Soome vanas kirjasõnas ja edelamurdeis:

• Laiuse:on nî viletsast jǟnuvaD, olivaD küZìnuvaD
• Kadrina: ol̆́vi aŭGust läĭnuvaD var̀GaD sis̀se (võrdluseks soome:olivat lukeneet (<*lukenuδet 'nad olid lugenud') ~ olet lukenut ('sa oled lugenud') ^[3]

Põhja-Tartumaa ja Põhja-Põltsamaa murrakutes tarvitatakse -nuvaD liidet ka mineviku mitmuse 3. pöördes:

• Laiuse:ük̀svahè ei ve̮t̀nuvaDGi änàm kar̆jatsiD; ei tah̀tnuvaD enam pe̮l̆luDö̂t ̮  tehà

pöördkonnad

koondelised ata tüved

on keskmurdes kinnise silbi tõttu nõrgas astmes (ak̆kanD<*hakkat+nut). Viru maamurrakutes (ning Ristil, Järvamaal, Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal) leiab ka tugevat astet:

• keskmurde: te̮m̆manD;Väike-Maarja:ei julenD, e̮ĭZanD, ar̆vanD, aĭdanD;Simuna:aittanD, kaŏDanD, keDranD;Viru-Jaagupi:ker̀janD

keela/vääna tüved

pöörduvad keskmurdes koondeliste ata tüvede sarnaselt.

• Väike-Maarja: kǟnanD; Kadrina: niĕlanD;

kahesilbilised Da tüved

tüve ja tunnuse sarnastumise käigus on kadunud lisaks tüve viimasele silbile sageli kogu (*-nut) tunnus (aǹD <*anta+nut)

• keskmurde:kaǹD, küǹD, mur̀D, tiànD, üìnD, je̮ùnD, oìnD, leìnD (<*leütänüt);Viru-Jaagupi,Kadrina:leìD;Viru-Jaagupi:je̮ùD, oìD(*oìnD<oìDnD<oìDnuD<hoitanut), pü ^̀nD, ü ^̀nD;Simuna:siànD, ve̮ìnD

kirderannikumurde mõjul võib Viru-Jaagupist leida sisekaota kesksõnu: ^[2]

• aǹDanD, kaǹDanD, mur̀DanD, je̮uDanD, kos̀tanD, pis̀tanD

kahesilbilised sta, tta tüved

kahesilbilised (k,p,t)sa tüved

kahesilbilised (k,p,t)se tüved

kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved

kahesilbilised astmevaheldusega i, u, ü tüved

tüve ja tunnuse sarnastumise käigus on (*-nut) tunnusest jäänud enamasti ainult t

• keskmurde:käs̀t (käskinud), las̀t (lasknud); Harju-Madise:kis̀kunD ~ kis̀t; Väike-Maarja:kos̀t, kus̀t, lüp̀st, pes̀t; Kadrina:pis̀t, te̮s̀t, ve̮t̄ ; Viru-Jaagupi:juas̀t, kus̀t, ei peas̀t (ei pääsenud), pek̀st; Simuna:jät̄ , os̀t, ei tah̀t

tunnuse n võib olla jäänud helituks või moodustada omaette silbi

• Rakvere, Viru-Jaagupi:tah̀tn̥D

ele liitega ja kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved

tüve ja tunnuse sarnastumise käigus on (*-nut) tunnusest jäänud enamasti ainult D

• keskmurde:ol̀nD ~ ol̀D, laùlD, naèrD, me̮t̆telD, üt̆telD ~ üèlD;Väike-Maarja:rījelD ^[4]

• Johann Hornung 1693.a keeleõpetuses ^[5]:

86 motlenud & mottelnud, ütlenud & üttelnud

tavalise keskmurde:läìnD, näìnD, teìnD asemel on kirderanniku murrakute ja Põhja-Eesti idamurde lähedal: ^[6]

• Laiuse, Kadrina Palmse ja Kuusalu keskmurde:läh̀nD, näh̀nD, teh̀nD ~ läh̀ND, näh̀ND, teh̀ND
• Viru-Jaagupi ja Haljala keskmurde:lähänD; Rakvere ja Iisaku keskmurde: lähenD ~ lähänD, nähenD ~ nähänD, tehenD

• Kadrina:
  • Tähte mulle vasta kostis:
  • Ei mina nähnud sinu venda ^[7]

• (1535. a) Wanradti ja Koelli katekismuses ^[8]:

technut

• Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustes ^[9]:

10 nechnut, 78 technut

• Heinrich Stahlil (1637. a) ^[10]:

62 lehnut, 112 nehnut, 121 tehnut

• Johann Hornung 1693.a keeleõpetuses ^[5]:

86 lähnud ~ läinud & läind, nähnud ~ näinud & näind, tehnud ~ teinud & teind

"öeldi teinud" lauselühend

• Väike-Maarja:kak̀s vil̆last tek̀ki üt́les teìnD;Kadrina:pois̀ üö̀lDi nut̄ Kel̀Drepe̮l̆lu mäGèDes;Simuna:äm̄ üt̀les suà kaert̆teGa väŕ̀vinD

läänemurde ja Loode-Harjumaa enneminevikku väljendab sai(d vm) + teinud

umbisikuline tegumood

(-ttuD/-DuD) tunnuse lõpu D võib pärineda osastavast (ei saa härga tapetud ~ soome: tapettua <*-tuta) või mitmusest (*-tut) ja jäljendada -nud kesksõna tunnust. Lõuna-Eestipärast (-ttu/-Du) tunnust kuuleb Põhja-Tartumaa Äksi murrakus ([ol̀la] jôDu).

nimisõna täiendi osas tarvitatakse harva isegi lühikest -t̀ tunnusega kesksõna, aga see on tavalisem Lõuna-Eestis, Põhja-Eesti saarte-, lääne- ja idamurdes (paiguti kirderannikumurdes).

• keskmurdes (tavaline):par̆Git̆tuD [nah̀k]
• Kadrina Suru:[möl̀Der oli ä̂] tap̆pet; oli ve̮et̀; oli maet̀
• (1535. a) Wanradti ja Koelli katekismuses ^[8]:

mattet, muysteth (mõistetud)

pöördkonnad

e asendab a & ä ^[11]

umbisiku tunnuse ees on kahesilbiliste tüvede algse tüvetäishääliku asendanud e nagu mujal põhja- ja idapoolsetes läänemeresoome keeltes.

• keskmurdes (üldine):aettuD, luettuD, piettuD, kiĕDet̆tuD, nīDet̆tuD, os̆tet̆tuD, mak̆set̆tuD, pek̆set̆tuD, tahet̆tuD, tap̆pet̆tuD; Ambla: ne̮ŭwet̆tuD; Rakvere: me̮eDet̆tuD; Simuna: kiănet̆tuD, kül̆vet̆tuD, viănet̆tuD, lüp̆set̆tuD; Väike-Maarja:lüps̀tuD;

sõnuti ja murrakuti on püsinud või taastatud a.

• kül̆vat́̆tuD

ühesilbilised pika esisilbiga tüved

-DuD kesksõna on ülipikas (kolmandas) vältes nagu kirjakeeles

• keskmurdes (üldised):käìDuD, vîDuD; Laiuse:vêDuD; Haljala maamurre:tuàDuD; Kadrina:lüö̀DuD

kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved

-DuD kesksõna on ülipikas (kolmandas) vältes nagu kirjakeeles

• keskmurdes (üldised): ol̀DuD, tul̀DuD, miǹDuD, paǹDuD; Rakvere, Viru-Jaagupi:meǹDuD;

Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal leiab Lõuna-Eesti keeltes, Põhja-Eesti lääne- & idamurdes tuntud -ttuD tunnust (nagu anttud/leittud rühmas).

• Laiuse:panttuD;

umbisiku tunnus on helitu kaashääliku järel -tuD.

• keskmurdes (üldised): näh̀tuD, teh̀tuD pes̀tuD las̀tuD;

kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved

umbisiku tunnus on helitu kaashääliku järel -tuD.

• keskmurdes (üldised): las̀tuD, te̮us̀tuD, käs̀tuD; Väike-Maarja:käŹit̆tuD, juos̀tuD; Kose:kis̀tuD; Simuna:us̀tuD; (Põhja-Viljandimaal:küs̀tuD;)

ele liitega pikavältelised tüved

DuD tunnus liitub tüvekaashäälikule

• Simuna: üèlDuD; Väike-Maarja: me̮èlDuD

koondelised ata tüved

umbisiku tunnus on liitunud tüve kaashäälikule -at+tuD kujul

• keskmurde: te̮m̆mat̆tuD, ak̆kat̆tuD; Rakvere: āvat̆tuD; Jõelähtme maamurre: kaŭDat̆tuD; Simuna:kāDat̆tuD, kur̆nat̆tuD;

keela/vääna tüved

pöörduvad keskmurdes koondeliste ata tüvede sarnaselt. umbisiku tunnus on liitunud tüve täishäälikule -ttuD kujul

• keskmurde: kiĕlat́̆tuD, kiĕrat́̆tuD; Väike-Maarja: viănat̆tuD;
• Simuna: kiănet̆tuD, viănet̆tuD;

kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved

enamasti Viru maamurdes on säilinud sisekao eelne et̆tuD kuju

• naĕret́̆tuD; laŭlet̆tuD ~lālet́̆tuD;

sisekao puhul kasutatakse -DuD liidet

• keskmurdes (üldiselt):kûlDuD

kahesilbilised u, ü, i tüved

-ttuD kesksõna on nõrgas astmes nagu kirjakeeles

• keskmurde: tauttuD; Rapla: pühit̆tuD

nõrgas astmes ühesilbiliseks koondunud tüved

häälikulooliselt ootuspärane -t̆tuD liitub algselt pearõhuta täishäälikule

• keskmurdes (üldine):jäettuD~jǟttuD, ve̮ettuD ,kaettuD, maettuD;
• Viru maamurdes ehk ^[11]: maet́tuD~mat̆tet́̆tuD; küt̆tet́̆tuD~küe_ot́tuD~küettuD; kuot́tuD; siut́tuD; laut́tuD; piet́tuD; luet́tuD viet́tuD; aet́tuD;

anda/leida tüved

umbisiku tunnus on liitunud tüve kaashäälikule -tuD kujul

• aǹttuD kaǹttuD küǹttuD murttuD je̮uttuD leittuD ne̮uttuD oittuD püittuD~pǖttuD siattuD se̮uttuD tiattuD~ti̮attuD ve̮ittuD üittuD~ǖttuD~ǖt́̆tuD;

Da/ta liitega tüved

umbisiku tunnus on liitunud kaasrõhulisele täishäälikule -ttuD kujul Ida-Harjumaal, Järvamaal, Põhja-Tartumaal, kirderanniku- ja idamurdes.

• Väike-Maarja:kuărut̆tet̆tuD, lahut̆tet̆tuD; Kadrina: ehit̆tet̆tuD, kir̆jut̆tet̆tuD, kük̆kit̆tet̆tuD, paĺistet̆tuD; Simuna: tar̆vit̆tet̆tuD;

lõuna- ja läänepoolse keskmurde umbisiku tunnus on liitunud tüvekaashäälikule nagu läänemurdes. ^[12]

• Laiuse: kuĭvat̆tuD; Väike-Maarja:[saì seDaZi] oho̭t̆tuD;

• Viru-Jaagupi:
  • Nende ase ammu tehhtud:
  • Õled kõrrgesse kergitud,
  • Padjad pehhmeste peksetud,
  • Linad laiali lahutud. ^[13]

"saab + tud" lause

võib väljendada impersonaali, (lõpetatud) perfekti või imperfekti

• Väike-Maarja:vik̆kat̆ti luĭZùD saìD pues̀t os̆tet̆tuD; Kadrina:e̮h̀tat̆tel sīs saì ke̮ŕt̆sis käìDuD; sīs saì nḙZuk̆kene lat́ rôv sin̆na sarik̆kat̆te ̮ Bėàle paǹDuD

eitava lausega väljendatakse keskmurde põhjarühmas (Harju, Järva ja Viru maamurdes) võimaluse puudumist

• Kadrina: ei suànD [vilja] leĭGat̆tuD

sellist osalt saksapärast lausestust leiab vanemas kirjasõnas ja eriti kirderannikumurdes.

käänded

nimisõna täiendava kesksõna käänamine on tavaline lauludes.

• Väike-Maarja:
  • Nõnda on minul sõnuda
  • Kui neid uusida ubeda,
  • Keedetuida erneeida,
  • Lülituida pähkelaida."^[14]

• Simuna:
  • Siit lõika sea sasida
  • Ane alli tallatuida
  • Pardi paha pahmatuida
  • Kure kurja raisatuida^[15]

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 340
2. ↑ ^{2,0 2,1} "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 29
3. ↑ Laanest, Arvo: Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse, Tallinn 1975. lk 158, 163-181
4. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 21
5. ↑ ^{5,0 5,1} Grammatica Esthonica, brevi, Perspicua tamen methodo ad Dialectum Revaliensem / ed. a Johanne Hornung
6. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 80
7. ↑ H II 38, 400/3 (66) < Kadrina khk. - Gustaw Mühlbach (1892) "Venna otsija + Sepp"
8. ↑ ^{8,0 8,1} "Wanradt-Kõlli katekismuse katked a. 1535" välja andnud A. Saareste, Tartu, 1931
9. ↑ "Jutluseraamat" Georg Müller ; koostanud Külli Habicht ... jt. ; toimetanud Külli Habicht, Kai Tafenau ja Siiri Ombler ; sarja peatoimetaja Hando Runnel ; eessõnad: Huno Rätsep ... jt. ; Villem Reimani eessõna saksa keelest; Tartu : Ilmamaa, 2007
10. ↑ Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. HENRICO Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris. M.DC.XXXVII.
11. ↑ ^{11,0 11,1} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 347
12. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 89
13. ↑ H II 10, 451 (214) < Viru-Jaagupi khk. - J. Ustallo < (?) Kustu Peedi (1889) "Kuulsad poisid"
14. ↑ H II 11, 732/3 (10) < Väike-Maarja khk. - Johannes Reise (1890) "Palju sõnu"
15. ↑ H, Ostrov 278 (32) < Simuna khk., Vägeva v. - Mihkel Ostrow < Kleitsmanni ema, 65 a. (1887)

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere oleviku kesksõnad

• 1 oleviku kesksõnad (-vad/-tavad) ^[1]
  • 1.1 tunnused
  • 1.2 omadussõnaline täiend
  • 1.3 määrus
  • 1.4 lauselühend
• 2 viited ja märkused

oleviku kesksõnad (-vad/-tavad) ^[1]

tunnused

tegumood	isikuline	umbisikuline
oleviku kesksõna tunnus	-v, -vaD ...	-tav, -tavaD ...

tunnus (<*-βa/-pa) on liitunud alati tüvetäishäälikule. tunnuse nõrk aste *-va on rõhutu silbi järelt levinud kõikidesse teistessegi sõnarühmadesse ja umbisiku tunnuse järele.

omadussõnaline täiend

keskmurdes (ja eesti õigekeeles) tarvitatakse kesksõnu nagu omadussõna.

• Kadrina:minèval [o̭as̀tal]; Viru-Jaagupi:kièv [prâk̀], vièrev [kivì]; Simuna:minèv ̮ âs̀ta, tulèv ̮ kevàDe, tulèva ̮ Be̮l̆ve [rah̆vàs]

määrus

• Kadrina:[ei ve̮t̄ meìD] näh̀tavastki 'ei teinud meid nägemagi' ; Viru-Jaagupi:[ei ve̮t̆ta] kûlDavastki

• Väike-Maarja:
  • Oleks minu naine nähtaval
  • Ja teine pool ju teadaval ^[2]

lauselühend

keskmurdes (ja läänemurdes) tarvitatakse -vaD kesksõnalist lauselühendit.

• Kadrina:näèvaD oBùZe ühe laù iès süö̆vàD; ar̀vaZin omalGi ravàDuZe olèvaD

• Kadrina:
  • Kardan koju kuulevada
  • Isa ette helkivada ^[3]

kesksõnalist lauselühendit kuuleb Soomeski. Eesti vanemates kirjatöödes leiab akusatiivi -va nigu Lõuna-Eestis, kirderanniku murrakutes ja Põhja-Eesti idamurdes. läänepärase nägin olevad toob selle asemele 1739.a piiblitõlge. ^[4]

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 339
2. ↑ H II 11, 652 (6) < Väike-Maarja khk., Porkuni v. - Konrad Roost < Jakob Kruudap (1889) "Oleks neiu teada"
3. ↑ EÜS X 2768/9 (389) < Kadrina khk., Undla v., Imastu k. - K. Viljak & W. Rosenstrauch < Groomann, 70-75 a. (1913) "Arg laulik + Kuhu pean minema"
4. ↑ Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna, mis Pühhad Jummala Mehhed, kes pühha Waimo läbbi juhhatud, Wanna Seädusse Ramatusse Ebrea Kele ja Ue Seädusse Ramatusse Kreka Kele essite on ülleskirjotanud, nüüd agga hopis, Jummala armo läbbi, meie Eesti- Ma Kele Essimest korda üllespandud, ja mitme sündsa salmiga ärraselletud. Essimesses otsas on Üks öppetus ja maenitsus nende heaks, kes Jummala sanna omma hinge kassuks püüdwad luggeda. TALLINNAS, Trükkis sedda Jakob Joan Köler. 1739. Aastal

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

polürütmia / polürütmika

A.i.Ä.i.Õ.i.E.i.O.i.Ö.i.U.i.Ü.i
P.T.K    

2x3
PA.i.TÄ.KA.Ti.Ä.

2x5
PA.i.TÄ.i.TÕ.KA.Ti.Ä.Ti.Õ.

3x4(valss & Polka)
PA.i.Ä.Ti.KA.i.TÄ.i.KA.Ti.Ä.i.

3x5
PA.i.Ä.Ti.Õ.KA.Ti.Ä.i.TÕ.KA.i.TÄ.i.Õ.

5x6=5x3x2
PA.i.LÄ.Ni.LÕ.Ti.KA.i.LÄ.Ni.TÕ.i.KA.i.LÄ.Ti.LÕ.i.KA.i.TÄ.Ni.LÕ.i.KA.Ti.LÄ.Ni.LÕ.i.

5x7(ei valss ega Polka)
PA.i.Ä.i.Õ.Ti.E.KA.i.Ä.Ti.Õ.i.E.KA.Ti.Ä.i.Õ.i.TE.KA.i.Ä.i.TÕ.i.E.KA.i.TÄ.i.Õ.i.E.

11x13
Pa.i.ä.i.õ.i.e.i.o.i.ö.Ti.u.Ka.i.ä.i.õ.i.e.i.o.Ti.ö.i.u.Ka.i.ä.i.õ.i.e.Ti.o.i.ö.i.u.Ka.i.ä.i.õ.Ti.e.i.o.i.ö.i.u.Ka.i.ä.Ti.õ.i.e.i.o.i.ö.i.u.Ka.Ti.ä.i.õ.i.e.i.o.i.ö.i.Tu.Ka.i.ä.i.õ.i.e.i.o.i.Tö.i.u.Ka.i.ä.i.õ.i.e.i.To.i.ö.i.u.Ka.i.ä.i.õ.i.Te.i.o.i.ö.i.u.Ka.i.ä.i.Tõ.i.e.i.o.i.ö.i.u.Ka.i.Tä.i.õ.i.e.i.o.i.ö.i.u.

16/16 3steKs

3. rõhuline

Ha.a.Ka.a- -a.Ka.a.a- -Ka.a.a.Ka- -a.a.Ka.a.
u.Ku.u.u- -Ku.u.u.Ku- -u.u.Ku.u- -u.Ku.u.u.
Ki.i.i.Ki- -i.i.Ki.i- -i.Ki.i.i- -Ki.i.i.Ki.

2. rõhuline

Hu.Ku.u.u- -Ku.u.u.Ku- -u.u.Ku.u- -u.Ku.u.u.
Ki.i.i.Ki- -i.i.Ki.i- -i.Ki.i.i- -Ki.i.i.Ki.
a.a.Ka.a- -a.Ka.a.a- -Ka.a.a.Ka- -a.a.Ka.a.

1. rõhuline

Pi.i.i.Ki- -i.i.Ki.i- -i.Ki.i.i- -Ki.i.i.Ki.
a.a.Ka.a- -a.Ka.a.a- -Ka.a.a.Ka- -a.a.Ka.a.
u.Ku.u.u- -Ku.u.u.Ku- -u.u.Ku.u- -u.Ku.u.u.



12/16 3steKs

3. rõhuline
a.a.Ka.a- -a.Ka.a.a- -Ka.a.a.Ka

2. rõhuline
u.Ku.u.u- -Ku.u.u.Ku- -u.u.Ku.u- -

1. rõhuline
Ki.i.i.Ki- -i.i.Ki.i- -i.Ki.i.i- -



3/4(triool) 4steKs

4. rõhuline

Ha.a.a- -Ka.a.a- -a.Ka.a- -
e.e.Ke- -e.e.e- -Ke.e.e- -
i.Ki.i- -i.i.Ki- -i.i.i- -
Ku.u.u- -u.Ku.u- -u.u.Ku

3. rõhuline

He.e.Ke- -e.e.e- -Ke.e.e- -
i.Ki.i- -i.i.Ki- -i.i.i- -
Ku.u.u- -u.Ku.u- -u.u.Ku
a.a.a- -Ka.a.a- -a.Ka.a- -

2. rõhuline

Hi.Ki.i- -i.i.Ki- -i.i.i- -
Ku.u.u- -u.Ku.u- -u.u.Ku
a.a.a- -Ka.a.a- -a.Ka.a- -
e.e.Ke- -e.e.e- -Ke.e.e- -

1. rõhuline

Pu.u.u- -u.Ku.u- -u.u.Ku
a.a.a- -Ka.a.a- -a.Ka.a- -
e.e.Ke- -e.e.e- -Ke.e.e- -
i.Ki.i- -i.i.Ki- -i.i.i- -

PandiVere da-tegevusnimi

• 1 da-tegevusnimi ^[1]
  • 1.1 tunnused
  • 1.2 pöördkonnad
    • 1.2.1 ühesilbilised pika esisilbiga tüved
    • 1.2.2 koondelised ata tüved
    • 1.2.3 Da/tta liitega tüved ^[2]
    • 1.2.4 keela/vääna tüved
    • 1.2.5 ele liitega pikavältelised tüved
    • 1.2.6 ele liitega lühikeses vältes tüved
    • 1.2.7 kahesilbilised lühikese esisilbiga vokaaltüved
    • 1.2.8 kahesilbilised pika esisilbiga (ka koondelised) vokaaltüved
    • 1.2.9 kahesilbilised Da tüved
    • 1.2.10 kahesilbilised astmevaheldusega i, u, ü tüved
    • 1.2.11 kahesilbilised sta, tta tüved
    • 1.2.12 kahesilbilised (k,p,t)sa tüved
    • 1.2.13 kahesilbilised (k,p,t)se tüved
    • 1.2.14 kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved
    • 1.2.15 kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved
    • 1.2.16 kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved
    • 1.2.17 kahesilbilised sisekaota a, ä, e tüved
  • 1.3 saama + -Da
  • 1.4 -Des gerundiiv
    • 1.4.1 -Des gerundiiv määrsõnana
• 2 viited ja märkused

da-tegevusnimi ^[1]

tunnused

kääne	latiiv	seesütlev (inessiiv)
tegevusnime tunnus	-ta, -da, -a (<*-tak)	-tes, -des, -es (<*-δe+ssa)

da tunnus on liitunud võimaluse korral tüvekaashäälikule

• keskmurdes üldine: pes̀ta, e̮m̆melDa

pöördkonnad

ühesilbilised pika esisilbiga tüved

tunnuse t on kadunud, või on tema asemel j, w, v

• keskmurdes (üldine): jûwa, lûwa, pûwa, tûwa; vîja; käìja, lüìja, müìja, süìja;Väike-Maarja:lǖ ̨ a, mǖ ̨ a, sǖ ̨ a
• keskmurdes (tavalised): kièDa; Viru maamurdes: suàDa;Kadrina:jäèDa - võivad olla tunnuse t taastanud mineviku (jä̂DuD, jä̂Di) mõjul.

Ülipikk (kolmas) välde võis tekkida nõrgas astmes ühesilbiliseks koondunud (tiàDa, siàDa) tüvede mõjul.

koondelised ata tüved

ta tunnus on liitunud tüve kaashäälikule -at̆ta (ak̆kat̆ta<*hak̆kat̆tak) kujul ja hiljem levinud teistessegi sõnarühmadesse. kinnise silbi tõttu on tüvi nõrgas astmes.

• Väike-Maarja: laĭnat̆ta Kadrina: jät̆kat̆ta Viru-Jaagupi: üp̆pat̆ta Simuna: kur̆nat̆ta

koondeliste tüvede eeskujul võis mõne sõna tugevasse astmesse ilmuda k

• keskmurdes (üldine): os̀kama / oZat̆ta, vih̀kama / vihat̆ta (*osaδak, *vihaδak)

osa sõnu on läinud julgeda taoliste tüvede rühma (eriti Risti kihelkonna lääneosas, aga mujalgi keskmurdes)

• Kadrina: kärssaDa

Viru maamurrakutes on tavaline:

• keDràma / keDraDa

Da/tta liitega tüved ^[2]

pöörduvad Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja osalt Viru maamurrakutes koondeliste ata tüvede sarnaselt nagu Eesti õigekeeles. tunnuse t on tüvetäishääliku järel kahekordistunud -(a)t̆ta- kujule.

• keskmurdes (üldine): aittama / aĭDat̆ta, uottama / uoDat̆ta (*oδottaδak), näittama / näĭDat̆ta, vâttama / vāDat̆ta(vuattama / vuaDat̆ta); Viru-Jaagupi: kaŭDat̆ta, vaŭDat̆ta ('vajutada'); Kadrina: süittama / süĭDat̆ta; Väike-Maarja: sü̂ttama / sǖD́at̆ta;

kirderannikumurdes,idamurdes,Viru maamurrakutes ja Põhja-Tartumaal toimus sama muutus ka kaasrõhulise silbi järel.

• Väike-Maarja: jäuttat̆ta (*jaɤottaδak), laGunet̆ta, le̮p̆pet̆tat̆ta, vihelDat̆ta ('riideid vm kulutada-määrida'); Kadrina:kül̆́met̆tat̆ta, loGiZet̆ta, le̮ŭGut̆tat̀ta, pīGistat̆ta, ulat̆tat̆ta, valestat̆ta, äBenet̆ta; Rakvere:lahut̆tat̆ta; Simuna:muretset̆ta, puettat̆ta;

läänepoolseteis murrakutes tavalist Da tunnust võib siin kuulda vist õigekeele mõjul.

• Väike-Maarja: lot̆terDaDa, puhastaDa, vähänDaDa; Rakvere: valestaDa;

keela/vääna tüved

pöörduvad keskmurdes koondeliste ata tüvede sarnaselt. tunnuse t on tüvetäishääliku järel kahekordistunud -(a)t̆ta- kujule.

• keskmurdes (üldine): kiĕlat̆ta (~ algsoome *kēltäδäk), kiĕrat̆ta; Väike-Maarja:kǟnat̆ta; Simuna: püĕrat̆ta;

ele liitega pikavältelised tüved

Da liitub keskmurdes üldiselt tüvekaashäälikule

• Rakvere: nuhelDa, Väike-Maarja: rījelDa Viru-Jaagupi: kīDelDa Simuna: e̮m̆melDa

läänepoolsete murrakute mõjul võib Viru maamurrakutele omase me̮elDa / üèlDa asemel kohata ka tüve tt püsi

• Väike-Maarja: me̮t̆telDa;

• Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustest ^[3]:

13 iüttelda, 109 mottelda, 127 nuchtelda, 180 nuhelda, 302 kaupelda

• Anton Thor Hellel (1732. a ^[4]):

33 möttelda, tappelda, üttelda ~ öölda, waidelda, rielda, nuhhelda, wihhelda

ele liitega lühikeses vältes tüved

t̆ta liitub tüvetäishäälikule

• Väike-Maarja: ke̮nelet̆ta, ke̮Belet̆ta ('logeleda'), siBelet̆ta

ootuspäraselt tüvekaashäälikule liitub Da keskmurdes järjekindlalt ainult Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal

• Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustest ^[3]:

260 purrelda

kahesilbilised lühikese esisilbiga vokaaltüved

tunnus on häälikulooliselt Da. nende sõnade eeskujul ongi Da levinud teistesse sõnarühmadesse.

• Väike-Maarja: lugèDa; Kadrina: küZìDa; Viru-Jaagupi: valàDa

kahesilbilised pika esisilbiga (ka koondelised) vokaaltüved

on kahesilbiliste lühikese esisilbiga sõnade eeskujul kogu keskmurdes Da lõpulised.

• keskmurdes (üldine): juh̀tuDa jul̀geDa lah̀kuDa laŋ̀GeDa le̮h̀keDa mur̀DuDa vet̀́tiDa seĺ̀GiDa
• Väike-Maarja: seĺ̀GuDa, Simuna: kal̀DuDa, Kadrina: kus̀tuDa

kahesilbilised Da tüved

tüve ja tunnuse sarnastumise käigus on üks silp kadunud (aǹDa <*antaδak)

• Põhja-Tartumaal ja keskmurde põhjarühmas (Harju, Järva ja Viru maamurdes): kaǹDa, küǹDa, tuǹDa, mur̀Da, leìDa (<*leütäδäk), oìDa, ve̮ìDa, püìDa, üìDa, je̮ùDa, ne̮ùDa, se̮ùDa, seàDa, tiàDa

Lõuna-Eesti, saarte ja läänemurdele omast häälikuseaduse vastast poolpikka (teist) väldet leiab peamiselt kesmurde lääne ja lõunapoolsetest murrakutest. sisekao puhul kasutatakse Da liidet

• siin-seal kogu keskmurdes: tiăDa

kahesilbilised astmevaheldusega i, u, ü tüved

ootuspärane ülipikk (kolmandas vältes) lõputa tegevusnimi on tavaline Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal, aga keskmurde põhjarühmas haruldane

• Väike-Maarja: [ei os̀ka] tańt̀si

kahesilbiliste lühikese esisilbiga sõnade eeskujul on keskmurde põhjarühmas (Harju, Järva ja Viru maamurdes) levinud Da lõpuline tegevusnimi.

• Väike-Maarja: lîkkuDa, Rakvere: e̮èruDa, Simuna: kuàluDa

seda leiame juba vanast kirjakeelest, aga see võib olla võõrkeelsete kirikuõpetajate liialdatud lihtsustus:

• (1535. a) Wanradti ja Koelli katekismuses ^[5]: lk 83-85
• Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustest ^[3]:

87 sündida, 88 vsckuda, 101 pradida, 334 rystida

tunnus liitub harvem kaashäälikule

• Koeru, Laiuse: tańt̀sta; Laiuse: (kat̀sma) kat̀sta, (kut̀sma) kut̀sta

kahesilbilised sta, tta tüved

tüve ja tunnuse sarnastumise käigus on üks silp kadunud (Risti: pis̀ta <*pistäδäk)

• Kadrina: luotta, mat̀ta, pet̀ta, [aèGa] vîtta Rakvere: os̀ta Simuna: jät̀ta, kas̀sa ('kasta'), küt̀ta

kahesilbilised (k,p,t)sa tüved

kõikjal Viru maamurdes ja Ida-Järvamaal on tüve ja tunnuse vahelt üks silp kindlasti kadunud ja ilmselt (Simuna:) juok̀sta <*juok̀se+δak taoliste sõnade mõjul.

• mak̀sta, pek̀sta, lüp̀sta, seìsta ~ seis̀ta

kirjakeeles nad on taolisel kujul juba August Wilhelm Hupelil (1780. a):

• 39 maksta, 239 peksa, peksta ^[6]

kahesilbilised (k,p,t)se tüved

kahesilbiliste lühikese esisilbiga sõnade eeskujul on keskmurdes levinud Da lõpuline tegevusnimi.

• Rakvere, Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: kaìtseDa Kadrina, Viru-Jaagupi: mait̀seDa Simuna, Viru-Jaagupi: küp̀seDa Simuna, Rakvere: pä̂ZeDa Simuna: piàZeDa keskmurdes (üldine): e̮it̀seDa

tunnus liitub harvem kaashäälikule

• Rakvere: kait̀sta; Rakvere, Kadrina: mait̀sta Simuna: pias̀ta; keskmurdes (üldine): te̮us̀ta

Eesti õigekeel lubab mõlemaid võimalusi.

kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved

tunnus liitub s-le

• keskmurdes (üldine): juòsta, kus̀ta, las̀ta, pes̀ta, las̆tà, pes̆tà;

kahesilbiliste lühikese esisilbiga sõnade eeskujul on levinud Da lõpuline tegevusnimi.

• keskmurdes (üldine): käs̀kiDa (~ Ambla, Põltsamaa: käs̀ta), küžìDa (~ Pilistvere, Põltsamaa: küs̀ta)

tunnuse t on Viru maamurrakutes (, Amblas, rannamurrakuis ja idapoolseteski sugulaskeeltes) samastunud eelnenud s häälikuga.

• kus̀sa, käs̀sa, las̀sa, pes̀sa Viru-Jaagupi, Simuna: kis̀sa (kiskuda), us̀sa (uskuda) Simuna: kas̀sa (kasta);

kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved

tunnuse t on keskmurdes (üldiselt) samastunud eelnenud helilise kaashäälikuga, h(<*k) järelt kadunud.

• nähä̀ ~ nähà (<*nähδäk), tehà, sur̀ra, tul̀la, ol̀la (KadrinaPalmse:e̮l̀la), paǹna, Viru maamurdes: meǹna

Lõunaeestipärast häälikuseaduslikku poolpikka (teist) väldet leiab peamiselt kesmurde lääne ja lõunapoolsetest murrakutest

• Laiuse, Kursi, Äksi, Juuru, Risti, Jõelähtme: ol̆là (<*olδak);

murrakuti esineb tugevast astmest (paǹDi / paǹDuD) üldistatud D

• Laiuse, Kuusalu maamurraku: paǹDa

saarte, läänemurdele omast nähja/tehja kohtab vanades lauludes:

• Väike-Maarja:
  • Ei mina viitsind tehja tööda
  • Panin ärjad eina niitma ^[7]
• • Küll saad nähja, küll näikse,
  • Kas tibu läheb teole ^[8]

kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved

ootuspärase poolpika (teises vältes) kūlla <*kūlδak asemel on vist kahesilbiliste Da, Dä tüvede eeskujul

• Viru maamurdes Lõuna-Eesti ja läänemurdega ühine: kūlDà
• keskmurde põhjarühmas (Harju, Järva ja Viru maamurdes): laùlDa (*laulaδak), naèrDa

kahesilbilised sisekaota a, ä, e tüved

ootuspärase ülipika (kolmandas vältes) lõputa tegevusnime asemel on vist kahesilbiliste Da, Dä tüvede eeskujul

• keskmurde põhjarühmas (Harju, Järva ja Viru maamurdes) - Simuna, Viru-Jaagupi: kas̀vaDa; Rakvere: kuìvaDa

tunnuse t võib olla tüvetäishääliku järel ka kahekordistunud -(a)t̆ta- kujule.

• keskmurdes (üldine): leǹDama / len̆nat̆ta; Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: kuìvama / kuĭvat̆ta; Väike-Maarja: kes̀tama / kes̆tat̆ta ('kestma / kesta')

saama + -Da

sarnane tarind moodustab mõlema tegumoe liitminevikku (eriti Põhja-Tartumaal,Ida-Järvamaal ja Viru maamurdes, aga ka lääne ja kirderannikumurdes)

• Väike-Maarja:küp̆sè siBulat saì piàle paǹna, siè teGì peh̀mest; eǹne saì kerilaùDade piàle, sîs saì kehàDe piàle âDa; vaes̀t sai [kangast] vièl rē̮Za pīmaGa nat̆tuk̆ke prit̀́siDa, Kadrina:seDàZi saì jo mit̀me mehè seDa kat̆tust tehà, Laiuse:ek̀s sânD vaèva kül̄ nähà; aluspük̆si kaŋ̀GaD saìD ke̮ik̀ mur̆relDat̆ta

-Des gerundiiv

on tavaliselt tuletatav Da-tegevusnimest (<*-δ+e+ssa)

• keskmurdes (üldine): nähä̀ ~ nähes, süìja ~ süìjes;Väike-Maarja:sǖ ̨ a ~ sǖ ̨ es, pes̀sa ~ pes̀ses; Kadrina:jäèDa ~ jäèDes
• Simuna: näh̆jès, teh̆jès ~ näh̀jes, teh̀jes ~ (nagu vadja keeles ja Soome idamurretes:) näh̀hes, teh̀hes
• Viru-Jaagupi: kat̀suDes, raìjuDes, jäGàDes; Kadrina:kuDùDes
• keskmurdes (üldine): aǹDes, kaǹDes, küǹDes, mur̀Des, oìDes,
• Simuna,Väike-Maarja,Rakvere jm: tah̀tes, aga Viru maamurdes jm ka:tahès
• Viru maamurdes: Väike-Maarja:jalut̆tat̆tes, kir̆jut̆tat̆tes, valestat̆tes, aĭGut̆tat̆tes, jah̆vat̆tat̆tes, kan̆nat̆tat̆tes, kahatset̆tes, muretset̆tes; Viru-Jaagupi:ar̆mastat̆tes, kum̆marDat̆tes, kur̆vastat̆tes; Simuna:lok̆sut̆tat̆tes, lorut̆tat̆tes

-Des gerundiiv määrsõnana

• Viru maamurdes: elàDes ('iialgi'), Juuru: ol̆Gu mis̄ tahès eh̀k kus̄ tahès; iGa tah̀tes ('igal juhul, kindlasti, muidugi')

viited ja märkused

1. ↑M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 326
2. ↑"Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 87
3. ↑ ^{3,0 3,1 3,2}"Jutluseraamat" Georg Müller ; koostanud Külli Habicht ... jt. ; toimetanud Külli Habicht, Kai Tafenau ja Siiri Ombler ; sarja peatoimetaja Hando Runnel ; eessõnad: Huno Rätsep ... jt. ; Villem Reimani eessõna saksa keelest; Tartu : Ilmamaa, 2007
4. ↑"Lühike sissejuhatus eesti keelde" (1732) Anton Thor Helle ; saksa keelest tõlkinud ja järelsõnad kirjutanud Annika Kilgi ja Kristiina Ross ; Eesti Keele Instituut; Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2006
5. ↑"Wanradt-Kõlli katekismuse katked a. 1535" välja andnud A. Saareste, Tartu, 1931
6. ↑Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den revalschen und dörptschen, nebst einem vollständigen Wörterbuch / von August Wilhelm Hupel 1780 7
7. ↑H II 11, 662 (18) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Kodila k. - Konrad Roost < Jaak Hübner (1889) "Loomad põllutööl"
8. ↑H II 11, 345/6 (117) < Väike-Maarja khk. - M. Kampmann (1889) "Ilus neiu isa kodus"

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.