PandiVere ma-tegevusnimi

• 1 ma-tegevusnimi ^[1]
  • 1.1 tunnused
  • 1.2 pöördkonnad
    • 1.2.1 kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved
    • 1.2.2 koondelistega sarnastunud tüved
    • 1.2.3 keela/vääna tüved
    • 1.2.4 kahesilbilised i, ü, u tüved
    • 1.2.5 ülipikas vältes e tüved
      • 1.2.5.1 sisekaolised
      • 1.2.5.2 sisekaota
  • 1.3 käänded
    • 1.3.1 mas
    • 1.3.2 mast
    • 1.3.3 mat̆ta
    • 1.3.4 maks
  • 1.4 lauselühend
• 2 viited ja märkused

tegevusnimed ^[1]

tunnused

	Seesütlev	Seestütlev	Sisseütlev	Ilmaütlev	Saav
tegevusnime tunnus	-mas	-mast	-ma (<*-mähen)	-matta	-maks

kunagine tuletusliide ma (söömad, joomad, käimad ...) on liitunud tugeva astme tüvele

• Kadrina:tulèma; Viru-Jaagupi: mur̀Duma
• keskmurdes üldine: me̮t̀lema, nuh̀tlema, ke̮nèlema

või umbisiku tunnusele

• Väike-Maarja: [piDi, piàB] kīDet̆tama, luettama, teh̀tama; Simuna: tul̀Dama

pöördkonnad

kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved

• keskmurdes üldine: kart̀ma lüp̀sma mak̀sma mat̀ma nīt̀ma püìDma seìZma tap̀ma ve̮t̀ma üìDma aǹDma kaǹDma küǹDma laùlma naèrma siàDma tiàDma

sõnuti on säilinud sisekao eelne kuju

• keskmurdes üldine: kas̀vama kuìvama

sõnuti ja kohati on tüvest kadunud "v" (sarnaselt läänepoolsetele murrakutele)

• Kadrina: kuìma; Simuna: külìma;

koondelistega sarnastunud tüved

mõned sõnad on hakanud pöörduma koondeliste ata tüvede sarnaselt.

• keskmurdes üldine: leǹDama (len̆nat̆ta)
• Väike-Maarja: kes̀tama kes̆tat̆ta; Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: kuìvama kuĭvat̆ta

keela/vääna tüved

on 19. sajandil hakanud keskmurdes, kirderannikumurdes ja Lõunaeesti keele kirdemurrakutes pöörduma koondeliste ata tüvede sarnaselt.

• keskmurdes üldine: kièlama kièrama
• Simuna: püèrama; Väike-Maarja, Simuna: viànama; Viru-Jaagupi, Kadrina: veànama

vanemas kirjakeeles, läänemurdes ja Lõuna-Eestis liitub "ma" kaashäälikule.

• Risti: kièlma

kahesilbilised i, ü, u tüved

• keskmurde põhjarühmas üldine: ek̀sima kerkkima e̮p̀pima as̀tuma is̀tuma kat̀suma kis̀kuma kuk̀kuma laùZuma līkkuma se̮t̀kuma e̮èruma

sõnuti ja kohati on "ma" tunnuse eest tüvetäishäälik kadunud (sarnaselt lõuna ja läänepoolsetele murrakutele)

• Simuna: uòlimat̆ta ~ uòĺmat̆ta;

300 a tagasi oli sisekadu üldine ka neis sõnades:

• Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustes ^[2]:

7 vsckma 21 otzma 27 errarickma 33 opma 171 astma 241 tantzma 335 rystma (~ 3 errarickuma 24 katzuma 31 sündima 216 kondima)

• Heinrich Stahlil (1637. a) ^[3]:

41 hauckma 43 löhtzma 44 pruhckma 50 astma 55 pühckma 65 osckma 85 opma 100 kisckma 106 kohrma 132 rechkma (~ 40 sündima kenckima 46 ristma ~ ristima 47 tantzima 101 sundima)

• Johann Hornungil (1695. a) ^[4]:

7 kutsma 8 noidma wandma säädma (~ pühkima 100 otsimatta)

• Anton Thor Hellel (1732. a ^[5]):

34 uskma kiskma 101 istma ~ istuma 109 katsma (~ 165 räkima) tüvetäishäälik võis taastuda sisekaost pääsenud kinniste silpide(~ pühitud, astun), enesekohaste tegusõnade (selgima, lahkuma) või kirderannikumurde mõjul.

ülipikas vältes e tüved

sisekaolised

• juok̀sma kûlma las̀kma tuǹDma te̮ùZma
• Rakvere: kait̀sma, Kadrina: mait̀sma, Viru-Jaagupi: le̮p̀ma pä̂Zma, Simuna: pėàZma

sisekaota

• keskmurde põhjarühmas üldised (taastunud tüvetäishäälikuga vormid): le̮p̀pema aìZema
• Viru-Jaagupi: kait̀sema; Kadrina, Viru-Jaagupi: mait̀sema, Simuna: piàZema; Rakvere, Simuna: pä̂Zema; Viru-Jaagupi: suit̀sema; Viru-Jaagupi: vièrema; Viru-Jaagupi, Simuna, Väike-Maarja: e̮it̀sema; Kadrina, Viru-Jaagupi, Simuna, Iisaku Oonurme:küp̀sema

tüvetäishäälik võis taastuda sisekaost pääsenud koondeliste tegusõnade (selgima, lahkuma) või kirderannikumurde mõjul 18/19. saj vahetusel:

• Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustes ^[2]:

25 erralangkma 53 erralopma 60 kinni sulgkma 199 kaitzma

• Heinrich Stahlil (1637. a) ^[6]:

44 küpsma 51 löpma 54 langma 101 haisma 107 kaitzma

• Anton Thor Hellel (1732. a ^[5]):

148 öitzma 155 peäsma

käänded

mas

• Väike-Maarja: vih̀tlemas Kadrina: elàmas toŕkkimas Rakvere: nop̀pimas e̮ĭjenDamas Põltsamaa: ei sânD sāmaski [enam sêppi]

s pikeneb, kui lauserõhu tõttu nihkub sõnarõhk kolmandale silbile

• Laiuse: kuì [leh̀m] rik̆kut̆tuD on̄ , sīs eĭj ̮ ak̀ka ak̀kama•s̀ki [lüpsma] Põltsamaa: pe̮l̀D olema•s̀ki; nüìD enàm ta [külatee] nî tümaks ei lähä̀ minemas̀kî• Kolga-Jaani: koer nî sûr sak̂s, pal̆̀jast leìBä ei sü̮̂ olemas̀ki

Viru maamurde (Ida-Järvamaa,Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa) ühesilbilised tüved on mas-liite ees poolpikas (teises) vältes

• Väike-Maarja: vīmàs Rakvere: süö̆màs tuŏmàs Simuna: juŏmàs süö̆màs

mast

• Palamuse: panèmast

ühesilbilised tüved on mas-liite ees poolpikas (teises) vältes kogu keskmurdes (välja arvatud lääne serva murrakud)

• Ambla: ki̮ĕmast

lauludes:

• Viru-Jaagupi:
  • Ollge vaid valestamasta
  • Pidage suud pettemasta ^[7]

mat̆ta

• Kadrina: [liĕris] käĭmat̆ta Simuna: juŏmat̆ta Rakvere: tiàDmat̆ta Viru-Jaagupi: kièlmat̆ta pe̮let̆tamat̆ta Simuna: naèrmat̆ta Paide: [eìn jäì puh̀ta] teGemat̆ta

Viru maamurdes (Järvamaal ja Harjumaal) t pikeneb kaasrõhu tõttu

• Viru-Jaagupi: olemat̀ta uŏlimat̀ta Põltsamaa: [teGì seDà] üt̀lemat̀ta Kolga-Jaani: [jäì] näGemät̀tä (~ näGemät̆tä [aZì])

eriti (kahest silbist) pikemates tüvedes

• Ambla: ahenDamat̀ta

aga ka sisekaolistes ja koondelistes tüvedes

• Viru-Jaagupi: kièramat̀ta Ambla: leikkamat̀ta

mat̆ta tunnusele võib kanduda isegi sõnarõhk

• Viru-Jaagupi:[liĕris ol̀D ja] lièrima•t̀taGi [oĺiD]

• juba Johann Hornungil on kahesugust lõppu ^[4]:

45 löpmata & löpmatta

• August Wilhelm Hupelil (1780. a):

7 uskmata uskmatta ^[8]

• neid tuletisi tarvitatakse tihti määrsõna võ omadussõnana

Hageri: [ük̀s] läBemat̆ta [inìme] Harju-Madise: tänamat̀ta lôm Järva-Madise: ar̀vamat̆ta [ulk̀] Viru-Jaagupi, Simuna: koGemat̀ta Juuru: käĕmat̆ta [tḙ̂] Järva-Jaani: kûlmat̆ta [inìme] (kurt, sõnakuulmatu); le̮p̀mat̀ta [kavàl] Viru-Jaagupi: alà le̮p̀mat̆ta Väike-Maarja: [temà ve̮ìZ] le̮p̀mat̀ta [luGèDa] Palamuse: kānet̆tamat̆ta [meŹì]; an̆na eh̀k aǹmat̀ta; käì eh̀k käĭmat̆ta (ükskõik) Põltsamaa: üt̀lemat̆ta [pal̆́lù] Viru-Jaagupi: tiŋ̆Gimat̆ta Kursi: vahet̀ piDamat̆ta Laiuse: il̀mle̮p̀mat̆ta [saDàB] Pilistvere: il̀mle̮p̀mat̆ta [sûr]

• eessõna il̆ma tarvitatakse peamiselt lauselühendis
  • Kadrina: ük̀s il̆ma lait̀mat̆ta inimeZe lap̀s Laiuse: il̆mà arimat̆ta mâ; ma il̆mà näGemat̆ta ei tėànD os̀ta
  • Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustes ^[2]:

219 ilma tüddimatta lojuset 53 se on tæma ilma kogkematta sanuth "273" ilma tænnamatta inimesset

• mat̆ta on liitunud nimisõnalegi

Juuru: il̀mamat̆ta Koeru: ulkkamat̆ta [aèGa, pal̆ju]

maks

vanapärast^[9] maks-liidet kohtab keskmurdes ainult harva lauludes:

• Kadrina:
  • homme on mõrtsukas merella
  • hingevõttija veella
  • ...
  • püidemaks püha kaluda
  • loomas laiu latikaida ^{[7] [10]}

lauselühend

• kirderannikumurdes,idamurdes & keskmurdes (peale Lääne-Harjumaa) tarvitatakse õigekeele vat asemel ulatuslikult ma lauselühendit.

Väike-Maarja: pik̆kaD [juuksed] näh̀ti olèma; vanamest näh̀ti om̆mik̆ku ük̆si minèma; Kadrina: Arukülas üölDi kak̆sik̆kuD olèma Viru-Jaagupi: uottavaD omà peremest tulèma

taoline lauselühend on tavaline lauludes:

• Simuna:
  • Teaksin surma tulema
  • Ea otsassa olema
  • Maa'p teeneks suvela tööda ^[11]

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 318
2. ↑ ^{2,0 2,1 2,2} "Jutluseraamat" Georg Müller ; koostanud Külli Habicht ... jt. ; toimetanud Külli Habicht, Kai Tafenau ja Siiri Ombler ; sarja peatoimetaja Hando Runnel ; eessõnad: Huno Rätsep ... jt. ; Villem Reimani eessõna saksa keelest; Tartu : Ilmamaa, 2007
3. ↑ Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. HENRICO Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris. M.DC.XXXVII.
4. ↑ ^{4,0 4,1} Grammatica Esthonica, brevi, Perspicua tamen methodo ad Dialectum Revaliensem / ed. a Johanne Hornung
5. ↑ ^{5,0 5,1} "Lühike sissejuhatus eesti keelde" (1732) Anton Thor Helle ; saksa keelest tõlkinud ja järelsõnad kirjutanud Annika Kilgi ja Kristiina Ross ; Eesti Keele Instituut; Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2006
6. ↑ Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. HENRICO Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris. M.DC.XXXVII.
7. ↑ ^{7,0 7,1} H II 10, 479 (244) < Viru-Jaagupi khk. - J. Ustallo (1889) "Noorikupõli"
8. ↑ Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den revalschen und dörptschen, nebst einem vollständigen Wörterbuch / von August Wilhelm Hupel 1780 7
9. ↑ Saav
10. ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 145
11. ↑ H II 65, 65 (33) < Simuna khk., Määri v. - Kristjan Raud < Mari Wändrik, 68 a. (1895 (kogutud), 1898 (saadetud)) "Ei karda surma"

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere umbisikulise tegumoe minevik

• 1 umbisikulise tegumoe minevik ^{[1] [2]}
  • 1.1 tunnused
    • 1.1.1 eitav kõne
  • 1.2 pöördkonnad
    • 1.2.1 e asendab a & ä ^[4]
      • 1.2.1.1 tta tüved
      • 1.2.1.2 Da/ta liitega tüved
    • 1.2.2 ühesilbilised pika esisilbiga tüved
    • 1.2.3 kaashäälikule liitumine
      • 1.2.3.1 kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved
      • 1.2.3.2 kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved
      • 1.2.3.3 koondelised ata tüved
      • 1.2.3.4 ele liitega pikavältelised tüved
    • 1.2.4 algselt pearõhuta täishääliku järel
      • 1.2.4.1 nõrgas astmes ühesilbiliseks koondunud tüve järel
      • 1.2.4.2 Da/ta liitega tüved
    • 1.2.5 kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved
    • 1.2.6 anda/leida tüved
    • 1.2.7 keela/vääna tüved
• 2 viited ja märkused

umbisikulise tegumoe minevik ^{[1] [2]}

tunnused

aeg ja kõneviis	eitussõna	pöördelõpud
minevik		-ti
mineviku eitus	ei	-tud

lauludes säilis mineviku umbisikulise tegumoe tunnuse pikem kuju -tie, -die (<*-tihen <*-ta+i+sen: mineviku i tunnusele on liitunud 3. isiku omandliide sen ~ hen) ^[3]:

• sõimatie(, toodie)

eitav kõne

eitavas umbisikulises mineviku lauses tarvitatakse eitussõna järel mineviku umbisikulist -tud-kesksõna.

• Väike-Maarja:ei mak̆set̆tuD; Kadrina: ei pek̆set̆tuD; Viru-Jaagupi: ei piettuD [piDùZi];

pöördkonnad

e asendab a & ä ^[4]

umbisiku tunnuse ees on kahesilbiliste tüvede algse tüvetäishääliku asendanud e nagu mujal põhja- ja idapoolsetes läänemeresoome keeltes.

• keskmurdes (üldine):mak̆set̆ti pek̆set̆ti tahet̆ti; Simuna:kar̆Det̆ti kⁱēDet̆ti lālet̆ti te̮s̆tet̆ti; Väike-Maarja:laŭlet̆ti naĕret́̆ti nīDet̆ti me̮estet̆ti; Kadrina: lüp̆set̆ti; Viru-Jaagupi: kǟnet̆ti

sõnuti ja murrakuti on püsinud või taastatud a.

• Väike-Maarja:kül̆vat́̆ti

tta tüved

tüve tt on seejuures umbisiku tunnuse tõttu enamasti kadunud:

• keskmurdes (üldine):jäetti~jǟtti ve̮etti kaetti maetti; Simuna: maet́ti~mat̆tet́̆ti; Väike-Maarja: küt̆tet́̆ti~küe_ot́ti~küetti;

seda leiame juba vanast kirjakeelest:

• Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustest ^[5]:

79 ülleswoetuth, 83 kattetuth, 88 maha mattetuth, 134 maetuth

• Hornungi keeleõpetusest ^[6]:

83 kattetud~kaetud, mattetud~maetud

sõnuti on tüve tt siiski püsinud:

• keskmurdes (üldine):nut̆tet̆ti pet̆tet̆ti;

Da/ta liitega tüved

Ida-Eestis kirderannikumurdest Lõuna-Eesti keelteni leiab rööbiti at̆ti & et̆ti kuju.

• Väike-Maarja:alut̆tet́̆ti('alustati') kārut̆tet́̆ti lahut̆tet̆́ti nimet̆tet́̆ti ohot̆tet́̆ti va ̨ėot̆tet́̆ti varastet́̆ti; Kadrina: aZut̆tet̆́ti; Simuna: līGut̆tet́̆ti lop̆put̆tet́̆ti
• Väike-Maarja:linut̆tat̆ti; Viru-Jaagupi: juhat̆tat́̆ti nimet̆tat́̆ti

ühesilbilised pika esisilbiga tüved

umbisiku tunnus on -Di

• keskmurdes (üldised): käìDi müìDi vîDi; Laiuse:vêD́i; Viru-Jaagupi:tuàDi; Rakvere:lüèDi; Kadrina:süö̀Di

kaashäälikule liitumine

kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved

umbisiku tunnus on helilise kaashääliku järel -Di.

• keskmurdes (üldised): pań̀Di oĺ̀Di tuĺ̀Di sur̀Di; Viru-Jaagupi:meń̀Di;

umbisiku tunnus on helitu kaashääliku järel -ti.

• keskmurdes (üldised): näh̀ti teh̀ti peś̀ti kus̀ti;

Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal leiab Lõuna-Eesti keeltes, Põhja-Eesti lääne- & idamurdes tuntud -tti tunnust.

• Laiuse:mińtti;

kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved

umbisiku tunnus on helitu kaashääliku järel -ti.

• keskmurdes (üldised): juos̀ti käś̀ti laś̀ti te̮us̀ti; Simuna, Kadrina:kis̀ti; Simuna:us̀ti; (Põhja-Viljandimaal:küś̀ti;)

koondelised ata tüved

umbisiku tunnus on liitunud tüve kaashäälikule -at+ti kujul

• Nissi: te̮m̆mat̆ti;

ele liitega pikavältelised tüved

umbisiku tunnus Di liitub tüvekaashäälikule

• Kadrina: kaŭBeĺDi üö̀lDi; Väike-Maarja, Rakvere: üèlDi~^üö̂lDi

läänepoolsete murrakute mõjul võib üèlDas̆se / me̮èlDas̆se asemel kohata tt säilitanud tüve

• Laiuse: üt̆telDi~ö̭èlDi;Väike-Maarja: me̮t̆telDa me̮èlDuD;

algselt pearõhuta täishääliku järel

häälikulooliselt ootuspärane t̆ti või t́̆ti tunnus liitub rõhuta täishäälikule

• Rakvere: taZut̆ti; Simuna: liZat̆́ti; Kadrina: tam̆Bit̆́ti; Haljala maamurrakus: rǟGit́̆ti;
• keskmurdes (üldine):kas̆tet̆ti kieDet̆ti me̮ĕDet̆ti nīDet̆ti nut̆tet̆ti os̆tet̆ti pis̆tet̆ti sāDet̆ti se̮ĭDet̆ti tahet̆ti tap̆pet̆ti te̮stet̆ti;

nõrgas astmes ühesilbiliseks koondunud tüve järel

häälikulooliselt ootuspärane t̆ti liitub algselt pearõhuta täishäälikule

• keskmurdes (üldine):jäetti~jǟtti ve̮etti kaetti maetti; Simuna: maet́ti~mat̆tet́̆ti; Väike-Maarja: küt̆tet́̆ti~küe_ot́ti~küetti;
• Lõuna-Kadrina, Väike-Maarja: kuot́ti; Lõuna-Kadrina, Simuna: siut́ti; Lõuna-Kadrina: laut́ti; Haljala maamurrakus: piet́ti; Väike-Maarja: luet́ti viet́ti; Simuna: aet́ti;

Da/ta liitega tüved

umbisiku tunnus on liitunud kaasrõhulisele täishäälikule -tti kujul Ida-Harjumaal, Järvamaal, osalt Edela-Läänemaal, Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal, kirderanniku- ja idamurdes.

• Väike-Maarja:linut̆tat̆́ti; Kadrina:lauttat̆́ti me̮istat̆tat́̆ti taĭvut̆tat̆́ti('koolutati'); Haljala maamurrakus: ap̆penDat̆́ti kaZvat̆tat́̆ti küp̆set̆tat́̆ti viĕret̆tat̆́ti; Rakvere maamurrakus: jäuttat́̆ti kārut̆tat̆́ti; Viru-Jaagupi: juhat̆tat́̆ti nimet̆tat́̆ti; Ambla: puis̆tat̆́ti (<*puδistattihe̮n)

lõuna- ja läänepoolse keskmurde umbisiku tunnus on liitunud kaasrõhulisele täishäälikule -Di kujul nagu Lõuna-Eesti keeltes,läänemurdes ja Hiiumaal. ^[7]

• Laiuse Teilma: imestaDi;

vanast kirjakeelest leiab mõlemaid võimalusi

• Hornungi keeleõpetusest ^[8]:

82 kustutadi~kustutedi

• 1715. a Uues Testamendis ^[9]:

kulutati walgustadi körwetati

• Anton Thor Hellel (1732. a ^[10]) ja (tema enda tõlgitud) esimeses piiblis ^[11]:

-tati

kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved

enamasti on säilinud sisekao eelne et̆ti kuju

• Väike-Maarja: naĕret́̆ti; Väike-Maarja, Kadrina: laŭlet̆ti~laŭlet́̆ti; Väike-Maarja, Simuna: lālet̆ti~lālet́̆ti;

sisekao puhul kasutatakse -Di liidet

• keskmurdes (üldine):kûlDi (<*kūltihen)

anda/leida tüved

pöörduvad keskmurdes nagu vanemaski kirjakeeles koondeliste ata tüvede sarnaselt. umbisiku tunnus on liitunud tüve kaashäälikule -t+ti kujul

• ańtti kańtti küńtti murtti je̮utti leitti ne̮utti oitti püitti~pǖtti siatti se̮utti tiatti~ti̮atti ve̮itti üitti~ǖtti~ǖt́̆ti;

vanas laulus ja Lõuna-Eesti või rannakeele mõjulistes murrakutes võib tüvetäishäälik püsida.

• Äksi: kün̆net̆́ti

keela/vääna tüved

pöörduvad keskmurdes koondeliste ata tüvede sarnaselt. umbisiku tunnus on liitunud tüve täishäälikule -tti kujul

• Väike-Maarja: kül̆vat́̆ti; Simuna: kiĕrat́̆ti kurnat́̆ti; Viru-Jaagupi: kǟnet́̆ti nū̮mat́̆ti; Kadrina: ar̆jat́̆ti

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 307, 311
2. ↑ PandiVere umbisikulise tegumoe olevik
3. ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 181, 232
4. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 311
5. ↑ "Jutluseraamat" Georg Müller ; koostanud Külli Habicht ... jt. ; toimetanud Külli Habicht, Kai Tafenau ja Siiri Ombler ; sarja peatoimetaja Hando Runnel ; eessõnad: Huno Rätsep ... jt. ; Villem Reimani eessõna saksa keelest; Tartu : Ilmamaa, 2007
6. ↑ Grammatica Esthonica, brevi, Perspicua tamen methodo ad Dialectum Revaliensem / ed. a Johanne Hornung
7. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 88
8. ↑ Grammatica Esthonica, brevi, Perspicua tamen methodo ad Dialectum Revaliensem / ed. a Johanne Hornung
9. ↑ Meie Issanda JEsusse Kristusse Uus Testament Ehk Jummala Ue Sädusse Sanna mis Pärrast Issanda JEsusse Kristusse Sündmist pühhast Ewangelistist ja Apostlist on ülleskirjotud, ja nüüd Ma Kelel üllespantud Tallinnas. TALLINNAS Trükkis Johan Kristow Prendeken. Aastal 1715 (Tallinn : J. C. Brendeken)
10. ↑ "Lühike sissejuhatus eesti keelde" (1732) Anton Thor Helle ; saksa keelest tõlkinud ja järelsõnad kirjutanud Annika Kilgi ja Kristiina Ross ; Eesti Keele Instituut; Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2006
11. ↑ Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna, mis Pühhad Jummala Mehhed, kes pühha Waimo läbbi juhhatud, Wanna Seädusse Ramatusse Ebrea Kele ja Ue Seädusse Ramatusse Kreka Kele essite on ülleskirjotanud, nüüd agga hopis, Jummala armo läbbi, meie Eesti- Ma Kele Essimest korda üllespandud, ja mitme sündsa salmiga ärraselletud. Essimesses otsas on Üks öppetus ja maenitsus nende heaks, kes Jummala sanna omma hinge kassuks püüdwad luggeda. TALLINNAS, Trükkis sedda Jakob Joan Köler. 1739. Aastal

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere umbisikulise tegumoe olevik

• 1 umbisikulise tegumoe olevik ^[1]
  • 1.1 tunnused
    • 1.1.1 jaatav kõne
      • 1.1.1.1 ttasse/Dasse
      • 1.1.1.2 tta/Da
      • 1.1.1.3 taie
    • 1.1.2 eitav kõne
      • 1.1.2.1 tta/Da
  • 1.2 pöördkonnad
    • 1.2.1 e asendab a & ä
      • 1.2.1.1 Da/ta liitega tüved
      • 1.2.1.2 tta tüved
    • 1.2.2 ühesilbilised pika esisilbiga tüved
      • 1.2.2.1 eitav kõne
    • 1.2.3 kaashäälikule liitumine
      • 1.2.3.1 kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved
        • 1.2.3.1.1 eitav kõne
      • 1.2.3.2 kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved
        • 1.2.3.2.1 eitav kõne
      • 1.2.3.3 koondelised ata tüved
      • 1.2.3.4 ele liitega pikavältelised tüved
    • 1.2.4 ele liitega lühikeses vältes tüved
    • 1.2.5 rõhutu silbi järel
      • 1.2.5.1 nõrgas astmes ühesilbiliseks koondunud tüve järel
      • 1.2.5.2 Da/ta liitega tüved
        • 1.2.5.2.1 eitav kõne
    • 1.2.6 kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved
    • 1.2.7 anda/leida tüved
    • 1.2.8 keela/vääna tüved
      • 1.2.8.1 eitav kõne
• 2 viited ja märkused

umbisikulise tegumoe olevik ^[1]

tunnused

aeg ja kõneviis	eitussõna	pöördelõpud
olevik		-tas̆se
oleviku eitus	ei	-ta(*k)

Tapani Lehtinen arvas, et läänemeresoome algkeele umbisiku tunnus ta on seotud kausatiivse tegusõnaliitega (nagu: elatama). ^[2] rõhutu lühikese täishääliku järel on tunnuse t kaksistunud. võimaluse korral liitub tunnus otse tüvekaashäälikule. seepärast on astmevahelduslik tüvi olnud nõrgas astmes.

jaatav kõne

ttasse/Dasse

oleviku jaatava öeldise umbisiku tunnusele liitub mediopassiivne liide ^[3], mis Lõuna-Eesti, idamurde, vadja keele, Alutaguse, Ida-Järvamaa ja Viru maamurrakute umbisikulises tegumoes hääldub s̆se.

• laĭDet̆tas̆se (<* laitetta+k+sen : oleviku k tunnusele on liitunud 3. isiku omandliide sen ~ hen)
• Väike-Maarja:aetas̆se viZat̆tas̆se ve̮ettas̆se üittas̆se (*hǖδet̆täksen) Viru-Jaagupi:elat̆tas̆se nähas̆se tehas̆se Simuna:kas̆tet̆tas̆se kur̆nat̆tas̆se nühit̆tas̆se ol̆las̆se tul̆las̆se üèlDas̆se Kadrina:pak̆kut̆tas̆se suettas̆se Rakvere:anttas̆se raĭjut̆tas̆se tul̆las̆se

Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal on tunnuse lõpust kadunud ka e.

• Laiuse:pes̀tas̆se ~ pes̆tas̀

NB! isikulise tegumoe olevik on Virumaal endiselt kūlukse, näik̆sè, tun̆nukse. (kūlus̆se, näisse, tun̆nus̆se öeldi hoopis Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal.)

tta/Da

Kirde-Harjumaa ja Viru maamurrakute umbisikulise tegumoe tunnuse järelt võis oleviku k puududa nagu soome keeles.

• ǖĭjet̆ta (<*hǖδet̆täsen <* huut+e+tta+sen : oleviku k asemel on ainult 3. isiku omandliide sen ~ hen)
• Väike-Maarja:luetta, üèlDa [olèma], [kuì toìmne] tehà [sīs kak̀s le̮ŋ̀Ga] paǹna [pîra ('soa külge')]; Viru-Jaagupi:ol̀la tul̀la antta küZit̆ta tuàDa ('tuuakse') (Roela:ot̆sit̆ta pü̂tta ü̂tta ~ Vaeküla:pǖĭjet̆ta, ǖĭjet̆ta (*hǖδet̆täsen), aetta [taGà], oitta [salàja]); Simuna:kͥēDet̆ta (kⁱēDet̆ta) ärà, kͧōrit̆ta (k^uōrit̆ta), [paDà] ve̮etta [tulelt̀]; Kadrina:ak̆kat̆ta; Lõuna-Rakvere:antta kir̆jut̆tat̆ta aus̆tet̆ta varastet̆ta
• Simuna:
  • Kui mind soossa surmatasse
  • Tänavas mind tapetasse,
  • Vainulla veri valata,
  • Mädajärvella mind maeta, ^[4]
• Väike-Maarja:
  • Kui neid vaesid vaevatakse
  • Pisikesi piinatakse
  • Rammutumbi raisatakse
  • Veikeste veri valata! - ^[5]
• Rakvere:
  • Viiakse Vene turule
  • Aeta Harju uulitsalle
  • Tuua Toompää lossi ette ^[6]
• Rakvere:
  • Pimetikul meid peeta
  • Ämerikul meid aeta ^[7]

väga harva kohtab seda Järvamaalgi - näiteks Anna murrakus ja mõnes Ambla vanas laulus.

taie

lauludes säilis mineviku umbisikulise tegumoe tunnuse pikem kuju -taie (<*-tahen <*-ta+sen: umbisiku tta tunnusele on liitunud 3. isiku omandliide sen ~ hen) ^[8]

• Haljala: Kaerad ette kannetaie (<*kan̆ne̮t̆tahe̮n);

eitav kõne

tta/Da

eitava öeldise umbisikulise tegumoe tunnuse järelt on oleviku k kadunud.

• Väike-Maarja, Kadrina:ei jûwa, ei käìja, ei süìja; Simuna:ei süèDa;

pöördkonnad

e asendab a & ä

umbisiku tunnuse ees on kahesilbiliste tüvede algse tüvetäishääliku asendanud e nagu mujal põhja- ja idapoolsetes läänemeresoome keeltes.

• Simuna: kas̆tet̆tas̆se lālet̆tas̆se; Väike-Maarja: laŭlet̆tas̆se; Kadrina: ne̮ŭwet̆tas̆se oĭjet̆tas̆se;Kadrina, Simuna: pek̆set̆tas̆se; Viru-Jaagupi: pek̆set̆ta

Da/ta liitega tüved

Ida-Eestis kirderannikumurdest Lõuna-Eesti keelteni leiab rööbiti at̆ta & et̆ta kuju.

• Väike-Maarja: ar̆mastat̆takse kir̆jut̆tat̆takse lahut̆tet̆takse paranDat̆takse; Kadrina: kuĭvat̆tat̆takse le̮ŭGut̆tat̆takse varastet̆takse

sõnuti ja murrakuti on püsinud või taastatud a.

• Väike-Maarja: kierat̆tas̆se kǟnat̆takse;

tta tüved

tüve tt on nõrgast astmest umbisiku tunnuse tõttu enamasti kadunud:

• ve̮ettas̆se kaettas̆se maettas̆se;

tüve tt on sõnuti siiski püsinud:

• *nut̆tet̆tas̆se *pet̆tet̆tas̆se;

ühesilbilised pika esisilbiga tüved

umbisiku tunnuse t on kadunud, või on tema asemel j, w, v

• keskmurdes (üldine): tūwakse ^[9];Iisaku Oonurme, Rakvere:tūvas̆se;Kolga-Jaani:pūvas̆se (*pōδakse̮n);Viru-Jaagupi, Rakvere:käĭjas̆se;Väike-Maarja:lǖ ̨ akse, mǖ ̨ as̆se, jūwakse;Kadrina:lüĭjakse, müĭjas̆se, Laiuse:süĭjakse, Põltsamaa:vījas̆se
• keskmurdes (üldised): jä̂Da(kse), Viru-Jaagupi:tuàDas̆se & (Simuna, Kadrina:)sâDakse - võivad olla tunnuse t taastanud mineviku (jä̂DuD, jä̂Di) mõjul. Suure-Jaanis öeldud: jäĭjas̆se (*jä̂δäksen), saĭjas̆se

lauludes leiab analoogilisi vorme nagu püĭjet̆takse

• Simuna < Koeru:
  • Siin jo siidi müietakse
  • Kalevida kaubeldakse
  • Muidu musta annetakse
  • Siidi müidi süllakaupa ^[10]

eitav kõne

keskmurde idapoolsetes murrakutes on tunnuse nõrga astme D (<*δ, <t) ootuspäraselt kadunud.

• Väike-Maarja, Kadrina:ei jûwa, ei käìja, ei süìja;

silbipiiri märkijana on D (<*δ, <t) püsinud sõnades:

• ei jä̂Da, ei sâDa

sarnaselt läänepoolsetele murrakutele võib D-osist siiski kohata ka Virumaal:

• Simuna:ei süèDa;

kaashäälikule liitumine

kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved

umbisiku tunnuse t on keskmurdes (üldiselt) samastunud eelnenud helilise kaashäälikuga, aga h(~ *k) järelt kadunud.

• ol̆las̆se (<*olδakse̮n), tul̆las̆se, min̆nas̆se, pan̆nas̆se, sur̆ras̆se, nähas̆se (<*nähδäksen), tehas̆se

murrakuti esineb tugevast astmest (ol̀Di : ol̀DuD) üldistatud D

• Kadrina:miǹDakse, Simuna:ol̀Dakse

eitav kõne

keskmurde kirdepoolsetes murrakutes on tunnuse nõrga astme D (<*δ, <t) ootuspäraselt kadunud.

• Väike-Maarja: ei pan̆nà, ei nähà, ei tehà (<*tehδak);

tüvi hääldub poolpika (2.) välte asemel enamasti ülipikalt nagu kirderannikumurdes.

• Rakvere, Kadrina, Viru-Jaagupi(, Ambla): ei ol̀la (<*olδak), ei tul̀la, ei miǹna, ei paǹna (<*panδak), ei sur̀ra, Rakvere: pe̮l̀la ('ei olda');

sarnaselt läänepoolsetele murrakutele võib (arvatavasti minevikuvormide oĺ̀Di, pań̀Di mõjul) D-osist kohata siiski ka Virumaal:

• Väike-Maarja: ei miǹDa, ei ol̀Da;

kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved

umbisiku tunnus liitub s-le

• Viru-Jaagupi Roela: juos̀ta; Simuna: juok̀stas̆se, us̆tas̆se; Väike-Maarja: jṷos̆tas̆se, kis̆tas̆se;

kinnisest silbist hoolimata on (vist mineviku pes̀ti / kus̀tuD eeskujul) kohati ülekaalus (ülipikas vältes) tugev aste

• Kadrina: kis̆takse; Ambla, Äksi: kus̀ta+s̆se/kse; Laiuse: käs̀takse, las̀tas̆se; Koeru, Laiuse: pes̀tas̆se; Põltsamaa: küs̀tas̆se ~ küs̆tas̆se

umbisiku tunnuse t on Viru maamurrakutes (, Amblas ja idapoolseteski sugulaskeeltes) samastunud eelnenud s häälikuga.

• Väike-Maarja:kus̆sa|s̆se~kse, käs̆sa|s̆se~kse, las̆sa|s̆se~kse, pes̆sa|s̆se~kse;Simuna:kis̆sas̆se, us̆sas̆se, las̆sas̆se, pes̆sas̆se;Viru-Jaagupi:kis̆sas̆se, las̆sas̆se;Kadrina:käs̆sas̆se, las̆sas̆se, pes̆sas̆se;Rakvere:las̀sa, pes̀sa~pes̆sas̆se;

eitav kõne

• Viru-Jaagupi: ei us̀sa;

koondelised ata tüved

umbisiku ta tunnus on liitunud tüve kaashäälikule -at̆ta- kujul

• Väike-Maarja: te̮m̆mat̆tas̆se; Simuna: tal̆lat̆tas̆se, kur̆nat̆tas̆se; Keila: ak̆kat̆takse (<*hak̆kat̆takse̮n)

ele liitega pikavältelised tüved

Da liitub tüvekaashäälikule

• keskmurdes üldine: e̮m̆melDa+kse/s̆se; Väike-Maarja: tap̆pelDakse, ve̮ĭDelDakse; Simuna: üèlDas̆se

läänepoolsete murrakute mõjul võib üèlDas̆se / me̮èlDas̆se asemel kohata tugevas astmes tt-ga tüve

• Laiuse: üt̆telDi~ö̭èlDi;Väike-Maarja: me̮t̆telDa me̮èlDuD;

ele liitega lühikeses vältes tüved

t̆ta liitub tüvetäishäälikule

• Simuna: loGelet̆takse; Väike-Maarja, Simuna: raBelet̆takse

rõhutu silbi järel

häälikulooliselt ootuspärane t̆ta liitub täishäälikule

• Väike-Maarja: pek̆set̆tas̆se; Simuna, Kadrina: pek̆set̆takse; Simuna: kas̆tet̆tas̆se; Kadrina: seGat̆tas̆se; Rakvere: raĭjut̆tas̆se; Laiuse: lüp̆set̆tas̆se, kat̆sut̆tas̆se; Kolga-Jaani: tap̆pet̆tas̆se

nõrgas astmes ühesilbiliseks koondunud tüve järel

häälikulooliselt ootuspärane t̆ta liitub täishäälikule

• luet̆tas̆se (<*luγe̮t̆takse̮n), kaet̆tas̆se, küet̆tas̆se, jäet̆tas̆se, maet̆tas̆se, siut̆tas̆se, suet̆tas̆se, Väike-Maarja: ve̮ettas̆se, aet̆tas̆se (<*aje̮t̆takse̮n)

Da/ta liitega tüved

pöörduvad Ida-Järvamaa ja Viru maamurrakutes koondeliste ata tüvede sarnaselt nagu Eesti õigekeeles. umbisiku tunnuse t on tüvetäishääliku järel kahekordistunud -(a)t̆ta- kujule.

• Väike-Maarja: ar̆mastat̆takse kir̆jut̆tat̆takse lahut̆tet̆takse paranDat̆takse; Kadrina: kuĭvat̆tat̆takse le̮ŭGut̆tat̆takse varastet̆takse

läänepoolse keskmurde umbisiku ta tunnus on liitunud tüve kaashäälikule nagu läänemurdes.

• Jüri: varastakse;

Põhja-Tartumaal leiab Lõuna-Eestipärast umbisiku Da tunnust

• Laiuse: paranDaDas̆se;

eitav kõne

• Kadrina: ei äBenet̆ta; Kadrina: ei kiĕrut̆tat̆ta;

kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved

kohati on säilinud sisekao eelne et̆ta kuju

• Väike-Maarja: laŭlet̆tas̆se; Simuna: lālet̆tas̆se; Jüri: naĕret̆takse

sisekao puhul kasutatakse Da liidet

• Paide: kûlDas̆se

anda/leida tüved

pöörduvad keskmurdes nagu vanemaski kirjakeeles koondeliste ata tüvede sarnaselt. umbisiku ta tunnus on liitunud tüve kaashäälikule -t+ta- kujul

• anttas̆se, kanttas̆se, künttas̆se, leittas̆se, murttas̆se, je̮uttas̆se, ne̮uttas̆se, oittas̆se, tiattas̆se, püittas̆se, üittas̆se; Simuna: siat̆tas̆se; Kadrina: ni̮et̆tas̆se, se̮uttas̆se; Viru-Jaagupi, Rakvere: antta; Viru-Jaagupi: oitta, pü̂ttas̆se ~ pü̂tta, ü̂ttas̆se ~ ü̂tta

vanas laulus ja rannakeele mõjulistes murrakutes võib tüvetäishäälik püsida.

• Kadrina: ne̮ŭwet̆tas̆se, oĭjet̆tas̆se (<*hoiδe̮ttakse̮n); Viru-Jaagupi Vaeküla: pǖĭjet̆ta
• Simuna < Koeru:
  • Kalevida kaubeldakse
  • Muidu musta annetakse ^[10]

keela/vääna tüved

pöörduvad keskmurdes koondeliste ata tüvede sarnaselt. umbisiku tunnuse t on tüvetäishääliku järel kahekordistunud -(a)t̆ta- kujule.

• Väike-Maarja: kierat̆tas̆se kǟnat̆takse; Simuna: viănat̆tas̆se; Viru-Jaagupi Roela: vǟnat̆ta

eitav kõne

• Viru-Jaagupi: ei kēlat̆ta; Väike-Maarja: ei kǟnat̆ta, ei vǟnat̆ta ;

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 300, 311
2. ↑ Itämerensuomen passiivin alkuperästä / Tapani Lehtinen Helsinki : Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1984 lk.158
3. ↑ kūlukse, näik̆sè, tun̆nukse
4. ↑ H II 3, 656 (286) < Simuna khk., Moora v. - H. Prants < Karl Kreitsmann (1890) "Sõjamehe surm"
5. ↑ H II 11, 485 (31) < Väike-Maarja khk. - J. Elken (1889) "Palve sakstele"
6. ↑ H II 65, 4 (6) < Rakvere khk. - Kristjan Raud (1894-1895 (kogutud), 1898 (saadetud)) "Viiakse nekrutiks"
7. ↑ H, Gr. Qu. 65/6 (1) < Haljala khk. - J. Wolde < Elisabet Teimann (1889) "Orja põlve laul"
8. ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 181, 232
9. ↑ Saareste, Andrus, 1892-1964 Pealkiri Eesti murdeatlas. 2. vihik = Atlas des parlers estoniens. II fascicule Tartu : Teaduslik Kirjandus, 1941 (Tartu : Tartu Kommunist) kaart 47
10. ↑ ^{10,0 10,1} H III 17, 161/2 (18) < Simuna khk. < Koeru khk. - Woldemar Rosenstrauch < Krõõt Raag, 58 a. (1894) "Hiie noorem poeg"

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere eitus

• 1 eitav kõne ^[1]
  • 1.1 eitussõna pöördumine
    • 1.1.1 Viru maamurrakud
  • 1.2 eitussõna kadu, nihutamine ja lühenemine
  • 1.3 minevik ^[24]
  • 1.4 tingiv kõneviis ^[26]
  • 1.5 kaudne kõneviis ^[27]
• 2 viited ja märkused

eitav kõne ^[1]

eitussõna pöördumine

meiegi eitussõna on muiste pöördunud ^[2] nagu on olnud kombeks paljudes Põhja-Euraasia keeltes Jaapanist Lapimaa ja Türgini ^[3].

LääneMereSoome keelealal hoiti see kõige kauem alal Kodaveres ^{[4] [5] [6]}

isik	ainsus	mitmus
olevik
1.	en   usu = ma ei söanda	emä   usu = me ei söanda
2.	et   usu = sa ei söanda	että   usu = te ei söanda
3.	ei / ep   usu = ta ei söanda	eväD   usu = nad ei söanda
minevik
1.	esìn   usu = ma ei söandanud [7]	esìmä   usu = me ei söandanud
2.	esìD   usu = sa ei söandanud	esìttä   usu = te ei söandanud
3.	es̀   usu = ta ei söandanud	esìD   usu = nad ei söandanud

teistest Uurali keeltest võib näiteks tuua ersa keele eitusverbi mineviku eźiń, eźińek, eźit́, eźid́e, eś, eśt́. ^{[2] [8]}

eitussõna mineviku pööretest on es̀ püsinud veel Lõuna-Eestis, saartel, Äksi ja Viljandi keskmurdes. ^[9]

es oli tuntud 18. s esimese pooleni põhjaeestigi kirjakeeles

• Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustes ^[10]:

3 is piddi, 35 is tabbas, 49 is mitte ossa

• Johann Hornungil (1695. a) ^[11]:

33 es wotta mitte

• Anton Thor Hellel (1732. a ^[12]), kes väidab veel tollal "es"-eitust kasutatama Põltsamaal ja Vigalas:

36 minna es olle näinud, siis es olle sedda wisi; ja (tema enda tõlgitud) esimeses piiblis ^[13]: es olle usknud, es olle näinud

eitussõna oleviku pöörded (en, emä, et, että, ei / ep, eväD ) olid Virumaal püsinud veel Alutagusel.

minevikus tarvitatakse seal neid samu eitussõna oleviku pöördeid koos mineviku kesksõnaga ^[14]. seejuures nõuavad (emä, että & eväD) kesksõna mitmust (te̮mmaneD ^[15]). sarnane põhimõte on levinud kõigis põhjapoolsetes LääneMereSoome murretes. ^[3] kesksõna võis mineviku eitavasse kõnesse levida liitminevikkude eitavast kõnest. eestivenelased tarvitavad nud-kesksõna ju isegi mineviku jaatava kõne asemel.

Viru maamurrakud

kogu keskmurdest on eitussõna pööramine kadunud.

ei sobib kokku kõigi tegumoodide, isikute, aja- ja kõneviisi tunnustega. ainult käskivas kõneviisis tarvitatakse pöörduvat keeldsõna är- ^[16]. oleviku eitava kõne lõpus olnud (*k) on põhitegusõna lõpust kadunud, kuid tüve aste ühtib sarnaste häälikumuutuste tõttu käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöördega. ^{[17] [18]}

• Viru-Jaagupi: sa ei tahà; [vaata,] et̄ naD jal̀GupiDi sis̀se ei lähä̀

vanemat saarte murdele iseloomulikku ep̄ (<* epi ^[19]) kuju on leitud ka Kuusalu, Risti, Keila, Kose, Järva-Jaani, Koeru, Põltsamaa, Kodavere, Maarja-Magdaleena ja (Virumaalt ainult) Jõhvi murdekeelest ^[20].

ep oli tuntud ka vanas kirjakeeles

• Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustes^[10]:

87 kudt eb sina mitte mællesta

• Heinrich Stahlil (1637. a) ^[21]:

44 mina eb ollen se mitte (~ μήτε = ja mitte, mitte ka, ei ... ega ^[28])

eitussõna kadu, nihutamine ja lühenemine

kõnevoolus sulab ei sageli eelnenud sõna lõppu.

• Viru-Jaagupi:kuì sa  ̮ i lähänD; Väike-Maarja:ma  ̮ i tiàGi

kunagine ep̄ on ühte liitunud köiteverbiga: ep̄   ole > pe̮lè, ep̄   olnuD > pe̮lD. lisaks Põhja-Eesti murretele on see levinud ka vadja keeles ^[22].

• Viru-Jaagupi:mul̄   polè roh̀kem ol̀D; meìl pe̮lè ol̀D pûDu mis̀ki aĭZast ('mingist asjast'); Kadrina:pe̮lè suGùGi tar̀vis;

(rõhutu) eitussõna puudumine on keskmurdes üsna tavaline nagu läänemurdes, kirderanniku ja soome murrakuis.

• Kadrina:sėàl ol̀D jut̀tuGi; nüìD änàm keś̀ki uZù

puuduvat eitussõna korvatakse sageli -gi liitega, asesõnadega (keegi, kedagi, keski), eitavate määrsõnadega (enam, mitte, ühti, ühtegi, ühtigi), eitava sidesõnaga (ega).

eituse rõhutamiseks võib muud lauseliikmed panna eitussõna ja põhitegusõna vahele

• Viru-Jaagupi:ei ses̀t olè mil̆laGi paĭlù aBì; Kadrina:ei mul̄   ker̀Ge ol̀D neìD lap̀si kaZvat̆tat̆ta;

või tarvitada ühes lauses mitut eitussõna

• Väike-Maarja:ei mā eìj ̮  olè näìnD kül̄; Simuna:met̀te pe̮lè enàm seàl mûD üh̀teGi;

vanas kirjakeeleski

• August Wilhelm Hupel (1780. a):mina ei tule mitte; ei ma pole seda mitte teinud ^[23]

minevik ^[24]

minevikus tarvitatakse sama eitussõna (ei) koos mineviku kesksõnaga.

• Viru-Jaagupi:elàDes [ma] enàm püś̀si ei ker̆Git̆tanD

keskmurde Harju-Jaani, Kuusalu, Koeru, Viru, Põhja-Tartumaa ja Põltsamaa murrakutes tarvitatakse -vaD liidet ka -nuD kesksõna mitmuse moodustamiseks:

• Kadrina: ol̆́vi aŭGust läĭnuvaD var̀GaD sis̀se (võrdluseks soome:olivat lukeneet (<*lukenuδet 'nad olid lugenud') ~ olet lukenut ('sa oled lugenud') ^[25]

Põhja-Tartumaa ja Põhja-Põltsamaa murrakutes tarvitatakse -nuvaD liidet ka mineviku mitmuse 3. pöördes:

• Laiuse:ük̀svahè ei ve̮t̀nuvaDGi änàm kar̆jatsiD; ei tah̀tnuvaD enam pe̮l̆luDö̂t ̮  tehà

tingiv kõneviis ^[26]

tingivas kõneviisis tarvitatakse sama eitussõna (ei) koos tingiva kõneviisi jaatava kõne põhisõnaga aga ilma pöördelõputa.

• Ambla:nüit̀se a ̨ eà inimeZeD seDà ei ti̮ek̀s, mit̀te ei ti̮ek̀s

kaudne kõneviis ^[27]

kaudses kõneviisis tarvitatakse sama eitussõna (ei) koos jaatava kõne põhisõnaga.

• Väike-Maarja:pois̀ ei e̮p̀pima lin̆nas enàm suGùGi; er̀ne kül̆vat̆ti täĭjel kûl, sîZ ei piDanD us̆́sit̆tama; Põltsamaa: pe̮lèmaGi niuk̆kest mêst, kel̆lele miǹna sâB; Laiuse:vîs̀k ei pià kaŭwà käìma

kaudse kõneviisi minevik:

• Simuna:kuì leh̀mi pe̮lè ol̀D, sīs neìl ol̀D kit̆sèD

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 312
2. ↑ ^{2,0 2,1} Laanest, Arvo: Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse, Tallinn 1975. lk.158
3. ↑ ^{3,0 3,1} Votian imperfect tense negation
4. ↑ Kodavere kiil ja eesti kirjakiil Kilk, Ann
5. ↑ Idamurre. – Emakeele Seltsi aastaraamat 32, 1986.Tallinn, 59–93. Univere, Aili lk.88
6. ↑ A. Univere 1974. Idamurde tekstid (Eesti murded IV) lk 73 (käsikiri Eesti keele instituudis)
7. ↑ A. Univere 1996. Idamurde tekstid (Eesti murded IV) lk 198 (Tossumetsa k. Villem Treial s 1876 93. Kuidas ma uue hobusega pruudist mööda tahtsin sõita)
8. ↑ Ersa keel : õpiku konspekt ja sõnaloend / Valdek Pall Tallinn : Eesti Keele Instituut, 1996 (Tallinn : Pakett) lk.32
9. ↑ (Eesti murded VII) Saarte murde tekstid / Varje Lonn, Ellen Niit ; Eesti Keele Instituut; Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2002 (Tallinn : Pakett) lk.41
10. ↑ ^{10,0 10,1} "Jutluseraamat" Georg Müller ; koostanud Külli Habicht ... jt. ; toimetanud Külli Habicht, Kai Tafenau ja Siiri Ombler ; sarja peatoimetaja Hando Runnel ; eessõnad: Huno Rätsep ... jt. ; Villem Reimani eessõna saksa keelest; Tartu : Ilmamaa, 2007
11. ↑ Ma Kele Koddo ning Kirgo Ramat, Kumma sisse. I. Keik Ewangeliumme ja Epistli Loud; II. Issanda JEsusse Kristusse Kannataminne- ning Surm. III. JEsusse Kristusse Üllestousminne ning Taewaminneminne. IV. Jummala Pühha Waimo näggew Tulleminne Apostlide päle. V. Jerusalemma Linna Ärrahäwwitaminne. VI. Ma-Kele Uus Laulo-Ramat. VII. Ma-Kele palwe Ramat. VIII. Önsa Lutri Katekismus, ehk Laste Öppetus, ühte ommad kirjotetud. Jummala Auuks, ja temma Koggodusse Öppetusseks. - RIGA, Gedruckt bey Johann Georg Wilcken, Königl. Buchdrucker. 1695
12. ↑ "Lühike sissejuhatus eesti keelde" (1732) Anton Thor Helle ; saksa keelest tõlkinud ja järelsõnad kirjutanud Annika Kilgi ja Kristiina Ross ; Eesti Keele Instituut; Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2006
13. ↑ Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna, mis Pühhad Jummala Mehhed, kes pühha Waimo läbbi juhhatud, Wanna Seädusse Ramatusse Ebrea Kele ja Ue Seädusse Ramatusse Kreka Kele essite on ülleskirjotanud, nüüd agga hopis, Jummala armo läbbi, meie Eesti- Ma Kele Essimest korda üllespandud, ja mitme sündsa salmiga ärraselletud. Essimesses otsas on Üks öppetus ja maenitsus nende heaks, kes Jummala sanna omma hinge kassuks püüdwad luggeda. TALLINNAS, Trükkis sedda Jakob Joan Köler. 1739. Aastal
14. ↑ M Must "Kirderannikumurre" lk 249
15. ↑ (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 476
16. ↑ PandiVere keeldkõne
17. ↑ oleviku -k tunnusest
18. ↑ endisest käskiva kõneviisi -k tunnusest
19. ↑ ainsuse kolmanda pöörde (oleviku) lõpp pärineb oleviku(kesksõna) tunnusest *-pa > *-pi > -B.
20. ↑ Eesti murrete sõnaraamat. I köide. 4. vihik, Eksutama - ihes / Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut; Tallinn : Eesti Keele Instituut, 1996 (Tallinn : Pakett) lk 768
21. ↑ Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. HENRICO Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris. M.DC.XXXVII.
22. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 30, lk 39
23. ↑ Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den revalschen und dörptschen, nebst einem vollständigen Wörterbuch / von August Wilhelm Hupel 1780 87
24. ↑ PandiVere minevik
25. ↑ Laanest, Arvo: Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse, Tallinn 1975. lk 158, 163-181
26. ↑ PandiVere tingiv kõneViis
27. ↑ PandiVere kaudne kõneViis
28. ↑ Kreeka-eesti Uue Testamendi õppesõnastik / Marju Lepajõe Tartu : Akadeemiline Teoloogia Selts, 2000, 107 lk. lk 66

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.