Saturday, January 12, 2013

Türgi tants

Rahva-tantsu-liidu märk

Türk halk oyunları[1]

igas Türgi piir-konnas on omad tantsud, riided ja muusika. kaugetesse põlistesse küladesse pääsda ei ole kerge. ometi on kogutud üle 4000 tantsu. seda on ühe riigi kohta kõikse rohkemb ilma peal. tantsud on oma nimed saanud tantsu looja, pärit-olu kuha, tantsu sisu või mõne loodus-nähtuse järele.

İzmir'i kandi tants

neesukeisi rahva-tantsu tantsisivad enamasti talu-pojad, ku pidivad ühes-koos sööma-aegu, pidu elik sõpradega kokku-saamisi mõne võidu, sünni, kihluse, sõja-väkke või mägi-karja-maale saatmise, lamba-tapu, usu- või riigi-püha puhul, õues ehk toas, kus selle jäust aga kohta jagus.

Lääne-Türgi Zeybek

head tantsijad olivad väegade lugu-peetud. neid kutsuti pulma ni-gu häid pilli-mehi. nad mõtsivad uusi sammu kuha-peal, ku tarvis. nende käest õppisivad just noored.

Kesk-Lääne-Türgi lusika-Zeybek

mõned tantsud tantsiti nõnda-sama, teised nõusivad kohe eri riideid. tantsu saadeti ikke enamasti pilliga. naised võisivad laulda.

(jutu-)aine ehk sisu

  • elajate jm looduse järgi aimamine
  • inim-loomu kujutamine
  • vihm, udu, vee-vood
  • taimed
  • arvu-mängud
  • suhted lojustega
  • elu-olu
  • võitlus-mängud
  • sõja-tantsud
  • armu-tantsud
  • poiste ja tüdrikute sehvtimine
  • sõja-väkke saatmine
  • põllu-harimine, vilja-leiku, ikaldus
  • tööd-tegemised (köie-keerutamine)
  • naiste tallituste, karjatse ehk mõne muu ameti pilamine (mehed püüavad tõurast lüpsta, leiba küpsetata)
HalkoyunlarındaYöreler.PNG

liigitus

  1. Hora: peamisest Trakya's aga mõjalgi Musta mere ääres ja Marmara-mere lõuna-osas
  2. 9-sama löögise õngava takti-mõõduga Zeybek on kolme-sugune
    1. algu-pärane Zeybek: Aigaio-mere ääres, Marmara-mere lõuna-osas, Kesk-Lääne Anadolus
    2. Teke Zeybek: Göller, Vahemere lääne-osa
    3. Kaşıklı Zeybek: Marmara-mere lõuna-osas, Kesk-Lääne Anadolu kandis, Musta mere lääne-osas (Zonguldakis, Karabükis jm) võib veel praiga näha vastastikust Karşılama-tervitamist ja muid kombeid
  3. Kaşık tantsud on pärit Konya ehk Ida-Antalya kandist jm Vahe-mere ida-osast
  4. Horon: Musta mere ida-osas.
  5. Halay: jägata kolme liiki
    1. Bozkır Halayları: Musta mere kesk-osas ja Kesk-Ida Anadolus
    2. Doğu Halayları: ida ja kagu-poolisel alal
    3. Çukurova Halayları.
  6. Bar: Kirde Anadolu ja Sise-Artvin
  7. Kafkas: Kirde Anadolu


piir-konnad

peale Kocaeli, Düzce, Yalova ning İstanbuli linna-tantsude:

  1. Ardahan
  2. Adana
  3. Adıyaman
  4. Afyon
  5. Ağrı
  6. Amasya
  7. Ankara
    1. Ankara Zeybeği
    2. Misket
  8. Antalya
  9. Artvin
    1. Atabarı
    2. Kafkas
  10. Aydın
  11. Balıkesir
    1. Kaşıklı Zeybek (mägi-)tantsud
    2. Zeybek (ova) tantsud
  12. Bilecik
  13. Bingöl
  14. Bitlis
  15. Bolu
  16. Burdur
  17. Bursa
  18. Çanakkale
  19. Çankırı
  20. Çorum
  21. Denizli
  22. Diyarbakır
  23. Edirne
  24. Elazığ
  25. Erzincan
  26. Erzurum
  27. Eskişehir
  28. Gaziantep
  29. Giresun
  30. Gümüşhane
  31. Hakkari
  32. Hatay
  33. Isparta
  34. İçel
    1. Anamur
  35. İzmir
    1. Harmandalı
  36. Kars
  37. Kastamonu
  38. Kayseri
  39. Kırklareli
  40. Kırşehir
  1. Konya
  2. Kütahya
  3. Malatya
  4. Manisa
  5. Kahramanmaraş
  6. Mardin
  7. Muğla
    1. Muğla Zeybek tantsud
    2. Muğla Teke tantsud
  8. Muş
  9. Nevşehir
  10. Niğde
  11. Ordu
  12. Rize
  13. Sakarya
  14. Samsun
  15. Siirt
  16. Sinop
  17. Sivas
    1. Halay
    2. Semah
  18. Tekirdağ
  19. Tokat
  20. Trabzon
  21. Tunceli
  22. Şanlıurfa
  23. Uşak
  24. Van
  25. Yozgat
  26. Zonguldak
  27. Aksaray
  28. Bayburt
  29. Karaman
  30. Kırıkkale
  31. Şırnak
  32. Bartın
  33. Ardahan
  34. Iğdır
  35. Karabük
  36. Kilis
  37. Osmaniye
  38. Batman
  39. (Üsküp) Skopje


seltsid ja ühingud

MEB Yarışmaları-võistlused

kõrg-koolide rahva-tantsu osa-konnad

  1. Ankara Üniversitesi Halk Bilimi Bölümü
  2. Cumhuriyet Üniversitesi Halk Bilimi Bölümü
  3. Ege Üniversitesi Konservatuarı Türk Halk Oyunları Bölümü
  4. Gazi Üniversitesi Halk Bilimi Bölümü
  5. Gaziantep Üniversitesi Konservatuarı Türk Halk Oyunları Bölümü
  6. Hacettepe Üniversitesi Türk Halkbilimi Anabilim Dalı
  7. İstanbul Teknik Üniversitesi Konservatuarı Türk Halk Oyunları Bölümü
  8. Sakarya Üniversitesi Konservatuarı Türk Halk Oyunları Bölümü
  9. Giresun Üniversitesi Konservatuvarı Türk Halk Oyunları Bölümü


viited ja märkused

  1. ^ Türgi Vikipedi "Türk halk oyunları"
siinset juttu võib tarvitada iga-üks, kes viitab selle algu-pärale ja jagab seda teadmist samadel tingimustel.

Friday, January 11, 2013

Türgi rahva-muusika


Zurna-viled

Türk halk Müziği[1][2]

Türgi rahva-muusikas kõlab ennema-aegase Osmani riigi maadel jo ammu-ilma ennemb Osmaneid elanud paljude rahvaste pärimus, mida aasta-sadu on levitanud Aşık-ränd-laulikud.

huarad, helistikud, rütm

sõnadega laulud

  1. (Osmani Şarkı'le vastandetud) - maa-rahva Türkü-laulud
    1. Uzun Hava "pikad-viisid"
      1. Barak
      2. Bozlak
      3. Gurbet havası
      4. Yas havası
      5. Tecnis
      6. Boğaz havası kurgu-laul
      7. Elagözlü
      8. Maya
      9. Hoyrat
      10. Divan
      11. Yol havası
      12. Yayla havası
      13. Mugam
      14. Gazel jm
    2. Kırık Hava "katkestetud-viisid"
      1. Deyiş kõne
      2. Koşma (vaba-vormine armu- või loodus-luule)
      3. Semah
      4. Tatyan
      5. Barana
      6. Sallama
      7. Güvende
      8. Oyun Havası
      9. Ağırlama
      10. Teke Zorlatması
      11. Gakgili Havası
      12. Dımıdan
      13. Zil Havası
      14. Fingil Havası
  2. Semai värss
  3. Mani nelivärss
  4. Destan (pagana-aja Oğuz-Turklaste lugu-laul)
  5. Ağıt itk
  6. Ninni une-laul
  7. Tekerleme sõna-mängud jt

sagedast võib ühe-aegasest kuulda Uzun Hava vaba-rütmilist leiutamist Kırık Hava takti-mõõduliste raketusega.

tantsud ja muidu sõnadeta lood

  1. Hora elik Syrtos - pööra-jooskmine (igi-vana Helleni χορεία)
  2. Kasap Havası ehk Hasapiko - Ida-Rooma ehk Basileia Rhōmaiōn-riigi aegane Konstantinoúpoli Helleni lihunikkude killast pärit tants
  3. Kaşık Oyunu - tantsu esitavad puu-lusikatega rütmi-lõgistades rõõmsa-moelisest riietetud mehed ühes naistega Konyast Silifkeni
  4. Kılıç Kalkan - pilli-saateta sõja-rüüs meeste tants mõõkade ja kilpide lahmimise rütmis (kujutab Osmani väge Bursa-linna vallutamas)
  5. Zeybek - Aigaio-mere saarte julgete Efe-kangelaste tants
  6. Horon - ainust Musta-mere äärise Helleni rahva Trabzon-ala hõbe-kaunistustega musta-riietetud meeste tants. täna-päevased tantsijad võngutavad endid udiseva Kemenche-mängu saatel teine-teise käe-vangus.
  7. Halay tants
  8. Bar tants
  9. Bengi tants
  10. Karşılama elik Καρσιλαμάς
  11. Peşrev ava-mäng

heli-read

mõnedki Türgi rahva-muusika Ayak-helistikud näikse olema Osmani õu-konna Makam-laadide sarnatsed. ometi on Ayak(jalg) ainust tühi-paljas heli-redel ega kohusta kedagi, kuidas tuleks viisi edasi arendata. viis ei pea käima kaa kogu redeli ulatuses, ni-gu käseb Makam-õpetus.

kummadki heli-read (nin-da-gu Ayak nin-da-ga Makam) olema diatoonised elik seitsme astme laadid, aga mõned astmed võivad olla EuRoopa heli-laadidega võrreldes madaldatud või kõrgendetud rohkemb või vähembki kui pool tooni.

Ayak-heli-ridu nimeteta nende pärit-olu piir-konna järele

  1. Beşiri
  2. Garip
  3. Kerem
  4. Misket
  5. Müstezad

takti-mõõt

tunneta küll lihtisi 2/4, 4/4, 3/4 mõõtu nigu EuRoopa'ski, aga 5/8, 7/8, 9/8, 7/4 ja 5/4 on kaa täiesti tabalised. liidetud rütmid sobivad mõni-kord kogunisti 8/8, 10/8 vm 12/8 takti-mõõtu kirjutata.

pillid

keel-pillid

  1. ühe-toruline Tulum-toru-pill

näppe-pillid

  1. Saz
  2. Bağlama
  3. Tar
  4. Qanún - haamer-kannel

poogna-pillid

  1. Kabak kemane
  2. Kemenche
  3. Karadeniz Kemençe ehk Ποντιακή λύρα

puhk-pillid

kahe-keelised

  1. Chalemie sarnane Zurna
  2. Mey ehk Duduk

ühe-keelised

  1. Clarinetto sarnane Sipsi
  2. kahe-toruline Çifte

auk-huulikuga

  1. Kaval
  2. Ney
  3. kotka tiiva-luust Çığırtma karjatse-vile

löök-pillid

  1. trummid
    1. Davul
    2. Nağara
    3. kaendla Darbuka
    4. Tef
  2. Kaşık lusikad

kuula

"Çiftetelli" Istanbul'i linna-laul
"Sema" Mevlevi-vennaste laul
Derya Baykent & Hakan Oktem
Derya Baykent & Hakan Oktem

kuultsaid rahva-muusikuid

viited ja märkused

  1. ^ Inglise Wikipedia "Turkish-volk music"
  2. ^ Inglise Wikipedia "Türkü"
rahva-muusika
liigid
segatud
muud
rahva-muusika piir-konnad
pärimus-muusika maade-kaupa
piir-konnad
asu-maad jm
Lõuna-Euroopa (Balkan)
liigid
rahva-muusika
muu
muusika maade-kaupa
esitajad maade-kaupa
rahva-tants
pööra-jooksmine
muu
tantsud maade-kaupa
rahva-muusikud

Thursday, January 10, 2013

Türgi pärus-muusika

Suryā-maa muusikud 18. s keskel Osmani võimu aluses Ḥalab-linnas

Türgi pärus-muusika[1]

Osmani muusika kujunes suur-linnades, üliku-kodades, pühamutes ning Sufi-vennaskondades Istanbulist, Skopje, Kairo, Tabrize ja Marokoni.[2]

muusika-õpetus

Osmani heli-looming tugineb muu-hulgas Makam-viisi-õpetusele ja Usül-rütmi-õpetusele.

teda on peetud ühe-häälisest, aga vaheldus-rikas koos-mäng ühes viisi-kaunistustega loob pigemb vahelduv-häälise kõla.

on teada rohkemb kui 600 Makam'i. vähemalt 119 nendest on selgesti määratletud. täna-päev ei osata neist ometi enamb ku 20-mend.

Osmani muusikat õpeteta üli-koolides ja huvi-ringides. kõikse lugu-peetumb on Istanbuli Üsküdar Musiki Cemiyeti.

muusika-ravi

Osmani arbitsejad käskivad mõnda Makam'i laulda ehk mängida isegi inimeste tuju ja tõve parandamise jaoks, kuna Sufi-õpetus sidus iga Makam'i mõne vaimise seisundiga.

noodi-kiri

Osmanid on tund mitme-sugusi noodi-kirju. kuni EuRoopaliku noodi-kirja sobitamiseni kirjuteti peamisest Hamparsum Limonciyan'i märkidega.

pillid

  1. näpitav kannel Kanun
  2. vanemb näppe-pill Lavta
  3. pika kaelaga näppe-pill Tanbur
  4. lühikeise kaelaga krihvideta näppe-pill Oud
  5. poogna-pill Kemençe
  6. viiul Keman
  7. otse-vile Ney
  8. Mevlevi püha-meeste Kudüm trumm

vormid

kõikse tavalisemb on laulmine mõne pilli saatel.

hetke hinge-seisundist sünnivad Gazel, Kaside, Durak.

Fasıl

ilmalikus Fasıl-etenduses vahelduvad üht-sama Makam'i järgivad 3 laulu ja 4 pilli-lugu:

  1. meele-olu loov Taksim[3]
  2. ava-mäng Peşrev
  3. lihtne laul Şarkı võib pärineda kogunisti 14. (aga eriti Haci Arif Bey 19.)-dema aasta-saja loomingust
  4. Beste
  5. Kâr
  6. lõpp-mäng Saz Semaisi jt

etenduse lõpetab tavaliselt Oyun Havası-tantsu-viis.[4]

heli-loojad ja esitajad

aja-loolised ees-kujud on Dede Efendi, vürst Cantemir, Baba Hamparsum, Kemani Tatyos Efendi, Sultan Selim III ja Sultan Sultān Suleimān-i evvel "seaduse-andja".

kõikse kuulsamb Türgi pärus-laulja on praiga Münir Nurettin Selçuk. järgnevad Bekir Sıdkı Sezgin, Alaeddin Yavaşça, Müzeyyen Senar ja Zekai Tunca.


teised tuntud heli-loojad on:

  1. Sultan Abdülazîz (1830–1876)
  2. Kara Ismail Ağa (1674–1724)
  3. Nikoğos Ağa (1836–1885)
  4. Sadik Ağa (1757–1815)
  5. Sadullah Ağa (1730–1807)
  6. Tanbûrî Numan Ağa (1750–1834)
  7. Zeki Mehmet Ağa (1776–1846)
  8. Refik Talat Alpman (1894–1947)
  9. Hüseyin Sadettin Arel (1880–1955)
  10. Giriftzen Asim (1852–1929)
  11. Lemi Atli (1869–1945)
  12. Reşat Aysu (1910–1999)
  13. Aleko Bacanos (1888–1950)
  14. Yorgo Bacanos (1900–1977)
  15. Hacı Arif Bey (1831–1885)
  16. Ismail Hakki Bey (1865–1927)
  17. Kaptanzade Ali Riza Bey (1883–1934)
  18. Neyzen Salim Bey (1829–1884)
  19. Rahmi Bey (1864–1924)
  20. Rifat Bey (1820–1888)
  21. Şevki Bey (1860–1891)
  22. Tanbûrî Cemil Bey (1871–1916)
  23. Tanbûrî Osman Bey (1816–1885)
  24. Ûdi Nevres Bey (1873–1937)
  25. Cevdet Çağla (1900–1988)
  26. Tanbûrî Mustafa Çavuş (1700–1770)
  27. Nayi Osman Dede (1652–1730)
  28. Neyzen Aziz Dede (1840–1905)
  29. Neyzen Emin Dede (1883–1945)
  30. Zekaî Dede (1816–1885)
  31. İsmail Dede Efendi (1778–1846)
  32. Kanuni Artaki Candan Efendi (1885–1948)
  33. Kemani Riza Efendi (1780–1852)
  34. Kemani Tatyos Efendi (1855–1913)
  35. Misirli Udi Ibrahim Efendi (1872–1933)
  36. Neyzen Dede Salih Efendi (1818–1888)
  37. Tab-i Mustafa Efendi (1705–1770)
  38. Rakim Elkutlu (1869–1948)
  39. Subhi Ezgi (1869–1962)
  40. Refik Fersan (1893–1965)
  41. Gazi Giray Han (1554–1607)
  42. Şerif Içli (1899–1956)
  43. Tanbûrî Isak (1745–1814)
  44. Buhurizade Itrî (1640–1711)
  45. Dilhayat Kalfa (1710–1780)
  46. Dimitri Kantemir (1673–1723)
  47. Sadettin Kaynak (1895–1961)
  48. Fahri Kopuz (1882–1968)
  49. Seyfettin Osmanoğlu (1874–1926)
  50. Suphi Ziya Özbekkan (1887–1966)
  51. Yusuf Paşa (1840–1895)
  52. Selahattin Pinar (1902–1960)
  53. Nuri Halil Poyraz (1885–1950)
  54. Hâfız Post (1630–1694)
  55. Sultan Selim III (1761–1808)
  56. Kemal Niyazi Seyhun (1885–1960)
  57. Fethi Karamahmutoğlu (1942–1999)
  58. Bekir Sıdkı Sezgin (1936–1996)
  59. Bimen Şen (1873–1943)
  60. Cinuçen Tanrıkorur (1938–2000)
  61. Rauf Yekta (1871–1935)

viited ja märkused

  1. ^ Inglise Wikipedia "Ottoman classical music"
  2. ^ Feldman, Walter. Music of the Ottoman Court. 1996. ISBN 3-86135-641-4
  3. ^ "The Ottoman Music". Tanrıkorur, Cinuçen (tõlkinud Dr. Savaş Ş. Barkçin) 26.06.2000. http://www.turkmusikisi.com/osmanli_musikisi/the_ottoman_music.htm.
  4. ^ "The Fasil". Ottoman Souvenir. http://www.ottomansouvenir.com/Music/Ottoman_and_Anatolian_Folk_Songs.htm. 15.04.2004.
Osmani riigi juttu
aja-lugu
valitsemine
sõja-vägi
  • väe-osad
  • üksused
majandus
ajastud
ühis-kond
pärand
siinset juttu võib tarvitada iga-üks, kes viitab selle algu-pärale ja jagab seda teadmist samadel tingimustel.