pale mul maksab paari ärgi
sama värss pooletoonisel joonestikul
soovin jõudu neile, kes arvavad endid oskama seda noodistada.
võrdluseks
astmeline muusika (meloodiline E duur klaveril) näeb välja niisugune
sama värss tänapäeva (astmelisest muusikast mõjutatud) rahvaluule uurija laulduna - pärast noodistamist ja veel kord üle kuulamist näeb välja samuti astmeline, kuigi algses esituses astmeid pole
tõtt öelda ei laula Rosalie Veinberg küll kõige tavapärasemal viisil.
järgmine Kuussalu kiigeviis paistab palju astmelisem. laulja püsib pikemalt kandvatel helidel, aga temagi tõuseb seejuures iga "astme" jooksul järjekindlalt ega hoia ühtsama helikõrgust.
20. ja 17. pooltooni kandis paiknevad "astmed" näikse olema enam-vähem paigas. ülejäänud on ebamäärased.
kui sama värssi laulab kogenud koorilaulja, siis tekivad järsud püsiva helikõrgusega astmed. sealjuures näib helikõrgus ühe astme venitamisel pigem langevat.
pisut liiga selge hääldus katkestab meloodia pea iga silbi alguses. algse esitaja üleminekud on sujuvad ja pidevad.
kõige ilmsem erinevus on laskuva keerutuse laulmisel: "-toot", "-ge", "-noo".
nendest üksikutest värssidest jääb muidugi väheks, aga terveid laule joonistada pole praegu aega.
See on sama kui üritada mõõta suppi täpselt "tunde järgi" soola ja tilli lisamist. Või matkida looduse valikut metsakoosluse kasvatamisel.
ReplyDeletePõnev oleks, kui nüüd võrdlustes pateetiliseks minna, võrrelda siinsamas linnulaulude noodistusi algupärase materjaliga sama tehnoloogiat kasutades.
ReplyDeletevõrdled päris tabavalt.
ReplyDeleteeks oleks ju mugavam suppi keeta, kui tead mitu "näpuotsatäit" telekokk oma tunde järgi lisas.
mis sest et tema näpuotsad on peenemad või jämedamad ja tegelikult ei lugenudki ta näpuotsatäisi.