Wednesday, January 9, 2013

Osmani-Türgi "Makam" heli-laadid

1 Osmani-Türgi "Makam" heli-laadid ^[1]^[2]^[3]^[4]^[5]^[6]
2 algu-pära

Osmani-Türgi "Makam" heli-laadid ^[1]^[2]^[3]^[4]^[5]^[6]

näide

Uşşâk Makamı

Bayâti astmik:

pikendus

astmiku alumises otsas on 4 Uşşâk Çeşni nooti
astmiku ülemises otsas on 5 Bûselik Çeşni nooti
- mõlema Çeşni ria ühine osa on tugi-aste Nevâ (D)
lõpu-aste on A (Dügâh)
juht-toon on G (Rast)
alumine pikendus on D (Yegâh) astmelt algav viie noodiga Rast Çeşni
1/9 madalduse-märk on Segâh astmel
Makami omad astmed on: Yegâh, Hüseyni Aşiran, Irak, Rast, Dügâh, Segâh, Çargah, Neva, Hüseyni, Acem, Gerdaniye, Muhayyer

Bûselik Çeşni viisi saab mängida
1. Nevâ astmelt (5 nooti)
Kürdî Çeşni viisi saab mängida
1. Hüseyni astmelt (4 nooti)
Nigâr Çeşni viisi saab mängida
1. Çargah astmelt (5 nooti)
2. Acem astmelt (3 nooti)
Segâh Çeşni viisi saab mängida
1. Segâh astmelt (3 nooti)
2. Irak astmelt (4 nooti)
Ferâhnâk Çeşni viisi saab mängida
1. Segâh astmelt (4 nooti)
Rast Çeşni viisi saab mängida
1. Rast astmelt (5 nooti)
2. Yegâh astmelt (5 nooti)
3. Neva astmelt (5 nooti), aga üles tuleb siis menna kõrgema Eviç astme kaudu ja alla tuleb tulla madalama Acem astme kaudu
Hüseyni Çeşni viisi saab mängida
1. Dügâh astmelt (5 nooti)
2. Hüseyni Aşiran astmelt (5 nooti)
Uşşâk Çeşni viisi saab mängida
1. Dügâh astmelt (4 nooti)
2. Hüseyni Aşiran astmelt (4 nooti)
3. Hüseyni astmelt (4 nooti), aga üles tuleb siis menna kõrgema Eviç astme kaudu ja alla tuleb tulla madalama Acem astme kaudu

meeles tuleb pidada, et samalt astmelt saab mängida mõlemba: nii Uşşâk Çeşni 4 nooti kui kaa Hüseyni Çeşni 5 nooti, aga Uşşâk Çeşni teine aste on 1,5/9 kuni 2/9 tooni madalamb kui Hüseyni puhul.

pala hakkab pihta tõusuga (Dügâh astmelt) Uşşâk Çeşni nejlal noodil
- selle ette võib mängida tugi-astme Nevâ
Bûselik Çeşni nootide Asma Karar peatub Nevâ tugi-astmel
Rast ja Segâh viisikeisi mängitasse mõõdukalt
pala lõppeb alanemisega (Dügâh astmelle) Uşşâk Çeşni nejlal noodil

Uşşak Makamı viisil kutsutasse sagedast lõunaselle Öğle palvelle.

mõiste

Arabia keelne "Makam مقام" tähendama kõige muu hulgas maa-kohta. Osmani muusika-õpetuse "Makam" on esite kaa ehk märkind mõnele paik-konnale ise-loomulikku kõla, nii sama ku Mineur Harmonique kõlab EuRooplaste meelest "ida-maiselt" ja Πεντατονική "Hiina-päraselt".

nimed

pajlud "Makam"id ongi nimetetud mõne paik-konna järele:

Kürdî, Uşak, Hicâz, Sabâ, Hisâr, Isfahân, Nihâvend, Irak, Harran, Horasan, Rast, Zemzem.

nii kui Hellenite:

Ἰωνία, Δωρία, Φρυγία, Λυδία, Αἰολία.

hijlemb leiutetud "Makam"idel on muidugi teist-sugu nimed:

(Selīm-i Sālis kuninga loodud) Suz-i Dilâra jt

tunnuksed

iga "Makam" laadi ise-loomustab

suund (Seyir)

luo algus võib olla

alanev (İnici)
alanev-tõusev (İnici-çıkıcı)
aga enamast on tõusev (Çıkıcı)

see otsustab Makam'i ise-loomu.

Tâhir Makamı ja Nevâ Makamı astmed on kõik samad
- Tâhir'i luod hakkavad alanedes
- aga Nevâ luod hakkavad alguses alanedes ja see-pääle tõustes

astmik (Dizi)

iga "Makam" laadi astmiku määrab

lõpu-aste (Durak ehk piatus)

Durak on põhi-helide hulgas kõikse alumine. see on iga Türgi teukse lõpetus nigu Euroopas praigane Tonique või vana-muusika Finalis.

keskne tugi-aste (Güçlü)

tugi-astmelle tullasse ühte-lugu tagasi. nii hoitasse Μελωδία pinget. ku Euroopa praigane Dominante on lõpu-astmest 5 astme jägu kõrgemal ja vana-muusika Tenor, Confinalis oli eri laadides lõpu-astmest eri kaugusel, siis Güçlü võib olla lõpu-astmest kas 4 või 5 astet kõrgemal.

see otsustab Makam'i ise-loomu.

Tâhir Makamı ja Muhayyer Makamı astmed on kõik samad,
- aga Tâhir'i tugi-aste on 4. (Nevâ)
- ja Muhayyer'i tugi-aste on 5. (Hüseyni)

ülemine "piatus" (Tiz-Durak)

Tiz-Durak on Durak'ist Octava võrra kõrgemal.

Tiz-Durak võib täita ka teise Güçlü osa, kui Makam on alaneva suunaga.

alumine juht-aste (Yeden)

juht-aste võib tekitata

kas nõrgema Tam Sesli "täis-toonise" pinge, kui ta on Durak lõpu-astmest terve tooni võrra madalamb
või tugevama Yarım Sesli "pool-toonise" pinge, kui ta on lõpp-helist madalamb 4/9 tooni võrra (Rast Çeşni puhul) või 5/9 tooni võrra (Mâhûr Çeşni puhul)

Çeşni heli-riad

Makami astmiku moodustavad heli-riad hakkavad või lõppevad nimetetud kolmel põhi-astmel (Durak, Güçlü, Tiz-Durak).
igas Çeşni rias on 4 või 5 päris astet ja alumine juht-aste:

-1 Yeden juht-aste

Durak lõpp-lahendus
Durak Üstü "piatukse päälne"
Orta Perde "keskmine aste"
aste on 4 astmelise heli-ria puhul Güçlü, aga 5 astmelise heli-ria puhul Güçlü Altı "tugi-astme alune"
aste on 5 astmelise heli-ria puhul Güçlü, aga 4 astmelise heli-ria puhul Güçlü Üstü "tugi-astme päälne"
Altıncı Derece ehk Dizi astmiku "6. aste" on aga joo astmiku ülemise Çeşni ria osa ehk siis ülemise Çeşni ria teine või kolmas aste
Yeden ehk astmiku "7. aste" on ülemise Çeşni ria kolmas aste, kui Güçlü oli 5., või nejlas aste, kui Güçlü oli 4.
Tiz-Durak ehk astmiku "8. aste" on ülemise Çeşni ria nejlas või viies aste

ise-äraliku Nişâbûr Çeşni puhul piatutasse alt tulles kolmandemal astmel.

Dizi astmiku panevad kokku

kas ühe Çeşni ria (Πεντάχορδον ~ Beşli) 5 astet ja selle viimaselt astmelt hakkavad teise Çeşni ria (Τετράχορδον ~ Dörtlü) 4 astet
või ühe Çeşni ria (Τετράχορδον ~ Dörtlü) 4 astet ja selle viimaselt astmelt algavad teise Çeşni ria (Πεντάχορδον ~ Beşli) 5 astet

Dizi astmikku kuuluvad Çeşni rida nimetetasse tema põhi-astme järele: Nevâ'da Rast, Dügâh'ta Rast, Yegâh'ta Rast vm.

kui Çeşni rida on selles astmikus oma tava-pärasel põhi-astmel, siis üeldasse teda "oma kohal" (Yerinde) olema:

Rast'ta Rast on Yerinde Rast nigu Rast Makamis
Rast'ta Pençgâh on Yerinde Pençgâh nigu Pençgâh Makamis
Dügâh'ta Kürdî on Yerinde Kürdî nigu Kürdî Makamis
Dügâh'ta Bûselik on Yerinde Bûselik nigu Bûselik Makamis
Dügâh'ta Uşşâk on Yerinde Uşşâk nigu Uşşâk Makamis
Dügâh'ta Sabâ on Yerinde Sabâ nigu Sabâ Makamis
Dügâh'ta Hicâz on Yerinde Hicâz nigu Hicâz Makamis
...

heli-ridade nimed

enamus Çeşni ridu on saand nime mõnelt Makam laadilt, milles nad silma-kõrva torkavad osa mängivad:

Kürdî, Bûselik, Nigâr, Pençgâh, Rast, Hüseyni, Uşşâk, Sabâ, Nişabur(ek), Müsteâr, Segâh, Hüzzâm , Nikrîz, Hicâz, Çârgâh, Ferâhnâk.

on ka tuletetud Çeşni ridu: Eksik Segâh, Eksik Ferâhnâk.

heli-astmete nimed

kahe Octava piiridesse mahub 24 klaveri klahvi. täna-päeva Türgi nootisi mahub senna ligi kahe korra enamb.

astet tähistav Perde tähendab ka keel-pilli kaelal nihutetavad krihvi ja kogu see Lähi-Ida täpne astmelisus ongi väega pajlu siutud krihv-pillidega nigu Euroopas klaveriga. osavad lauljad katsuvad pigemine astmete piiri venitamisega pinget lisada ku astmeid sirgelle ajada.

suuremb osa astmeid on (sama moodi kui Çeşni'd) saand nime mõnelt Makam laadilt, milles nad silma-kõrva torkavad osa mängivad: Kürdî, Bûselik, Rast, Hüseyni, Segâh, Hicâz, Çârgâh, Nevâ, Irak, Hisâr, Acem, Eviç, Gerdaniye, Mâhûr, Şehnâz, Sabâ (praigane ? Nim Hicâz), Nikrîz (praigane ? Nim Hicâz),

Aşîrân (praigane Hüseyni Aşîrân), Rehâvî (praigane Dik Geveşt), Nihâvend (praigane Dik Kürdî), Bayâti (praigane Nim Hisâr).

astmete nimed ja võnke-sageduse-suhted on ol'd igal ajal ja igas paigas vähekese erinevad:

Zengüle on praiga Zirgüle
Şûrî on praiga Nim Zirgüle
Uzzâl on praiga Dik Hicâz

täna-päeva Türgis tarvitetasse pajlu tuletetud astme-nimesi:

mõni aste on "Nim" esi-sõna abil saand nime 1/9 tooni kõrgemalt astmelt: "madal Zirgüle" ehk Nim Zirgüle, Nim Hicâz, Nim Hisâr, Nim Şehnâz
pajlud astmed on saand nime 3/9 tooni madalamalt astmelt "Dik" esi-sõna abil: "kõrge Geveşt" ehk Dik Geveşt, Dik Zirgüle, Dik Bûselik, Dik Hicâz, Dik Hisâr, Dik Mâhûr, Dik Şehnâz
- mõni aste on ommeti "Dik" esi-sõna abil saand nime hoopis 1/9 tooni madalamalt astmelt: Dik Kürdî, Dik Acem, Dik Sünbüle
Dik Sünbüle'st kõrgemate astmete nimed tuletetasse Octava võrra madalamatest astmetest "Tiz" esi-sõna abil: "ülemine Segâh" ehk Tiz Segâh, Tiz Bûselik ...
kolme Irak'ist madalama astme nimi tuleteti Octava võrra kõrgematest astmetest "Aşîrân" taga-sõna abil: Dik Acem Aşîrân, "alumine Acem" Acem Aşîrân, Hüseyni Aşîrân
veel madalamate astmete nimed tuletetasse Octava võrra kõrgematest astmetest "Kaba" esi-sõna abil: Kaba Dik Hisâr, Kaba Hisâr, Kaba Nim Hisâr ...
vanemal ajal oli kõikse alumine aste Yegâh

noodi-kiri

noodi-nimedega lehest-laulmisel ei lueta ommeti Türgi-pärasi nimesi vaid Do-Re-Mi noota.

1930ndematest aastatest pääle kijrutetasse Osmani-Türgi muusikad Euroopa viiuli-võtmega viiele noodi-joonele, aga kvardi jägu kõrgemalle nii, et 440 Hz'ne (Nevâ) noot kijrutetasse Euroopas tavalise A (La) noodi asemel 2 joont kõrgemalle D (Re) noodi kohale.

nõnna kijrutamisel jääb kõikse tähtsamb aste (Dügâh) joonestiku keskelle ega pia tarvitama liiga pajlu abi-jooni.

ette mängitud Nevâ astme kõla järele ühtlustavad muusikud oma pillide häälestuse.

häälestus ja võnke-sagedus

niisukeist häälestust, mille Rast aste on G joonel nimetetasse kõikse tavalisemba Ney vile mõõdu järele Bolahenk. Bolahenk Ney piaks mängima Nevâ nooti, kui kõik augud sõrmedega kinni panna, aga iga puu teeb vähekese oma moodi häält.

häälestust saab poole astme kaupa madalamalle lasta.

Ney vile mõõdu nimi	Nevâ noodi asu-koht	nihe	(tavaline) vile pikkus
Bolâhenk	D	0	52 cm
Bolâhenk-Sipürde Mâbeyni	D♭	0,5 astet madalamb	55 cm
Süpürde	C	1 aste madalamb	58 cm
Müstahsen	B	1,5 astet madalamb	62 cm
Yıldız Ney	B♭	2 astet madalamb	66.5 cm
Kız Neyi	A	2,5 astet madalamb	71 cm
Kız-Mansur Mâbeyni	A♭	3 astet madalamb	74.5 cm
Mansur Ney	G	3,5 astet madalamb	78 cm
Mansur-Şah Mâbeyni	G♭	4 astet madalamb	82 cm
Şah Ney	F	4,5 astet madalamb	86 cm
Dâvud Ney	E	5 astet madalamb	91 cm
Dâvud-Bolâhenk Mâbeyni	E♭	5,5 astet madalamb	97 cm

vile-puhujatel on enamast mitu erineva pikkusega vilet. nooti ei hakata see-pärast madalamast kijrutama.

Bolâhenk ja Süpürde häälestus sobib kõrgelle mees-häälele.

madalamalle naise häälele on mugavamb Mansur või Kız Neyi ("tüdruku vile").

heli-astmete vahe (Aralık, Intervallum)

täna-päeva Türgis tarvitetavate Osmani muusika astmete vahel võib olla

1/9 tooni (Fazla)
4/9 tooni (Bakiyye)
5/9 tooni (Mücenneb-i Sagîr)
8/9 tooni (Mücenneb-i Kebîr)
9/9 tooni (Tanînî) ehk täis-toon
12/9 tooni (Artmış İkili)
13/9 tooni (Artmış İkili)

Fazla'd ei kuule õiete ühegi Çeşni ria mängimisel. Fazla'd on vaja ainult erinevate Çeşni ridade astmete eristamise jäust.

näitusest

Hüseyni Çeşni (täna päeval 1/9 tooni alandetud Si noodina kijrutetava) Segâh astme
ja Bûselik Çeşni (täna päeval Si Bécarrega kijrutetava) Bûselik astme vahel

või

Kürdî Çeşni (täna päeval 5/9 tooni alandetud Si Bemollega kijrutetava) Kürdî astme
ja Hicâz Çeşni (täna päeval 4/9 tooni alandetud Si noodina kijrutetava) Dik Kürdî astme vahel

Mücenneb-i Sagîr ega Mücenneb-i Kebîr p-õle väga täpse ulatusega, vaid nenne vahelist astet tavatsetasse toreduse pärast senna-tänna nihutata.

Lähi-Ida muusika-teadus on sama moodi ku Euroopas saand alguse joo ammusest ajast tuntud pajlude palade liigitamisest, et neid oleks kergemb teistele õpetata.

nenne palade tegelik kõla on kindlast aigade jooksul muutund. mis sest, et kõik-sugu üksik-ajsu on sial mail pandud kirja joo ligi tuhat aastad. Osmani riigi eri paikades kõlas sama lugu nii erinevalt, et kaugemalt kokku tul'd pilli-mehed pidasivad pillisi ühes koos iga kord uut moodi häälestama ja oma mängu kokku hajrutama.

tänase Türgi hariduses tarvitetasse 1930.ndematel aastatel Euroopa võrd-temperdetud 1/2 toonidel põhineva häälestuse esi-kujul ühtlustetud 1/9 toonil põhinevad Rauf Yekta, Hüseyin Sadettin Arel ja Subhi Ezgi "24 noodi õpetust".

ommeti mahub ühte Octavasse rohkemb kui 24 Osmani-Türgi nooti (Murat Aydemir "Turkish music Makam guide" 2010, lk 17).

võrdlus Euroopa nootidega

Rinascimento aig moodi tul'd (Gioseffo Zarlino) Intonazione Naturale "puhas häälestus" tarvitab samuti päris mitme sugusi "täis-toonisi" ja "pool-toonisi". ^[7]

näitusest ⁵/₄ suhtega Terza Maggiore koostis:

noodi nimi	C		DES		D		ES		E
noodi sagedus	264		281,6		297		316,8		330
noodi kõrgus (ümmardetud) Cent'ides	0		112		204		316		386
nootide vaheline pool-toon (ümmardetud) Cent'ides		112		92		112		71

noodi nimi	C		CIS		D		DIS		E
noodi sagedus	264		278,4		297		309,3		330
noodi kõrgus (ümmardetud) Cent'ides)	0		92		204		275		386
nootide vaheline pool-toon (ümmardetud) Cent'ides		92		112		71		112

viiuli sõrmistus Peter Prelleur'i raamatus "The Art of Playing on the Violin" (1730)

A-cappella laulude rusika-reegli sõnastas Weißenburg'i Kantor Maternus Beringer ^[8]:

sama kõrgelle (noodi-joonele) kijrutetud (C - Ces) nootide vahel tuleb laulda Semitonus Chromaticus ehk veikemba pool-tooni, aga eri kõrguselle kijrutetud (C - Des) nootide vahel tuleb laulda Semitonus Diatonicus ehk suuremba pool-tooni.

Semitonus Diatonicus'e sageduse-suhe on $\frac{16}{15} \widehat{\approx}\ \text {112 Cent'i}$

nõnna kui on kahe-sugusi Intonazione Naturale "täis-toonisi" (204 Cent'i ja 182 Cent'i), nõnna ka veikembi Semitonus Chromaticus "pool-toonisi" on kahe-sugusi

$\frac{135}{128} \widehat{\approx}\ \text {92 Cent'i}$
$\frac{25}{24} \widehat{\approx}\ \text {71 Cent'i}$ .

võib näha, et alumise noodi kõrgendus CIS, DIS ... kõlab madalamb kui ülemise noodi madaldus DES, ES ...

see pingestab tunglemist, kuna Euroopa muusika-õpetuse Cis noot tungleb D noodi poole, Dis tungleb E, Es tungleb D poole ja nõnna edasi.

näide: Passus Duriusculus. W.A. Mozart "Misericordias Domini" d-Moll (KV 205 a).

alumised noodid otsivad puhast koos-kõla

c → h: 112 Cent'i

h → b 92 Cent'i

b → a 112 Cent'i

a → as 71 Cent'i

as → g 112 Cent'i

kuula

Türgi vasted oleksivad ^[9]

22,(66...) Cent'i = 1/9 tooni (204 Cent'i /9 ~ Holdrian Comma ~ Türgi Fazla)
71 Cent'i = 3/9 tooni (Semitonus Chromaticus Minor)
92 Cent'i = 4/9 tooni (Semitonus Chromaticus Major ~ Bakiyye)
112 Cent'i = 5/9 tooni (Semitonus Diatonicus Minor ~ Mücenneb-i Sagîr)
182 Cent'i = 8/9 tooni (Tonus Minor ~ Mücenneb-i Kebîr)
204 Cent'i = 9/9 tooni (Tonus Major ~ Tanînî)

see sarnasus on ommeti juhus, mis sest et mõlemad: nii Türgi kui Euroopa muusikud tarvitavad neid tunglemise jäust.

Euroopa "looduslik häälestus" püüab päämiselt võimendata koos-kõla ülem-helisi
aga Lähi-Idas on need korrastetud oma-pärase kõlaga Çeşni heli-ridadesse, mille vaheldumine loob põnevaid viisi-tükka

pikendavad heli-riad

Dizi astmiku ulatust saab (üle Octava) pikendata lõpu-astmest madalama või "ülemisest piatuksest" kõrgema Çeşni ria ehk (Genişleme) pikenduse aviga.

kordav pikendus (Simetrik Genişleme)

ulatust saab pikendata Güçlü tugihelist kõrgema otsa kordamisega lõpu-astmest madalamal (alumises Octavas) või Güçlü tugihelist madalama otsa kordamisega ülemisest "piatuksest" kõrgemamal (ülemises Octavas) nigu Euroopa helistikel.

nõnna siis:

Hüseyni Makamı põhilises astmikus on Dügâh astmelt hakkava ja Hüseyni nimelisel (Güçlü) tugiastmel lõppeva Hüseyni Çeşni 5 astet ja nende otsa pandud - samalt Hüseyni astmelt hakkava Uşşâk Çeşni 4 astet
Hüseyni Aşîrân Makamı põhilises astmikus on need samad Hüseyni Makamı astmed
- aga lugu võib vahe-pääl liikuda ka lõpu-astmest madalamalle pandud veel ühe Hüseyni Aşîrân astmelt algava Uşşâk Çeşni 4 astme piires.
Muhayyer Makamı põhilises astmikus on need samad Hüseyni Makamı astmed
- aga lugu võib vahe-pääl liikuda ka ülemisest "piatuksest" kõrgemalle pandud veel ühe (Tiz-Durak) Muhayyer astmelt algava Hüseyni Çeşni 5 astme piires.

lainav pikendus (Ödünç Alma)

lainav pikendamine tähendab enamast astmiku Güçlü tugihelist kõrgema otsa kasutamist mõne tuntud astmiku alumise otsana. ülemine ots on siis tollelt teiselt astmikult lainetud ega kordu Octava võrra madalamal ega kõrgemal.

ehk siis:

Muhayyer Makamı'l on veel teine pikendus - Muhayyer astmelt algava Bûselik Çeşni 5 astet, mis ei korda põhi-astmiku alumist otsa, vaid loob põhi-astmiku ülemisse otsa (Güçlü) tugiastmel algava Uşşâk Makamı põhilise astmiku.

uus astmik (Yeni Dizi)

ulatust saab pikendata ka mõne päris uue Çeşni ria lisamisega astmiku alumisse või ülemisse otsa

rööpsed heli-riad

ühes Makamis saab üles-alla liikuda ka erinevaid astmeid pidi. päämiste astmete (Durak, Güçlü, Tiz-Durak) vahel võib samas Makamis olla mitu Çeşni rida.

pajludes Makam'ides tarvitetava Bayâti Dizisi astmiku ülemises otsas on

Nevâ'da Bûselik Çeşni ehk Güçlü tugi-astmelle tuetuva Bûselik Çeşni 5 astet
1. Nevâ
2. Hüseyni
3. Acem
4. Gerdaniye
5. Muhayyer
aga pääle nenne võib mängida ka Güçlü tugi-astmelle tuetuva lainetud pikendusega Hicâz Araban Dizisi astmiku alumist otsa
1. Nevâ
2. Hisâr
3. Eviç
4. Gerdaniye
5. Muhayyer

Bayâti Dizisi astmiku alumises otsas on

Yerinde Uşşâk Çeşni ehk lõpp-astmelle tuetuva Uşşâk Çeşni 4 astet
1. Dügâh
2. Segâh
3. Çârgâh
4. Nevâ
aga pääle nenne võib Isfahân Makamıs mängida ka lõpp-astmelle tuetuva Rast Çeşni 4 astet
1. Dügâh
2. Bûselik
3. Nim Hicâz
4. Nevâ

heli-ridade koostis

mõni kord aitab kahest-kolmest noodistgi, et kuulda misukeist Çeşni rida mängiti.

tuntumaid Çeşni ridu on mõni kümmend.

çeşni	yeden	ar.	durak	ar.	2. perde	ar.	3. perde	ar.	4. perde	aralık	5. perde
Kürdî	Rast	9	Dügâh	4	Kürdî	9	Çârgâh	9	Nevâ	9	Hüseynî
Bûselik	Nim Zirgüle	4	Dügâh	9	Bûselik	4	Çârgâh	9	Nevâ		Hüseynî
Nigâr	Bûselik	4	Çârgâh		Nevâ	9	Hüseynî	4	Acem		Gerdâniye
Pençgâh	Irak	5	Rast		Dügâh	9	Bûselik	8	Nim Hicâz	5	Nevâ
Rast	Irak	5	Rast		Dügâh	8	Segâh	5	Çârgâh	9	Nevâ
Hüseynî	Rast	9	Dügâh	8	Segâh	5	Çârgâh	9	Nevâ	9	Hüseynî
Uşşâk				7	Segâh	6		9	Nevâ
Sabâ				8	Segâh	5		5	Hicâz	12	Dik Hisâr
Nişâbûr	Dügâh		Bûselik	8	Nim Hicâz		Nevâ	9	Hüseynî	4	Acem
Müsteâr	Kürdî	4	Segâh	9	Nim Hicâz			8	Dik Hisâri	5	Acem
Segâh				5	Çârgâh	9		8	Dik Hisâri	9	Eviç
Hüzzâm								5	Hisâr	12
Ferâhnâk	Dügâh	8						9	Hüseynî	8
Nikrîz	Irak	5	Rast	9	Dügâh	4	Kürdî	13	Nim Hicâz	5	Nevâ
Hicâz	Rast	9	Dügâh	5	Dik Kürdî	12	Nim Hicâz	5	Nevâ	9	Hüseynî
Çârgâh	Segâh	5	Çârgâh	5	Hicâz	12	Dik Hisâr	5	Acem	9	Gerdâniye

tuletetud Eksik Segâh ja Eksik Ferâhnâk Çeşni viimane aste on Eviç asemel Acem.

çeşni	yeden	ar.	durak	ar.	2. perde	ar.	3. perde	ar.	4. perde	aralık	5. perde
Eksik Segâh	Dügâh	8	Segâh	5	Çârgâh	9	Nevâ	8	Dik Hisâr	5	Acem
Eksik Ferâhnâk	Dügâh	8	Segâh	5	Çârgâh	9	Nevâ	9	Hüseynî	4	Acem

heli-ridade tarvitamine

Türgi keelne Çeşni tähendab "mõnu, maitset, vürtsi". Osmani heli-teus on nigu meister-koka küpsetetud pidu-roog, mille oskuslikul söömisel tasapisi tuleb juurde aina uusi maitseid, mis hoiavad isu üleval kuni näjla kustutava lõpu-palani.

Makami astmik otsustab, misukesel kõrgusel saab mingid Çeşni rida mängida.

muusika-pala arenebgi Çeşni ridade kaupa tõustes või alanedes. Dizi astmiku päämiste Çeşni ridade üle-meneku-aladel saab mängida üle meneku heli-ridu.

Nigâr ahil
1. Bûselik Çeşni all on enamast Nigâr Çeşni
2. Bûselik Çeşni pääl on enamast Kürdî Çeşni
3. Kürdî Çeşni pääl on enamast Nigâr Çeşni
Rast ahil
1. Uşşâk Çeşni all on enamast Rast Çeşni
2. Uşşâk Çeşni pääl on enamast Segâh (või Ferâhnâk) Çeşni
Hicâz ahil
1. Hicâz Çeşni all on enamast Nikrîz Çeşni

see juures võib mõni aste muutuda

Hicâz Çeşni noodid on (selle ria tavalisel asukohal Dügâh astmel)
1. Dügâh (millel iga Hicâz Çeşni viisi-jupp lõppeb)
2. Dik Kürdî
3. Nim Hicâz
4. Nevâ
5. ja alumine juht-heli Rast (Dügâh astmest ühe võrra madalamal)
kui järgmine viisi-jupp lõppeb madalamal Rast astmel, siis tuleb mängida Nikrîz Çeşni noote
1. Rast
2. Dügâh
3. p-õle enamb Hicâz Çeşni noot Dik Kürdî vaid sellest 1/9 tooni madalamb Nikrîz Çeşni noot Kürdî
4. Nim Hicâz
5. Nevâ
6. ja alumine juht-heli Irak (Rast astmest ühe võrra madalamal)

muutuda võib ka sama astme kõrgus

Hüseyni Çeşni noodid on (selle ria tavalisel asukohal Dügâh astmel)
1. Dügâh (millel Hüseyni Çeşni viisi-jupp lõppeb)
2. Segâh
3. Çârgâh
4. Nevâ
5. Hüseyni
6. ja alumine juht-heli Rast (Dügâh astmest ühe võrra madalamal)
kui järgmine viisi-jupp lõppeb samal Dügâh astmel, aga 5.ndemad (Hüseyni) astet ei tarviteta , siis tuleb mängida samu astmeid aga Uşşâk Çeşni kõlaga
1. Dügâh (millel Uşşâk Çeşni viisi-jupp lõppeb)
2. Segâh astet mängitasse Uşşâk Çeşni viisides 1/9 kuni 1,5/9 tooni madalamalt kui Hüseyni Çeşni viisides
3. Çârgâh
4. Nevâ
5. Hüseyni
6. ja alumine juht-heli Rast (Dügâh astmest ühe võrra madalamal)

muusika-pala lõpu-noodile eelneva astme kõrgust võidasse pinge suurendamise jäust enne lõpp-lahendust nihutata.

mõni aste võib muutuda ka sama Çeşni ria mängimisel

kui Rast-ahila heli-sageduse-suhetega Çeşni ridu (Pençgâh, Rast, Uşşâk ~ Nevâ, Hüseyni) ei mängita nenne tavalisel asukohal Dügâh astme ümber vaid Acem astme ümber astmiku kõrgemas otsas

siis alanev viisi-jupp tarvitab Acem astet
aga tõusev viisi-jupp tarvitab tema asemel 4/9 tooni kõrgemba Eviç astet

üles liikumisel kiputassegi nootisi kergitama ja alla tulles alandama.

mõnda astet ei tohi mängida püsival võnke-sagedusel, vaid seda tuleb teha "libistades".

kõrgenduse ja madalduse märgid (Dananım)

vanemas suulises pärimuses noodi märkisi ei tarvitetud, aga pidi teadma, kas selles Makam laadis piab mängima

tavalist (täna päeval 1/9 tooni võrra alandetud Si noodina kijrutetavad) Segâh astet
kergitetud (täna päeval Si Bécarrega kijrutetavad) Bûselik astet
rohkemb alandetud (täna päeval 5/9 tooni alandetud Si Bemollega kijrutetavad) Kürdî astet
või vähemb alandetud (täna päeval 4/9 tooni alandetud Si noodina kijrutetavad) Dik Kürdî astet

piatuksed ja lahendused (Kalışlar)

Tam Karar lõpp-lahendus

iga muusika-pala (või selle osa) lõppeb Makami lõpu-astmel tema päämise astmiku alumise otsa nootidega. mõjuvama lahenduse saab, kui eelmise noodi kaugust lõpu astmest vähekene nihutata. eel-viimasest noodist sobib hääst alumine (Yeden) juht-aste.

pääle selle piab õppima selgest ka Makam laadi ootus-pärased pinget hoidvad vahe-piatuksed.

Yarım Karar poolik-lahendus

piatub Güçlü astmel Makami päämise astmiku ülemise otsa nootide järel ega jäta kindlust, et lugu on lõppend.

poolik lahendus võib jääda ka Tiz-Durak astmelle, kui astmiku ülemine pikendus kordab astmiku alumist Çeşni rida.

Asma Karar ootav-lahendus (Cadenza Sospesa)

lõppeb 2., 3. või 6.demal astmel ega jäta luo lõppemise tunnet vaid rikastab muusika-pala kõla-värvi. Asma Karar'i saab lõpetada ka Güçlü astmel, kui ei mängita Makami päämise astmiku nootisi.

Asma Karar'i saab jätta ka Tiz-Durak astmelle, kui astmiku ülemine pikendus ei korda astmiku alumist Çeşni rida.

näitusest Isfahân Makamı viisa alutetasse astmiku ülemises otsas Güçlü tugi-astme (Nevâ) ümber - enamast Dügâh'ta Rast Çeşni nootidega,

mis lubab mängida Isfahân Makamı'le kõige ise-loomulikuma kõlaga Nişâbûr Çeşni'd (piatusega kolmandel ehk Nevâ astmel).

Isfahân Makamı põhiline astmik on ommeti Bayâti ja see-pärast mängitasse vaheldumisi kord Rast Çeşni'd kord Uşşâk Çeşni'd ja nõnna on kogu aig vaheldumisi kuulda 1/9 tooni võrra erinevad Bûselik ja Segâh astet.

üllatamise esi-märgil tohib mängida Rast Çeşni'd isegi Nevâ astmelt, mis sest et tema Isfahân Makamı astmikku ei kuulu, aga sel puhul tuleb kohe tagasi tulla astmikku kuuluva Nevâ astmelt algava Bûselik Çeşni nootidelle.

leiutamine

liht-laadid (Basit Makamlar)

liht-laadi astmikus on ühe Çeşni ria 5 astet ja selle viimaselt astmelt algavad teise Çeşni ria 4 astet või vasta-pidi. alumise Çeşni ria kõige kõrgemb ja ülemise ria kõige madalamb aste on Makami tugi-heli (Güçlü).

niisukeisi on 16:

liit-laadid (Bileşik Makamlar)

liit-laadid on pandud kokku teistest Makam laadidest.

näitusest Ahmet Avni Konuk olema pan'd Ferahfezâ Makamı kokku Dilkeşide ja Hüseyni Makamıst.

nihutetud laadid (Şedd Makamlar)

kui nihuteta Makami astmik üles või alla mõnele uuele põhi-astmelle, võib saada päris uue kõlaga Makami

lõpu-viitega laadid

vahetata või lisada võib ka lõpp-lahenduse Çeşni rida.

Acem-Kürdî on Kürdî Çeşni'ga lõpetetud Acem Makamı
Muhayyer-Kürdî on Kürdî Çeşni'ga lõpetetud Muhayyer Makamı
Şehnâz-Bûselik on Bûselik Çeşni'ga lõpetetud Şehnâz Makamı
Hisâr-Bûselik on Bûselik Çeşni'ga lõpetetud Hisâr Makamı

mõju tujule ja terviselle

ennemuinased õpetlased olema tea'nd iga Makamı toimet inimiselle.

Çârgâh Makamı võib olla masendav
Nihâvend Makamı teeb korda südame ja vere-ringe
Rast Makamı rõõmustab ja rahustab

Makamı'de tarvitamine loomingus ja nenne esitamine

igal Osmani heli-teuksel on algusest lõpuni sama Usul takti-mõõt ja Makam heli-laad. teukse eel-viimane osa nihkub enamast mõne küllalt erineva kõlaga Makamı astmetelle, aga selle (Geçki) järel tuleb viimases osas tagasi senna heli-laadi, kust lugu algas.

Fasıl esitustel mängitasse ühe sama Makami palu. need võivad olla mitmelt heli-loojalt, aga on kindlasti erinevas vormis ja Usul takti-mõõdus, vahe-pääl aina kiiremine ja siis jälle aiglasemalt mängitud.

luetelu

aja-luost on teada 590 Makam'i. täna-pä tarvitetasse neist ligi 150. tuntumaid on 40 kandis.

algu-pära

↑ Suat Güney "Makam Teorisi Ders Notları" I. YARIYIL.
↑ Murat Aydemir "Turkish music Makam guide" 2010.
↑ Gözde Çolakoğlu Sarı "Makam Teorisi" 2013.
↑ Nilgün Doğrusöz "Müzik Paleografyası" 2013.
↑ Süleyman Şenel "Türk Halk Müziğinde Beste, Makam ve Ayak Terimleri Hakkında" 1997.
↑ Wikimedia Commons'i pildid. Makam, Maqâm, Maqôm, Muqâm, Dastgâh, Mugham
↑ Kleiner und großer Halbton der harmonisch-reinen Stimmung
↑ Maternus Beringer: Musicae, das ist der freyen lieblichen Singkunst
↑ List of pitch intervals

Tuesday, January 8, 2013

Usül rütmi-salmid

Osman'i muusika Usül ^[1] ei ole miski keeruline (28/4, 32/4, 120/4) takti-mõõt vaid on teokse raketist ehitav viisiga seotud rütmi-üksus. nesukkene noodi-pikkuste ja rõhkude järjestus võib jõuda 2st 128 löögini .

Türgi Meşk-õpilane estist õpib iga laulu ehk pilli-lugu käega õiete põlve peale patsutama. see-peale jätkates samas patsutamist hakkab seda-sama viisi laulma.

Usül-salmis korduvad kindlad sõnad Düm, Dü-üm, Tek, Tekkyaa, Teke, Te-ek.

Düm tähendab tavalist tugevat jämedat lööki.
- Dü-üm kestab kaks korda kauemb.
Tek, Tekkya, Teke, Te-ek märgivad iga-sugu kergete mitme-suguse kestusega löökide ridu.

Hindustani muusikas nimeteta nessukeist löögi-ahilast Tala-nimega.

Osman'ite aeg mängiti Usül-salm trummil. praega enamasti ei tümisteta. ainust Mevlevi-talitukse trummi-lööjad toksivad Velveleli-kujule ilustetud Usül-salma.

vabas vaimus mängitud Taksim-ava-mäng ehk lauldud Gazel ning Mersiye ei hooli Usül-kammitsatest sugu.

rütmi-rakise sarnatsi juhikseid - aga hoopis viisi käänamise jaost annavad Makam-heli-laadid.

loetelu

2-) Nimsofyan
3-) Semai
4-) Sofyan
5-) Türkaksağı
6-) Yürüksemai , Senginsemai, Ağırsemai
7-) Devrihindi, Devrituran
8-) Düyek, Ağırdüyek
9-) Aksak
10-) Gülşen
11-) Yürüksemâî
12-) Semâî ( valts )( 3/4 (help·info))
13-) Senginsemaî
14-) Aksaksemaî
15-) Ağır Aksaksemaî
16-) Artık Aksaksemaî
17-) Türk Aksaksemaîsi
18-) Arab Aksaksemaîsi
19-) Zafer
20-) Türk Aksağı (Süreyya)
21-) Çiftesofyan (Raksaksağı)
22-) Aksak
23-) Ağır Aksak
24-) Aksak Sofyan
25-) Oynak
26-) Kadîm Evfer
27-) Evfer
28-) Ağır Evfer
29-) Nimevfer
30-) Durakevferi
31-) Firenkçin
32-) Fi rengi Fer'
33-) F e r '
34-) Katakofti (Müsemmen)
35-) Bulgar Darbı (Darbıbulgar)
36-) Türk Darbı (1. Şekil)
37-) Türk Darbı (2. Şekil)
38-) Türk Darbı (3. Şekil)
39-) Hünerdarb
40-) Tekvuruş
41-) Karadeniz
42-) Raksan
43-) Aksak Semaî Evferi
44-) Hefta
45-) Devrihindî
46-) Mandra (Devrituran)
47-) Nimdevir
48-) Mevlevi Devrirevani
49-) Devrirevan
50-) Dolap
51-) Devritürkî
52-) Darbıarabî
53-) Nazlı Devrihindî
54-) Devrikebîr
55-) Nimevsat
56-) Evsat
57-) Dilruba
58-) Fahte
59-) Lenkfahte (Nimfahte)
60-) Şirin
61-) Hezeç
62-) Harzem
63-) Çenber
64-) Ağır Çenber
65-) Muhammes
66-) Nimberefşan
67-) Berefşan
68-) Nimhafîf
69-) Hafîf
70-) Nimsakîl
71-) Sakîl
72-) Remel
73-) Havî
74-) Darbıfetih
75-) Zencîr
76-) Darbeyn
77-) Bektaşîraksı
78-) Darbıkürdî

soovitusest

Arabi rütmid
Pärsi rütmid
[1] Türgi kunts-muusika rütmi-tasandid.

viited ja märkused

^ "Usul (music)" English Wikipedia

siinset juttu võib tarvitada iga-üks, kes viitab selle algu-pärale ja jagab seda teadmist samadel tingimustel.

Monday, January 7, 2013

Türgi muusika

Türgi muusika ( Türk müziği)

islami èeline Türgi muusika

ennemastì màa-usu talitustel laùlid Kam- nõiad ja Baksı-arbitsejad. kõlistasivad teìsed saua külge ripustetud raud-kulinaid ja lõivad trummi. enne-muinasest Hunni, Uiguri, Selçuk'i ja Osmani muusikastjutustavad Hiina ürikud. Selçuk'i vägedes käinuvad Ozan-ränd-laùlikud ja K opuz'i mängijad . Hakan-k̀uningate kodades ja pèatus-paikades jälle esitetud muusika-rühmiti miski-sugusi "üheksa juure" lugusi.

Türgi pärus-muusika

Osmani-aj̀a igas kesk-konnas oli ise-sugune muusika:

linnas, lossis ja mõisas

ilmalik Kâr-kont̀sert, Beste-t̀èòs, 8 silbiline Semai, Şarkı-salmi-laul

islami palvelas

Ezan-h̀õige, Dua-p̀alve, Sela, Tekbir-tunnistus, Temcit, Tevhid-usu-t̀unnistuksel̀e järgnev Münacaat-appi-h̀üǜe

Tekke-vennas-konnas

Naat, Ayin-talitus, Durak-p̀èatumine, İlahi-laul, Nefes-h̀ingamine, Niyaz-palve

külas

Türkü-laùlud, Bozlak-kaebtus, vaba-rütmiline Uzun Hava-laul, 3+2+2+2/4 Zeybek-tant̀s, Oyun havası-tant̀s

edemal piiril

Serhat türküsü-laul

väè-osas

Mehter-orkestra

Türgi õue-muusika on tihedastì sèòtud rahva-muusikaga. kaunistì pal̀j̀u õu-k̀onna-muusika Makam-làada pärineb rahva-laùlust ning Türkü-laùlud, Köçek-tant̀sijad, Oyun havası-tant̀s, Krèeka Sirto-tant̀s jpm-ki on jõud Türgi õue-muusikasse. Ismail Dede Efendi, Şakir Ağa, Şevki Bey jt süva-muusika lòoming kasutas pèa-aègu kõiki rahva-muusika vorma.

Türgi rahva-muusika

takti-mõõdulist Türkü-laulu tunnetak̀se Kırık Hava (murtud hingukse) - takti-mõõduta jälle Uzun Hava (pika hingamise) lauludena.

Uzun Hava-laulu tèata Anadolus paigu B ozlak, Türkmani, Maya, Hoyrat, Divan - paigu Ağıt nimega. nend̀e sõnad pärinevad mõnelt kuulsalt rahva-luuletajalt nigu Karacaoğlan, Emrah, Ruhsati, Sümmani.

Kırık Hava hulka lähèvad Koşma, Yiğitleme, Güzelleme, Taşlama, Ninni -laùlud. sarnatsed laùlud rä̀ägivad kodu-igatsuksest, lahkumisest, surmast, sõtta värbamisest, vaprusest, pulmadest, armastuksest, laste kasv̀atamise rõõ̀mudest, neidude põgenemisest jt küla-elu juhtumistest.

Türgi rahva-viisid enamist liiguvad oktavi ulatukses kuǹi kaheksat̀ astet pidi, kindlast heli-rèast kammitsemata, kahte elik viite-sugu intervalli kaupa. nin-da-sama on pal̀j̀u ühe heli-rèa ja sama põhi-h̀eliga viisa . takti-mõõ̀t võib küll olla lihtne ja korra-p̀ärane, teìne-k̀ord võib aga longata. tant̀su-viisa ei tarvitsetudki iga-k̀ord kàasa laulda.

Türgi õu-k̀onna-muusika

Osmanite muusika-lòomingu ning muusika-õpetukse tähtsus on tohùtu. selle juured on Arabi, Pärsi, Helleni ja Bütsant̀si muusikas. koha-p̀èalise pärimuse pinnal kuj̀ùnes sest suur-riigi tingimustes väga oma-näòline muusika-p̀ärand, mis̀ oma-k̀ord mõj̀ùtas piiri-t̀agusigi rahvaid.

Osmani muusika jàeta kuude vahemikku:

algu-aèg 10. s Farabi’st Abdulkadir Meragalı'ni (1360-1435)
varatse Osmani muusika kuj̀ùnemis-aèg Konstantinoúpoli vallutamise järel asutetud Topkapı lossi Enderun muusika-k̀òolist alanùd eri-p̀äratse Türgi muusika-h̀ariduksega
Barroco ja Rococo-muusikast mõj̀ùtetud päris-Osmani-muusikal̀e annivad alutist Itri (1640-1712) jt
hilitsel aj̀a-järgul 1730’demast aastast İsmail Dede Efendi surmani 1846’demal aastal̀ mä̀ärateldi Osmani muusika ise-lòomulised Dizi-h̀eli-rèad, Makam-làadid, Usul-rütmid ja Şekil-mòed
Tanzimat Fermanı uuendus-mä̀ä̀ruksega (1839) algas Türgi tund̀mukse muusika aj̀astu
Türgi muusika viimatse ehk nüǜdise aj̀a-järgu algu arvatak̀se 2. ilma-sõj̀a lõpust (1945)

Euròòplas̀ed kuulivad Osmani muusikat̀ Türgi sõdade käigus. sèalt saigi indu 18. aasta-saj̀a Euròòpa klassikute lihtsa-mèelisestì elbaka Alla Turca-muusika mòòd.

Euròòpalik süva-muusika

Türgi Vaba-riik tòetas revolutsiòoni ainelist lòomingut̀ . 1924 aastal̀ alutas Ankaras Muusika-õpetajate kutse-k̀òòl. Osmani õu-k̀̀onna Mehter-orkestrast sai pèa-linnas Presidendi sümfòònia-orkestra. İstanbuli Darrültalimi Musiki kòòli lòòdi muusika-üli-k̀òòl. esimene Euròòpa-p̀äratse mitme-h̀ä̀ä̀lise muusika lòòja oli Cemal Reşit Rey. välismaàl õppimise järel tulivad Ankara Muusika-õpetajate kutse-k̀òoli õpetajast Ulvi Cemal Erkin, Hasan Ferit Alnar, Ahmet Adnan Saygun, Necil Kazim Akses. selle Türgi Viisiku tèòksed sèòvad rahva-viise Euròòpa muusika põhi-mõtetega. Ahmet Adnan Saygun'i "Özsoy" nimeline òòper lavasteti 1924 aastal Ankara Rahva-maj̀as. laùlu ja tant̀su-etenduste ette-valmistamise jàòst avati 1940 Ankara Riikliku Konservatòòriumi juures Tatbikat Sahnesi-lava-k̀unt̀si-k̀òòl. järgmistel aastatel etendus Ahmet Adnan Saygun'i " Kerem", Nevit Kodallı " Van Gogh" ja " Gilgameš", Sabahattin Kalender'i " Nasrettin Hoca", Ferit Tuzun'i " Çeşmebaşı". Ankara järel asuteti muusika-k̀õrg-k̀òolid Istanbul'i ja Izmir'i.

1940ndema aasta järel on sàanùd Türgi interpr̀èeta kuulsast välis-màalgi. sopran Leyla Gencer ja b̀ariton Orhan Günek olivad esimesed. järgnesivad b̀ass Ayhan Baran, sopran Ferhan Onat ja Suna Korat, pianist Ergican Saydam, viiuldaja Ayla Erduran ja Suna Kan, pianist Ayşegül Sarıca, İdil Biret, Hülya Saydam ja Verda Erman.

Türgi pop-muusika

Arabi pärane muusika

Unelma-muusika

Türgi pillid

lö̀ö̀k-pillid

Bendir · Darbuka · Delbek · Davul · Nakkare · Tef · Zil-kuluskid

puhk-pillid

Kaval · Mey · Ney · Sipsi · Tulum · Zurna

kèel-p̀illid

pòògna-p̀illid	Kabak_kemane · Keman · Kemence · Rebap · Sînekemanı · Yaylı tambur

näppe-p̀illid	Bağlama · Cura · Cümbüş · Hegit · Kanun · Kopuz · Lavta · Tambur · Tar · Ut

lö̀ö̀k-kèel-p̀illid	Santur

Türgi muusika näiteid

Türgi muusika mõìstete lòend

sòovituksest

[1] Cinuçen Tanrıkorur,"The Ottoman Music" (Osmani muusika)
[2] Tahir Aydoğdu,"Cumhuriyet Döneminde Türk Müziği" (Vaba-riigi-aègne muusika)
[3] Dr. Hanefi Özbek,"Türk Müziği Üzerine" (Türgi muusika)
[4] Ozan Yarman,"Türk Musikisinin Kısa Bir Tarihçesi" (Türgi muusika lühi-lugu)

vèel Türgi muusikast

muusika liigid
õu-k̀onna-muusika - rahva-muusika - pop-muusika - vaimulik muusika - sõj̀a-väè-muusika - filmi-muusika - -muusikalid
muusikalised piir-k̀onnad
Vahemere rannad - Ida-Anadolu - Egeuse rannad - Kagu-Anadolu - Kesk-Anadolu - Musta mere rannad - Marmara rannad - Trakya
Türgiga sèòtud muusika-p̀ärand
Abhasi muusika - Pärsi muusika - Arabi muusika - Albani muusika - Aseri muusika - Bütsant̀si muusika - Bosni muusika - Bulgari muusika - Tšetšeni muusika - Tšerkesi muusika - Armeni muusika - Kartveli muusika - Horvati muusika - Inguši muusika - Kurdi muusika - Laz'i muusika - Levanti muusika - Ungari muusika - Makedoni muusika - Osseti muusika - Pomaki muusika - Mustlas-muusika - Rumeni muusika - Serbi muusika - Sloveni muusika - Süüri muusika - Juudi muusika - Krèeka muusika - Zaza muusika
Türgi hümn
İstiklal Marşı
isa-màalised lòòd
" 1. mai marss"," Ankara marss"," Oleme Atatürgi nòored"," Viie-k̀ümǹendema aasta marss"," Gelibolu marss"," Nòòruse marss"," Lahingu marss"," Ole tervitetud"," Pèale-t̀ungi marss"," Izmir'i marss"," Kümǹendema aasta marss"," Osmani keiserlik marss"," Plevne marss"
stiilid
Türgi õu-k̀onna-muusika , Extravaganza, Lä̀äne-pärane süva-muusika , Ooper, Operett Türgi rahva-muusika, Rebetiko, Protesti muusika, Köçekçe, Arabi pärane muusika, Arabi pärane-pop, Arabi pärane-rokk, Technobesk, Mehter, Màadlus muusika, Sufi muusika, İlahi, Filmi-muusika, Jingle, Cabaret, Muusikal, Varyete, Türgi pop-muusika, Türgi pop-muusika lühilugu, Blues, Džäss, Bebop, Jazz-Rock, Swing, Elektròoniline muusika, Alternativ Tant̀s, Breakbeat, Dance-pop, Disco, Dubstep, Ethereal, New Age, Rave, Elektropop, Techno, Trance, Vocal trance, Trip-hop, Hip-hop, Rap, Freestyle rap, Melanhòoline rap, Rapcore, Latin, Tango, Reggae, Dancehall, Roots reggae, Ska, Dub, Rokk, Alternative rock, Anadolu rokk, Independent Rokk, Blues Rock, Tšellò Rokk, Experimental Rock, Industrial Rokk, Folk Rock, Glam Rock, Gothic Rock, Hard Rock, Latin Rock, New Wave, Pop Rock, Post-rock, Pr̀og̀ressive Rock, Punk Rock, Rock and Roll, Rockabilly, Psychedelic Rock, Sümfòòniline Rokk, Soft Rock, Heavy metal, Rhythm and blues, Funk, New Jack Swing, Soul
sündmuksed
Adapazari roki-p̀äèvad, Akbank jàtsu-p̀äèvad, Alanya rahvus-vahelised reisi-ja kunt̀si-p̀äèvad, Ankara rahvus-vahelised muusika päèvad, Anki roki-p̀äèvad, Antalya rahvus-vahelised kòori-p̀äèvad, Aspendos'e rahvus-vahelised òòperi-ja tant̀su-t̀èatri päèvad, Barışa-rokk, Beypazarı Päèvad, Bilkenti rahvus-vahelised Anadolu muusika päèvad, Bursa roki-p̀äèvad, Cesme mere-p̀äèvad ja rahvus-vaheline laùlu-võìstlus, Kaùnite kunt̀side päèvad, Freshtival, Gumusluk'i rahvus-vahelised süva-muusika päèvad, H2000, Istanbul'i jàtsu-p̀äèvad, Istanbul'i roki-p̀äèvad, Rokk-Vabariigi Päèvad Istanbulis, Izmir'i Euròòpa jàtsu-p̀äèvad, Konya rahvus-vahelised vaimise muusika päèvad, Põhja-Küpros'e muusika päèvad, Pir Sultan Abdal'i pidu, Radar'i lava, Rock-A, Rokk-Istanbul'i päèvad, Rock'n Coke, Rokk-rahvaste pidu, Rokk-jàama pidu, Sari Yazma pidu, Tänavapidu, Sonisphere päèvad, Sanliurfa rahvus-vahelised pärandi ja kunt̀si päèvad, Rahvus-vahelised Arhavi pärandi ja kunt̀si-p̀äèvad, Rahvus-vahelised Bursa päèvad, Rahvus-vahelised Eskişehir'i päèvad, Rahvus-vahelised Foca päèvad, Istanbuli rahvus-vahelised muusika-p̀äèvad, Rahvus-vahelised Mersin'i muusika päèvad, Unirock Open Air, Ünye rahvus-vahelised pärandi-, kunt̀si-ja reisi päèvad, Zephyr roki-p̀äèvad, Õlipuu roki-p̀äèvad
aj̀a-k̀ìrj̀ad
Gıdayı Ruh (23. september 1896), Âlem-i_Musiki, Billboard Türgi, Bir+Bir, Musiki Mecmuası, Roll, Rolling Stone (Türgi)
tele-k̀analid
Best TV, Buket TV, Dream TV, Dream Türk, Eco TV, Gala TV, Genç TV, Kadırga TV, Karadeniz TV, Kiss TV, Kral TV, Kral İlaç Gibi TV, Kral of Pop TV, Marmara TV, Mavi Karadeniz TV, MMC TV, National Geog̀raphic Music, Number One TV, Number One Türk TV, Özlem TV, Powertürk TV, Tatlıses TV, TMB TV, TRT 4, TRT Müzik, TürkÇ TV, Viva TV, Yol TV
pinge-rèad
Kral Pop Avrupa TV Top 20, Kral Pop TV Top 20, Kral TV Top 10, Powertürk Pop 40, Türkçe Top 20, Türkçe Rock Top 20, Türkiye Top 20
au-h̀innad
Antalya Kuldapelsini filmi-p̀äèvad, Altın Kelebek Ödülleri, Kuldane Mik̀rofon, Bir Şarkısın Sen, Cahit Koparal flö̀ödi-võìstlus, Güneş aj̀a-leh̀è, Kemal Sunal pärandi ja kunt̀si au-h̀ind, Kral TV vidèò muusika au-h̀innad, Kuşadası_Altın_Güvercin, Leyla Gencer laùlu-võìstlus, Aj̀a-k̀ìrj̀anike Liidu Kuldane Objektiv, Milliyet aj̀a-leh̀è 10 lemmik-laulu, Milliyet kesk-kòoli-muusika ja rahva-t̀ant̀su võìstlus , MTV Europe, MU-Yap, Popstar Alaturka, Popstar Türgi, Powertürk, Siemens òòperi võìstlus, Topkapi muusika päèvad, Türkstar, Riiklik nòorte solistide võìstlus

siinset juttu võib kasutada iga-üks, kes̀ viitab allikal̀e ja jàgab edasi samadel tingimustel.

Wednesday, January 2, 2013

Viru maamurrakute käändsõnade põhivormid

1 käändsõna põhivormid

käändsõna põhivormid

missugune (ainsuse nimetav)

Eesti sõnaraamatutest leiab käändsõna ainsuse nimetava käände, mis on häälikumuutuste tõttu väga moondunud.

mitmuse nimetava käände lõpus on alati ainult mitmuse -d tunnus.

sõnatüvi: mitmuse -d tunnus liitub täishäälikule, tinglikult - ainsuse omastava tüvele
astmevaheldus: mitmuse nimetava aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale: jal̀g:jalàd, kaŋ̆gàs:kaŋ̀gad

Eesti õigekeelest erinev

(~ kante > kanti > kansi > kaas >) kaân ~ kuàn, küìn; Väike-Maarja jägi: jäe: jäge: jägede: jägesi(d) [jää: jää: jääd: jääde: jääsid]; Simuna, Viru-Jaagupi: eĺ̀m: el̆mè (Soome: helmi: helmen 'helmes'); pär̆lè: pär̀le (keskalamsaksa: perle), Väike-Maarja, Simuna, Viru-Jaagupi: räĭmè: räìme, Simuna: taĭmè: taìme; mõĭsì (*moisio - moisia 'mõis'), õh̀ta (*ehtaɣo); Simunas (nagu Alutaguse ja Põhja-Eesti idamurdes): tõŭràs: tõùra 'tõbras, loom'; Viru-Jaagupi: minijas, ahìlas ('ahel'), arak̆as (Soome: harakka); Simuna, Viru-Jaagupi: palit̀ ('palitu' Vene : pal'to ); Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: alàś(s) ('alàsi' <*alasin : alasim(e) ); igè (<*iγem), südà (<*süδäm)

omastavaline nimetav

teatud tüvede ainsuse omastavat on hakatud Viru maamurrakutes ja mujalgi tarvitama ainsuse nimetava (sõnuti osastavagi) käände asemel:

om̆miku, sügise, tuleva kevade, meneva jaānibä; sõbrà (Harju- ja Läänemaal sõp̀r̥ 'sõber'), nabrà, adrà, tudrà (Rootsi: dudder 'tuder' Camelina), lubjà, kabjà, ridvà, lõdvà, nõdrà, nabrà, abrà(s):abràd, lod́jà, liblè, pudrù, tedrè; õlà : õlad, turù : turùd, palè:palèd ('pal̀ged'); Viru-Jaagupi (Jõelähtme maamurraku, Kuusalu maamurraku, Keila, Hageri, Kolga-Jaani) üĺ̀ge : üĺ̀ge; jak̆ì (keskalamsaksa: jacke 'jakk'), kap̆ì (keskalamsaksa: shap 'kapp'), koh̆vì (saksa Koffe 'kohv'), kum̆mì, neĭjù ('neid'), küp̆sè, kõh̆nà, keh̆và, Viru-Jaagupi: ruūt̆ù, Väike-Maarja: rut̆ù (keskalamsaksa: rute '[akna] ruut'), Viru-Jaagupi: kiīgè ('kiik'), (Järva, Viru maamurrakute ja Põhja-Tartumaa:) pil̆vè;

missugust (ainsuse osastav)

ainsuse osastava käände lõpus olnud +ta peaks tänaseks olema rõhuta silbi järelt kadunud. pea- ja kaasrõhu ning kaashääliku järele peaks olema jäänud +d (helitu hääliku järele +t).

astmevaheldus: ainsuse osastava aste on vastupidine ainsuse omastavale ja mitmuse nimetavale: jal̀ga:jalà, kaŋ̆gàst:kaŋ̀ga

omastavaline osastav

järgmiste sõnade ainsuse omastav, osastav ja nimetav kääne on täiesti ühesugused:

lod́jà, adrà, nõdrà, tudrà (Rootsi: dudder 'tuder' Camelina), lõdvà, ridvà, kabjà, nabrà, sõbrà, liblè (suurel osal keskmurret ometi: tut̀ra, lat̀va, kop̀ru ('vahtu'), nap̀ra)

lõputa

keskvõrde omadussõnad: jõukkamba [mies̀t], rik̀kamba, madalamba, tumedamba, vanemba, tohut̆umba ,ilusamba;
kahesilbilised lühikese esisilbiga tüved: Väike-Maarja jägi ~ jäge [jää ~ jääd];
kahesilbilised ülipika esisilbiga tüved: tal̀ve, temppu, kur̀ge, varssa;
1. murrakuti ja sõnuti tarvitatakse i: e tüvede t tunnusega osastavat:Väike-Maarjas (Järvas, Põhja-Tartumaal jm, aga harva Virumaal): (pil̆vè:) pil̆vet̀;

d(à)

kedà, midà, sedà, tedà, mõǹda (*montaδa), luǹd, tul̀d, uǹd, mer̀d, ver̀d;

lühikese (& poolpika) esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) tüved: Rakvere: Jürìda, Tiīnada; Kadrina: sinùda; Laiuse: minùda, pesàda, tädìda, temàda, Tõnùda; Simuna: emàda, isàda; (~ isà, kisà, külà, onù, talù, tubà, kivì, tädì, mägè, vagù, vanà, õdè);
ühesilbilised (täishäälik) tüved (mitmuse nimetava sarnane): koìd, muàd, suûd, tied
mitmesilbilised ülipika esisilbiga tüved (mitmuse nimetava sarnane): leìged [vet̄], õh̀tad
mitmesilbilised poolpika esisilbiga tüved (mitmuse nimetava sarnane): Simuna: ap̆ùd Ambla: (kap̆ì:) kap̆ìd; lah̆jàd [leh̀ma]; mit̆ùd; plik̆àd, abrà(s):abrà:abràd
kolme ja enamasilbilised tüved (mitmuse nimetava sarnane): sõrèdad, [tańsit̆i] virù magèdad
kolmesilbilised (kk)a+s tuletised:
1. Viru maamurdes (ja mujal keskmurde idaosas) leiab mitmuse nimetava sarnast algupärast d tunnust: malak̆ad, Viru-Jaagupi:lusik̆ad, lut̆́tik̆ad, uhak̆ad, Palamuse: jõukkad, Kolga-Jaani: kuniŋgad, kurik̆ad
2. aga t tunnus on keskmurde põhjarühmale omasem kui d: Viru-Jaagupi: kop̆ik̆ast, Simuna: mul̆́lik̆ast;
mitmesilbilised sisekaoga la, li, na, ra, ri, ru (laen) tüved
1. võib olla mitmuse nimetava sarnane: vah̀trad; läh̀krid; Ambla: küh̀vlid
2. aga t tunnus on keskmurdele omasem kui d: piĕnart̀, suk̀kurt̀, kors̆tent̀ (ÕS 1999); Rakvere: pas̆selt̀
(*i)s:(*i)sa liide
1. võib olla mitmuse nimetava sarnane: ar̀msad, kuûlsad, rõèmsad, täh̀tsad, ilùsad, magùsad,
2. aga t tunnus on keskmurdele omasem kui d: Viru-Jaagupi: rõèmust

t

pika esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) kaashääliktüved: suûrt̀ (*suūrta); kielt̀; (*keēltä); lient̀; siart̀;
s[i]: t (lt, nt, rt) tüved : kät̄ , part̀, vart̀, kaânt̀ (*kantta)
mitmesilbilised sisekaoga l, n, r tüved: kan̆nelt̀
(e)*m >*n tüved: abet̀; aset̀; siĕmet̀; võt̆́tit̀; südant̀; Laiuse: poăset̀ (muinasvene: pasmo 'pasmas')
koondelised e(*h), e(*k), t tüved
1. võib olla mitmuse nimetava sarnane: Kose, Väike-Maarja: perèd
2. aga t tunnus on keskmurdele omasem ja algupärasem kui d: kas̆tet̀; muret̀; peret; Järva-Madise: imet̀ (*imehtä); Risti, Kolga-Jaani: er̆net̀
järgarvud
1. võib olla mitmuse nimetava sarnane: Viru-Jaagupi: seit̀smendad [kor̀da]
2. aga t tunnus on keskmurdele omasem ja algupärasem kui d: kol̆mat̀ [kor̀da], kuūwet̀, viījet̀; Harju-Jaani: ühiksa nel̆́lat̆e ('kolmkümmend üheksa'); Stahl 1637 [6]: kadixa kolmat ('kakskümmend kaheksa')
ne:(*it)s liide: nais̀t, punast, vaes̀t, inimest, uos̀t ('hobust'), luis̀t
1. liite alguse i on murrakuti püsinud: Simuna: vana ̮ aĕgist; Viru-Jaagupi: kaŋ̀gekaĕlist, kahekor̆rist, toĭmist; Väike-Maarja: toìmist;
koondelised s(:*h) tüved
1. võib olla mitmuse nimetava sarnane: Viru-Jaagupi, Väike-Maarja: ruk̀kid;
2. aga t tunnus on keskmurdele omasem ja algupärasem kui d: kin̆nast, Simuna, Iisaku Oonurme: ruk̆ist;
s: ks tüved: jänest, kat̆ust, mat̆ust, orast, nões̀t ('nõgest');
(u/i)s: *t tüved:
1. jäljendavad s: ks tüvesid: uh̀kust, ulak̆ust, õìgust, jul̀gust, kaŋ̀gust, kuèrust, pahandust, ter̆vist; Viru-Jaagupi: ter̀vist;
2. väga harva kuuleb kunagist t tunnusega osastavat: Väike-Maarja, Kadrina: ter̆vit̀

missugusse (ainsuse sisseütlev)

ainsuse sisseütleva käände lõpus olnud liittunnus hen (< *s+n) peaks tänaseks olema rõhuta täishääliku järelt kadunud. pearõhulise täishääliku järele peaks olema jäänud he (ha, hu ...). sageli tarvitatakse (k)s tüvesid jäljendavat s̆se tunnust või s[i]: t (lt, nt, rt) tüvesid jäljendavat de tunnust.

tüvi:

hen (< *s+n) lõpp liitus täishäälikule
s̆se lõpp liitub täishäälikule
de lõpp liitub kaasshäälikule

astmevaheldus:

lõputa sisseütleva aste on alati tugev
de sisseütleva aste on alati tugev
s̆se sisseütleva aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

kui s̆se tunnust tarvitatakse häälikuseadusliku kujuga kõrvuti, siis käitub vanem häälikuseaduslik kuju pigem ülekantud tähendusega määrsõna kui otseses sisseütlevas tähenduses käändena: Pilistvere: nugà kukkus mahà; Viljandi: tuûl aâs pesu mahà ~ lü̮̂ kep̄ maâsse Türi: lõik̆asin nuàga käâsse ~ pańìn kiǹdad kät̀te; Simuna: lõŋ̀g läk̀s saś̀i ~ [poiss] läk̀s sasis̆se = sasi sis̀se ('põhku, pahna sisse') Suure-Jaani: naèl torkkas jalas̆se ~ tõm̀ma saābàs jal̀ga

Kesk-Eesti regilaulus on õige tavaline (i)je lõpp, mis pärineb samast hen tunnusest (*sülehen > *sülehe / *süleje):

Väike-Maarja: puud pikad lähvad pinuje, halud riitaje asuvad (ER I 45); Viru-Jaagupi: läksin vööni vedeje, kaelani kala kuduje, elmeni Ema jõgeje (ER II 1472); Simuna: tehke tuli toomingaie, lööge leeri lepikuie, kandke Kaie kaasikuie, Anne harva haavikuie (ER II 2320)

regilaul võib tarvitada je tunnust lõputa sisseütleva asemel (soovitavalt 8 silbilise) värsi silbiarvu kohendamiseks: halud riitaje asuvad. eriti sageli liitub je tunnus lühikese esisilbiga kahesilbilistele tüvedele [vedeje], harvem kaasrõhule (kolmesilbilisele [toomingaie] või ülipika esisilbiga [riitaje]) ja koonde eelsele tüvekujule [rahva'aie].

je lõpp võib liituda teiste sisseütleva vormide otsa: Vaivara jm: mahaje; Jõhvi: pähäje; Türi jm: suhuje; Koeru: saardeje

kirderannikumurde ja idamurde Kodavere murraku kõnekeeleski esinenud (i)je lõpulist sisseütlevat on leitud veel Kuusalu keskmurdelisest Kolgakülast: kuhùje; Kadrina Palmse murrakust: magùje; kuòje ('koju') Väike-Maarja Avispeal on kasutusel (tuntud) vanasõna: ega ilù padàje sün̆́nì paǹna

lõputa

ainsuse omastavas käändes poolpika esisilbiga kahesilbilised ne: (*it)s tüved (tugevaastmeline mitmuse osastava sarnane): Väike-Maarja, Simuna: teìsi [koh̀ta, peres̆se]
s[i]: t (lt, nt, rt) tüved: uūde (*uūtehen); Väike-Maarja: kaānde ~ kuànde; köìde; Simuna: täìde [pur̀je]; Viru-Jaagupi: köìde; uûde [kohta]; Juuru: [kaŋ̆gast] niîde [panema]; Järva-Jaani: küìnde; Kõpu: põìde; Paide: reìde; Türi: var̀de ~ var̆res̆se
pika esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) täishääliktüved (tugevaastmeline ainsuse osastava sarnane): met̀sa, leh̀te, sõr̀me, üh̀te, kot̀́ti, kimppu; Väike-Maarja: roh̀tu; Viru-Jaagupi: koh̀ta, kuûs̀ke; Simuna: [teìsi] riîs̀ta; säŋ̀́gi; Ambla: sül̀da; Kose: nõm̀me
1. kohati ja sõnuti tarvitatakse (k)s tüvesid jäljendavat s̆se tunnust rõhutamaks sisseütlevat tähendust: riǹda ~ rin̆nas̆se;
(n)ik liide:
1. k peaks olema kaasrõhu (kolmesilbilise või ülipika esisilbiga tüve) järel ülipikk: võsastik̀ku; Väike-Maarja: raìsmik̀ku;
2. rõhutu silbi järel poolpikk: kirik̆u; Viru-Jaagupi: lep̆ik̆u urt̆sik̆usse ~ urt̆sik̆u; Simuna: padrik̆u; Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: lüp̆sik̆u;
lühikese esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) täishääliktüved
1. lühikeste täishäälikute vaheline kaashäälik (eriti g, b, d) on kaksistunud, kui järgnevate silpide vahelt on kadunud h: Simuna jm: [panè ahì] küt̀te (*kütehen); jõk̀ke, lak̀ke, lik̀ku, mäk̀ke, tup̀pa, sõt̀ta, vet̀te, sül̀le, kok̀ku, sek̀ka, ap̀pi, et̀te, kät̀te, sas̀́si, sis̀se
2. kohati ja sõnuti tarvitatakse (k)s tüvesid jäljendavat s̆se tunnust, aga harva (ülal)loetletud sõnadel: vausse, lat̀tu, kot̀ta ~ ko ̨ eas̆se, rap̀pa, Väike-Maarja jm: sõjas̆se, rek̀ke, vak̀ku, koôsse, ravas̆se ; Viru-Jaagupi jm: [suk̆ad lähävad] lodus̆se, ('lonti, ripakile'), mudas̆se, udus̆se, pat̀ta ~ pa ̨ eas̆se, ridas̆se, ädas̆se, kubus̆se, rabas̆se ; Simuna: näk̀ku, pa ̨ eas̆se, ravas̆se; Kolga-Jaani: [paneme] lit̀tu; Kadrina: lidus̆se
3. s̆se tunnus on valdav tüvedel, mille sisekaashäälik pole g, b, d (Lõuna-Eestis kaksistuvad igasugused kaashäälikud): majas̆se, külas̆se, talus̆se, ninas̆se, pesas̆se, võsas̆se, kivis̆se; [läk̆sid] tülis̆se, Juuru: [kah̀te] arus̆se; Viru-Jaagupi: tül̀́li;

s̆se

kogu keskmurdes (eriti Harjumaal) tarvitatakse sõnuti (k)s tüvesid (küsimusse < *küsümüksehen) jäljendavat s̆se tunnust nagu Eesti õigekeel lubab iga sõna puhul. (~*sisehen > sis̀se, igaves̆se, ris̆tilis̆se, lühike: lühikes̆se, *taivahasõhõn > taèvas̆se, -l, -lt, -lle > -s, -st, -s̆se)

e(*h), e(*k), t, s(:*h) jt koondelised tüved: peres̆se (Põhja-Viljandimaal per̀re), Simuna: ales̆se [tegema]; Viru-Jaagupi, Simuna: taèvas̆se; Viru-Jaagupi: rat̀tas̆se;
1. Viru maamurdes leiab veel lõputa sisseütlevat: mȇìsa, taèva; Väike-Maarja: [läk̀s] pais̀te; rukki; Viru-Jaagupi: [seab] kom̀be; mäh̀ke; mät̀ta; Simuna: koht̀u; Anna: [pani] rak̀ke; Koe: [tõm̀bas] rõŋ̀ga; Äksi: [pane] riîde; Põltsamaa: [pane] ah̀te; Kursi: [pane] pal̀ge; Pilistvere: am̀ba; Kolga-Jaani: kol̀de; Suure-Jaani: kiǹda
kolmesilbilised või (ainsuse omastavas käändes) ülipika esisilbiga (e)*m >*n jt tüved: Viru-Jaagupi: lahiŋgus̆se, abèmes̆se; Väike-Maarja: orakses̆se, sièmnes̆se; Äksi: korttelis̆se ('korterisse')
1. kohati leiab veel lõputa sisseütlevat: mȇìsa, põr̀gu; Viru maamurdes: kam̀(b)ri; Väike-Maarja jm: kam̀bris̆se, läh̀kris̆se, vaŋk̀ris̆se, tas̀ku; Viru-Jaagupi: kuàndla, kuàrma, lüh̀tri, vaŋk̀ri ~ vaŋk̀ris̆se; mäh̀ke; Simuna: kuòrma, vaŋk̀ri, vuàdi, koht̀u; Pilistvere: ak̀na, kat̀la, küìndla; Kadrina: kaèndla; Laiuse: punt̀ra; Rakvere: kop̀lis̆se; Kõpu: kop̀le; Ambla: läh̀kri;
poolpika esisilbiga kahesilbilised tüved: aut̆us̆se

de

Viru maamurdes ja idapoolses Järvas esineb helilise hääliku järel (ainsuse osastava või s[i]: t (lt, nt, rt) tüvede ehk kõr̀de tüüpi sõnade järgi tuletatud) de tunnus, mis kinnistus neile sõnadele Eesti õigekeeles 1930. aastail hõlbustamaks kirjutistes eristada ülipikka sisseütlevat käänet poolpikast omastavast, sest välteid ju kirjas ei tähistata.

pika esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) kaashääliktüved: kièlde; mièlde ~ mièle; juûrde ~ juûre; Viru-Jaagupi: il̆makuàre; Juuru: poô̭le; Kursi: poô̭lde [reìde]
lühikese esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) kaashääliktüved
1. keskmurdes tavaliselt: mer̀de; Viru maamurdes: tul̀de; Väike-Maarja, Simuna jm: luǹde; Peetri: uǹde; Peetri jm: ver̀de (~ veres̆se); Järva-Madise mõǹda (mõnes̆se)
2. kohati leiab lõputa sisseütlevat (nagu Lõuna-Eestis, Põhja-Viljandimaal ja Põhja-Tartumaal: tul̀le < *tulehen ). s̆se tunnus on valdav Harjus: Viru-Jaagupi jm: lum̀me Väike-Maarja jm: uǹne

h(e)

ühesilbilised tüved (h-le järgnenud e on asendunud tüvelõpu täishäälikuga): kuhù, mahà, pähä̀, suhù; Pilistvere: töhè, öhè; (~ saarte murde Kihelkonna: jähè)
1. regilaulus võib sellisele sisseütlevale liituda veel je-lõpp, mis pärineb samast hen tunnusest (*sülehen > *sülehe / *süleje): Vaivara jm: mahaje; Jõhvi: pähäje; Türi jm: suhuje
2. kohati ja sõnuti tarvitatakse s̆se tunnust: Väike-Maarja: piasse; Viru-Jaagupi jm: puûsse; Kadrina: luûsse; Pilistvere jm: jäâsse; Anna jm: tieêsse; Ambla jm: suosse, tüösse; Järva-Jaani: ü̮össe;

s̆se oleks mõistetav pika iī, ǖ ja kaksiktäishääliku järel: täisse, koisse, püisse, piîsse;

missuguse (ainsuse omastav)

ainsuse omastava käände lõppu on nüüdseks jäänud ainult täishäälik. seetõttu jääb mulje, et suurem osa teisi käändelõppe lihtsalt liidetakse omastava otsa. kunagine n-lõpp on 16. sajandil kadunud ja tänini püsinud ainult mõnes liitsõnas:

maândiè, nõn̆nà (*noin taβoin), Simuna: jalantäìs 'jalaga kokku võetud sirbiga lõigatud peotäis'

astmevaheldus: ainsuse omastava aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

jal̀g:jalà, kaŋ̆gàs:kaŋ̀ga

omastavaline nimetav ja osastav

teatud tüvede ainsuse omastavat on hakatud Viru maamurrakutes ja mujalgi tarvitama nimetava (sõnuti osastava) käände asemel: sõbrà (Harju- ja Läänemaal sõp̀r̥ 'sõber')

astmevaheldus: ainsuse omastava aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale: jal̀g:jalà, kaŋ̆gàs:kaŋ̀ga

arvsõnad

üheksa ja kaheksa kunagine lõpp ma (*-n: -ma-) on püsinud keskmurde ääremurrakutes: Simuna: üle ̮ üheksama 'üheksavägine'
ma on liitunud järgarvu tunnuse nde järele: Väike-Maarja: kuūwendel [nädàlal], neĭlande [kor̆rà], viījendel, seit̀smendemal, Viru-Jaagupi: kol̆mandet̆e: kol̆mandemas̆se, viījenda(ma), Simuna: kol̆mandamal: kol̆mandel̆le, neĭlandamal, kuūwendemale

tuletusliited

t̆u(ma) liide (*-t̆oin: -ttoima-) on püsinud kaashääliku ees (ja ainsuse omastavas käändes): Väike-Maarja: man̆net̆umad, rüvet̆umad 'määrdunud', võĭmet̆uma, Viru-Jaagupi: suûttumast 'sootuks', Simuna: rahut̆umad [inimesed]
(e)da liide on püsinud lühikeses vältes sõnades kaashääliku ees (ja ainsuse omastavas käändes): kadèda (omastav), kadèdus, torèdast(i)
1. mujal on da kadunud: kaùgel (*kaukõδalla)

tse

ne: (t)s liide
1. ts on püsinud täishääliku ees (Lõuna-Eestis, läänemurdes ja) Põhja-Viljandimaal. mujal keskmurdes võib seda kuulda ainult mõnes sõnas: kar̆jane: kar̆jatse, näĭlane: näĭlatse ('näljane'), sar̆nane: sar̆natse ('niisugune, haiglane ehk põdur'), varatselt̀, viīmatse, Rapla kõr̆vane: kõr̆vatse ('pruutüdruk')
2. ts on püsinud veel regilaulus (aga mitte ülipika ehk kolmandas vältes esisilbiga sõnades ega kolmanda silbi järel: ~ raùdase, agànase): Viru-Jaagupi: härjad härmatsed eessa, sahad sauetsed sülessa
3. mujal on ts-ist saanud s: õbèdase

kse

ks tüved
1. ks on püsinud täishääliku ees (välja arvatud kolmesilbilised ja ülipika esisilbiga sõnad ~ küsimus, märkus): (~ kuĕrùs 'isakanep, koeras', kedrus, Jüri: kiĕdùs, suūrùs); Viru-Jaagupi: jäneksed; nõès:nõek̀se (*noɣõksõ), käik̀se (*käδükse ), veik̀se (*veδükse ), juūk̀se (*hiβuksõ), jalakse, sõr̆mukse, met̆́sikse, uk̆segün̆̀nikse, tulukse 'tuleraua', suomukse, uūdikse, ter̆vikse, kat̆ukse, kär̆bikse, An̆drekse, Tõnikse, terakse, emikse, kaĕlukse, küt̆̀tikse, [läks] os̆tuksel̆le 'poodi', [on] pahukses, [on] um̆mukses, [jäâb, lähä̀b] kauk̀ses̆se 'kaotsi', lin̆nakse, lojukse (*loōδuksõ ), varekse, il̆vekse, kudrukse 'klaaspärli', tõr̆vakse, kuĕrukse, käliksed, omaksed, ven̆naksed, õek̀sed, Kuusalu maamurrak:jät̆́tikse, [jäâb / surèb] läm̆mukses̆se 'õhupuudusse', Ambla: var̆ruksed, Koeru: [ȯăgìd ja] vas̆tuksed, Järva-Jaani: [loom on] pḙàbaĭnukses 'pea jala külge seotud';
2. Alutaguse pool on ks-ist saanud täishääliku ees s̆s ja muidu s̀.
  1. Viru-Jaagupi Vaeküla:il̆ves̆se, Simuna: käisse, veisse
  2. Viru-Jaagupi: lojus̀, Simuna: käis̀, veis̀, Simuna Venevere: jänes̀, oras̀, vares̀, ven̆nas̀
  3. kohati on ks (> s̆s, s̀) pugenud ne ja s sõnadessegi.
    1. Väike-Maarja: rebakse, Viru-Jaagupi:ablakse, abrakse, Simunas: tõŭràs: tõùra ning tõbràs: tõbrakseid 'tõbras, loom', Harju-Jaani: madrukse (alamsaksa Matroos)
    2. nimetavas: Simuna Venevere: abras̀, al̆gas̀ 'halgas', juŏmas̀: juòma 'pikk kitsas madal lohk maastikus'

l, n, r -ühendid

rs tugev aste on rss: põr̆sàs ~ põrssa, varssa (osastav) ~ var̆sàd
l, n, r lõpuline kaashäälikuühend
1. el, er lõpulised hilised saksa laenud jm käänduvad Viru maamurrakutes i tüve ja sisekaoga nagu Eesti õigekeeles: as̀pli, naās̀kli, keìsri, meis̀tri, sah̀vri
2. lääne pool käänduvad nad e tüveliste omasõnade (kan̆nèl: kaǹdle, tüt̆àr: tüt̀re) sarnaselt: kop̀pel: kop̀les .

astmevaheldumatus

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (nagì, pigì, mädà, nudì, odà, sädè, tädì, udù, ädà, moōdìd, käbì, nabà, ribà, vabà) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme: mudà (nimetav = osastav = omastav)

erinedes sageli Eesti õigekeelest (d (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel): Kadrina: iīre tièradad 'särgivärvli tikand'; Rakvere, Kadrina: nõgès: nõek̀sed; Simuna, Viru-Jaagupi: nõès: nõek̀sed, nagà: naâ 'kaljaastja pulk'; Põltsamaa: vagà: vaâ; Paide: mudà: muà; Rakvere: nadù: naù; Viru-Jaagupi: vibùd, pugùs ~ puòs, kibùd, kubùd, madùd, sõdàd; Simuna:può, kiù, kuòd; Johann Hornungil (48-51) veel 1693. a: nagga: naa, wagga: waa, möddo: möo, mädda: mäa, higgi: hee, täddi: täe

missugusi (mitmuse osastav)

mitmuse osastava käände lõpus olnud i+ta peaks tänaseks olema rõhuta silbi järel sulanud täiesti ühte tüvelõpu täishäälikuga. pea- ja kaasrõhu järele peaks olema jäänud id.

a

kahesilbilised i tüved: kivà Viru-Jaagupi: paǹ́na, sal̀́ma, sirppa; Väike-Maarja: pük̀sa, tońtta; Simuna: kauśsa, suàńa; Anna: kaâĺa ('kaalikaid'); Juuru: ros̀́sa ('paberosse');
1. kirderannikumurde naabruses leiab algupärast ainsuse osastava sarnast mitmuse osastavat: osì (~ *hosja); Viru-Jaagupi: kivì; Iisaku Oonurme: väh̀ki;
2. kesi, misi liiteid jäljendavat si tunnust tarvitatakse pigem lühikese esisilbiga sõnadel: Viru-Jaagupi: kärppisi; Väike-Maarja: kivìsi, käbìsi (Palamuse jm: käbà), tädìsi, kor̀visi, märssisi, tük̀kisi; Simuna: klaâsisi, końttisi, nüeppisi
kahesilbilised u tüved ja (kaasrõhuline) (n)ik:Viru-Jaagupi: liǹda, raìsmik̀ka
1. kirderannikumurde naabruses leiab algupärast ainsuse osastava sarnast mitmuse osastavat: Viru-Jaagupi: [paĭlu] liǹdu; Ambla: ei saâ äìd luūwa raāgu
2. kesi, misi liiteid jäljendavat si tunnust tarvitatakse pigem lühikese esisilbiga sõnadel: Väike-Maarja: talùsi, jut̀tusi; Simuna: kul̀musi

e

kahesilbilised a tüved, mille esimene täishäälik on o või u (harva õ): munè (*munõiδa < *munaita), nugè, ubè; Viru-Jaagupi: koh̀te, ot̀se; Viru-Jaagupi, Simuna: mok̀ke, ok̀se; Väike-Maarja, Simuna: mus̀te; Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: pul̀me; Simuna: poh̀le; Kadrina: koǹne; Haljala maamurde: luòme; Rakvere: nurkke; Viru maamurde: odrè, suk̀ke; Viru-Jaagupi: õùne; Rakvere: kõvè
1. ülipika esisilbiga tüve lõppu võib tulla ka i (eriti sõnades, mille esisilbis on ue või ui [*oe, *oi] ): kuèri puègi kuìvi; Viru-Jaagupi: luàmi; Väike-Maarja: ok̀si
2. kesi, misi liiteid jäljendavat si tunnust tarvitatakse pigem lühikese esisilbiga sõnadel (alati, kui esisilbis on o) : odàsi ("odì" asemel peaks häälikuseaduslik olema "osì") osàsi (~ 'osi') Väike-Maarja: nugàsi tubàsi pu̮ègasi pul̀masi; Simuna: kor̀dasi

u

kahesilbilised a tüved, mille esimene täishäälik pole o ega u: kalù, kanù, vanù, jal̀gu, kar̀vu, mar̀ju, ar̀gu, naèlu, aègu, sigù, tiîbu, sõnù, aùdu, õùnu; Viru-Jaagupi: aìsu ('ais'); Anna jm: aś̀su, ('asi'); Rapla jm: vil̀́lu, ('vili')
1. tugev aste näikse valdama lääne ja edela pool: Pilistvere jm: pat̀́ju; Anna jm: padjù;
2. kohati tarvitatakse kesi, misi liiteid jäljendavat si tunnust: Väike-Maarja: ma ̨ėàsi, radàsi, rahàsi, sõdàsi, jal̀gasi, naèlasi, varssasi; Simuna: laùdasi, saùnasi; Pilistvere jm: at̀rasi; Ambla jm: adrasi; Koeru jm: padjasi; Peetri jm: sõbrasi;
3. moodsat sid tunnust tarvitatakse eelkõige keskmurde äärtel: Simuna: kanàsid,

i

keskvõrde omadussõnad: Väike-Maarja: parembi, lõbusambi [pühì], tumedambi
kahesilbilised ä tüved (esimene täishäälik pole a, õ, o ega u): sil̀́mi; Viru-Jaagupi: ivì (*jüvä), leìbi, seìni; Väike-Maarja: pik̀ki; Simuna: met̀́si; Rakvere: niśì
1. mõnes keskmurde murrakus jäljendatakse a tüvesid: eìnu, käìju, leìbu, seìnu; Anna: tümè ('tümasid')
2. kohati tarvitatakse kesi, misi liiteid jäljendavat si tunnust: külàsi, pär̀nasi, Väike-Maarja: teràsi, är̀gasi;
3. moodsat sid tunnust tarvitatakse eelkõige keskmurde äärtel: Simuna: pesàsid;
kahesilbilised e tüved ja kaashäälikulised tüved: Viru-Jaagupi: niîni; Väike-Maarja: varssi ('varred'); Simuna: kuûbi, iîri; Rakvere: täh̀ti, kaâśi;
1. kohati tarvitatakse kahesilbilisi i tüvesid jäljendavat a tunnust, pigem pika esisilbiga sõnadel: Väike-Maarja, Simuna: jäl̀́ga, sul̀́ga, täh̀ta, kuàśa, vaŕssa, käśà; Väike-Maarja: leh̀ta, kièĺa, seêńa, köìsa; Simuna: sõr̀ma, õl̀́ga, puàśa
2. kesi, misi liiteid jäljendavat si tunnust tarvitatakse pigem lühikese esisilbiga sõnadel, sest häälikuseaduslik kuju ühtib ainsuse nimetavaga (käsì lüsì süsì; Jõelähtme maamurde ja Anna: anì): anèsi, jõgèsi, nimèsi, regèsi, tulèsi; Väike-Maarja: suòlesi, sõr̀mesi, kivìsi, süsìsi; Kadrina: lü̮èsid; Koeru: lüèsi; Ambla jm: lüsìsi, esìsi ('ette võetud tööriba [põllul]');
3. moodsat sid tunnust tarvitatakse eelkõige keskmurde äärtel: Simuna: tedresid;
ainsuse omastavas käändes poolpika esisilbiga kahesilbilised ne: (*it)s tüved: naìsi, teìsi;
1. seevastu Tallinn - Tartu joonest edela pool valdab kahesilbilisi i tüvesid jäljendav a lõpp: naìsa teìsa
ülipika esisilbiga või rohkem kui kolmesilbilised (kane, vane, lane, line, mine, ke)ne: (*it)s tüved: Väike-Maarja: sugulaìsi, Viru-Jaagupi: lühük̆eisi, Simuna: vaènlaisi; Väike-Maarja jm: inìmesi; Viru-Jaagupi: igàvesi mesìlasi; Harju-Jaani jm: veik̆esi
1. kohati asendab s-i ees olnud täishäälikut pikk iī: Väike-Maarja: kruăsiliīsi, ris̆tiliīsi
2. kohati tarvitatakse kahesilbilisi i tüvesid jäljendavat a tunnust: Väike-Maarja, Simuna: inimeìsa
ülipika esisilbiga või rohkem kui kolmesilbilised (u)s: (*k)s tüved: siàdusi Väike-Maarja jm: küsìmusi
1. kohati on s-i ees olnud täishäälikust saanud lane, kene liiteid jäljendav kaksiktäishäälik: Väike-Maarja: nimet̆uìsi
ülipika esisilbiga või rohkem kui kolmesilbilised (u/i)s: t tüved: Kose jm: aìgusi, Keila: ülèmusi
1. kohati on s-i ees olnud täishäälikust saanud lane, kene liiteid jäljendav kaksiktäishäälik: Äksi: ras̀kuìsi

si

poolpika esisilbiga kahesilbilised tüved: Viru-Jaagupi: piīgasi, Harju-Madise: ap̆ùsi, Anna: aut̆usi, Peetri: paĭlùsi
lühikese esisilbiga koondelised e(*h), e(*k), t tüved: Juuru: perèsi

moodsat sid tunnust tarvitatakse eelkõige Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal. keskmurdes valdav mitmuse osastava lõpp on kesi, misi liiteid jäljendav si tunnus

ilmekas si tunnus oli muidugi otstarbekas juhul, kui oli tarvis lause mõtet täpsustada: "kas seal kivì oli?" ~ "neid kivì oli paĭlu" ~ "tuo kivì kua".

laulus võib sida tunnus liituda juba mitmuse i tõttu muutunud tüvetäishäälikule: Väike-Maarja: "oh neid häida jalgusida, siledaida searisida"

sid

moodsat sid tunnust tarvitatakse pigem Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal.

kohati on tunnuse i kadunud: Kadrina: [eij ̮ ol̀d] väŕ̀vist;

17. s kirjakeeles si osastav peaaegu puudub ja sid osastavat leiab harva. 19. s teisel poolel levitasivad sid osastavat E. Ahrens ja K. A. Hermann, kuni keeleuuenduslased selle pidurdasid. J. Aaviku vaeva viljana asendati siiski a-tunnus e- ja sid-lõpuga. Hermanni soovitus "Eesti keelt õigesti ja puhtasti kõneleda" võib ollagi sid osastava jms kohusetundliku ületaotluse ajendiks Alutagusel, kirderannikumurdes, selle naabruses ning mujalgi.

id

kaashääliku järel

häälikuseaduslik kaashäälikule liitunud id tunnus pole omane keskmurde põhjaosale (Harju, Järva, Viru, loode-Laiuse alale) vaid lõunaosale (Põhja-Tartumaale ja Põhja-Viljandimaale): Äksi: suūremid (*suūrõmpita); Kõpu: soèmid (*soōjõmpita);

kolmesilbilise ainsuse omastavaga i tüved: Viru-Jaagupi: [tegid] vigùrid; Väike-Maarja: [neid] kuràdid;
1. tarvitatakse kesi, misi liiteid jäljendavat si tunnust sest häälikuseaduslik kuju ühtib ainsuse osastava ja mitmuse nimetavaga: Kose, Kõpu: kuràdisi;
(ainsuse omastavas) ülipika esisilbiga i tüved: Väike-Maarja: veś̀kid; Simuna: kam̀brid;
1. tarvitatakse kesi, misi liiteid jäljendavat si tunnust sest häälikuseaduslik kuju ühtib ainsuse osastava ja mitmuse nimetavaga: Väike-Maarja: veś̀kisi

täishääliku järel

e(*da) liide: aìgeid (*haikõδita), kõr̀geid
pika esisilbiga koondelised e(*h), e(*k), t tüved: er̀neid (Kadrina, Harju-Jaani jm: er̀nid), uòneid (*hoōnõita), paìseid (*paìsõɣita), riîdeid, mõt̀teid;
kolmesilbilised ja (ainsuse omastavas) ülipika esisilbiga u tüved: Väike-Maarja jm: raāmat̆uid (Hageri jm: roamat̆uid); Juuru: kaŋ̀gruid
koondelised o, u tüved: juònuid, õh̀tuid, sur̀nuid (*surnuδita);
koondelised s(:*h) tüved: põrssaid, suappaid, kiǹdaid, lam̀baid, am̀baid (*hampahita), ker̀veid, Viru-Jaagupi: kjer̀veid, Simuna: tur̀baid;
s(:*ks) tüved: orakseid, juûk̀seid; Kadrina: juûk̀sid
ülipika esisilbiga või rohkem kui kahesilbilised ne: (*it)s tüved: luìseid, puìseid, tah̆maseid; Juuru: kar̆jatseid
(ainsuse omastavas) ülipika esisilbiga tüved: Harju-Madise: ah̀traid; Rapla: peêndraid; Juuru: mõìsaid; Kose: kuoôrmaid, rõèmsaid; Ambla: ak̀naid; Anna: kat̀laid; Kadrina: sü̮èjaid; Rakvere: aâs̀taid
kolme ja enamasilbilised tüved (tunnus liitub koondelisi sõnu jäljendades täishäälikule): jut̆uk̆aid, labìdaid, madàlaid (*matalita), sadàmaid, õn̆net̆umaid, lut̆́tik̆aid, magùsaid, libèdaid, piĕnemaid, õp̆et̆ajaid; Järva-Madise: kol̆mandaid; Ambla: vek̆emaid ('väiksemaid')
(re, le, ne, m)e tüved (tunnus liitub koondelisi sõnu jäljendades täishäälikule): asèmeid, abèmeid, sièmneid, Harju-Madise: sam̀leid, Kose, Peetri: tüt̀reid;
1. leiab veel häälikuseaduslikku kaashäälikule liitunud id tunnust: Kadrina: sièmnid, südàmid;
ühesilbilised ülipika esisilbiga tüved: Türi, Koeru, Simuna: jäìd;
1. kohati tarvitatakse moodsat sid tunnust: Simuna: piàsid, tüö̀sid, vüö̀sid, Viru-Jaagupi: luûsid, muàsid, tièsid;
2. kohati tarvitatakse kene, mine liiteid jäljendavat si tunnust(, kuigi pearõhu järel võiks d olla püsinud): Väike-Maarja: tüö̀si, vüö̀si, Viru-Jaagupi: luûsi;
3. s tüvesid jäljendav si / sid tunnus on valdav pika iī, ǖ ja kaksiktäishääliku järel, kus häälikuseaduslik mitmuse osastav muidu ühtiks ainsuse osastavaga (täìd - *täi+ta ~ *täi+i+ta) nagu on ainuõigena leida veel 1693. a Hornungi keeleõpetuses.
  1. täìsi ~ täìja (~ Kursi, Kolga-Jaani, Viljandi: täìju); koìsi ~ koìsid; Simuna: püìsid, Paide, Pilistvere, Harju-Madise: piîsi;

mitmuse osastava murdelist kirevust näitab A. Saareste 1955. a Uppsalas avaldatud väikese murdeatlase 90. kaart, kust paistab, et

Simuna kihelkonna Vägeva poolses nurgas Emumäe ümbruses tarvitatud si lõppu pada, hani + võrk, haud, rist tüüpi sõnades ja veel a lõpulist kiva.
Simuna kihelkonna muus osas tarvitatud pada, hani + võrk, haud, rist tüüpi sõnades si lõppu ja võrka, poissa, teisa tüüpi sõnades veel a lõppu.
Viru-Jaagupi kihelkonna Oonurme poolses nurgas Roela ümbruses tarvitatud si lõppu ainult võrk, haud, rist tüüpi sõnades ja sid lõppu ainult pada, hani tüüpi sõnades.
Viru-Jaagupi kihelkonna muus osas ja Väike-Maarja kihelkonnas tarvitatud pada, hani + võrk, haud, rist tüüpi sõnades nii si kui sid lõppu ja veel a lõpulisi võrka, poissa, teisa, kiva,

aga need 1915-54. a kodumaal ja pagulastelt kogutud keelendid võivad algupäraste murdeerinevuste lisaks kajastada juba koolihariduse ja linnakeele mõju.

missugustesse (mitmuse sisseütlev)

mitmuse sisseütleva käände saad liites (k)s tüvesid jäljendava s̆se tunnuse mitmuse omastavale: mägèdes̆se; Väike-Maarja: maādes̆se ~ muădes̆se, raìsmik̀kudes̆se;

mõned murdekogujad on sõnuti märkinud mitmuse sisseütlevas pikenenud s-i, aga seda võib esineda tugeva kaasrõhu järel ainsuseski: Väike-Maarja: kuh̀jades̀se; Järva-Jaani: kubèmes̀se

vanem mitmuse osastava sarnane i mitmuse sisseütlev

kui (k)s sisseütleva jäljendavat s̆se tunnust tarvitatakse häälikuseadusliku kujuga kõrvuti, siis käitub vanem häälikuseaduslik kuju pigem ülekantud tähendusega määrsõna kui otseses sisseütlevas tähenduses käändena: Põltsamaa: [läk̀s] rebase raùdades̆se ~ [mees] paǹ́di raùdu; Simuna: äâ jäâ jal̀gu (< *jalkohõn < *jalkoihõn ); Viru-Jaagupi: [läk̀s] lam̀bu ('lambakarja'); Anna: är̀gi ('härjakarja'); Kose: jäând veêl sep̆aga võl̀gu; Juuru: seê lasèb abème niî pik̆aks kas̀vada, et lähä̀b põl̀́vi juba; Keila: lõì riǹdu valù; Paide: eìn kas̀vas kohè riǹdu; Kursi: võt̆avad omà küìsi; Kõpu: vah̀tis mul̆lè ot̆sè sil̀́mi; Kolga-Jaani: koś̀tis kõr̀vu; [kuì vezì] põl̀́vi tulèb; ärä en̆nast mu sil̀́mi an̆nà;

missuguste (mitmuse omastav)

mitmuse omastava käände tunnused:

te

sõnatüvi: liitub s häälikule, tinglikult - ainsuse osastava tüvele: Väike-Maarja: orastel
astmevaheldus: aste on alati nõrk

koondelised s(:*h) tüved: kal̆́liste, kaŭniste, var̆vaste, ker̆veste
(ne:)s, (ne:)ts, (s:)ks tüved: juûs̀te, mat̆uste, omaste, nais̆tè, inimeste, rebaste, sugùlaste, ük̀sluis̆te, vaes̀te (*vaivaisten)
pikavältelised s (sa, tsa, ksa, ssi, ksi) tüved
1. matkivad s, ts, ks tüvede te tunnust sisekaoga nagu Eesti õigekeeles: Simuna: as̆́tè; Viru-Jaagupi: ais̀te; Ambla: met̀ste; Järva-Jaani: pük̀ste;
2. kohati võivad saada de-tunnuse nagu Eesti õigekeeleski: Väike-Maarja, Rakvere: poisside; Kadrina: ot̀sade;

t̆e

sõnatüvi: liitub (endisele) helitule häälikule (h, k, t), tinglikult - ainsuse osastava tüvele: kät̆e (* kätten), kas̆tet̆e (* kastõktõn), u̮ŏnet̆es (* hoōnõhtõssa)
astmevaheldus: aste on vastupidine ainsuse omastavale ja mitmuse nimetavale

pikavältelised koondelised e(*h), e(*k), t tüved: mõt̆et̆e (*mõt̆õktõn)
pikavältelised kahesilbiliseks koondunud tüved: val̀get̆e (*valkõδaδõn), tal̆gut̆e, Viru-Jaagupi: vuàdit̆e, Kadrina: õh̀tat̆e, Koeru: mõĭsat̆e, Hageri: veś̀kit̆e (*vesikivide), Järva-Madise: aìget̆e;
kolmesilbilised tüved: paremat̆e, masìnat̆e, sadàmat̆e, vik̆at̆it̆e, tiènijat̆e;
m(e) tüved: ladèmet̆e, liîk̀met̆e;
pikavältelised t (lt, nt, rt) tüved: uūt̆è, köit̆è, kǖnt̆è, täit̆è, Rakvere: (paâs:)paāt̆è, Haljala: tõrt̆è;
pikavältelised l, n, r tüved: juūrt̆è, kuart̆è

de

sõnatüvi: liitub helilisele häälikule, tinglikult - ainsuse osastava tüvele: Väike-Maarja: siĕmendes
astmevaheldus: aste on vastupidine ainsuse omastavale ja mitmuse nimetavale

täishääliku järel

lühivältelised koondelised e(*h), e(*k), t tüved: vahède, perède (*perehten ~ aga Keila, Hageri, Harju-Jaani: peret̆e)
ühesilbilised pika esisilbiga tüved
1. Viru maamurrakutes ja mulgi murde naabruses (ülipikas ehk 3. vältes): muàde, suòde, tüö̀de, püìde, puûde, luûde, piîde;
2. Viru maamurrakutes, Põhja-Tartumaal ja mulgi murde naabruses tarvitatakse veel poolpikas ehk 2. vältes ie tunnusega omastavat nagu kirderanniku- ja Põhja-Eesti idamurdes : luĭjè (*luiδõn), maĭjè, muĭjè, puĭjè,(Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Viljandi) päĭjè, Põltsamaa soĭjè
3. Simuna, Põhja-Tartumaa jt murrakutes tarvitatakse nde tunnusega mitmuse omastavat sõnas : mun̆dè (Viru-Jaagupis pigem - muĭjè, Väike-Maarjas - muûde)
kahesilbilised lühikese esisilbiga tüved: Viru-Jaagupi: ivàde, käbìde
kahesilbilised pika esisilbiga tüved matkivad lühikese esisilbiga tüvesid:
1. a tüved: Viru-Jaagupi: laìjade, jal̀gade, (harva jal̀ge)
2. ä tüved: sil̀made, käp̀pade, mär̀gade
3. e tüved: Viru-Jaagupi: leh̀tede (aga Simunas jm: kõĭgì)
4. i tüved: Viru-Jaagupi: käâride
5. u, o tüved: liǹdude, pièrgude
6. ü tüved: mäǹdide
(n)ik tüved: asunik̀kude, elanik̀kude, kir̆janik̀kude, osanik̀kude, Väike-Maarja: raìsmik̀kude

sisekaoga

mitmesilbilised sisekaoga l, n, r tüved (nõrgas astmes): tüt̆arde, kan̆nelde; Väike-Maarja: siĕmende
1. võivad matkida m(e) tüvede t̆e tunnust nagu Eesti õigekeeles: Väike-Maarja: sièmnet̆e, tüt̀rit̆e;
mitmesilbilised sisekaoga la, na, ra laentüved: kors̆tende (ÕS 1999), ak̆ende, küĭnalde, piĕnarde, kup̆arde
1. võivad matkida m(e) tüvede t̆e tunnust nagu Eesti õigekeeles: Viru-Jaagupi: pas̀tlit̆e
pikavältelised la, na, ra tüved võivad saada de tunnuse nagu Eesti õigekeeles: ku̮èrade, naèlade, kaùnade
1. Viru maamurrakutes jm matkivad lt, nt, rt tüvede t̆e tunnust sisekaoga nagu Eesti õigekeeleski: paelt̆è, eint̆è, koert̆è, naelt̆è, viīnt̆è
lga, rga, nta, lgä, rgä, ntä tüved võivad käänduda nagu Eesti õigekeeles: Viru-Jaagupi: jal̀gade (harva jal̀ge), õl̀ade;
1. Viru (edela)murrakutes matkivad lt, nt, rt tüvede t̆e tunnust sisekaoga nagu saarte, lääne, ida ja kirderanniku murdes: rint̆è (*rintaδõn); Simuna, Viru-Jaagupi: jalt̆è, seĺt̆e (*selkäδen), õlt̆e (< *õlkte - õl̀gade - olkaδõn); Väike-Maarja: ärt̆e (är̀gade)

Viru maamurrakute käändsõnade põhivormid
Virù maâ ̮mur̆ràk̆ut̆e käânD ̮sõnàDe põhì ̮vor̆mìD
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

Followers

Blog Archive

About Me

Wednesday, January 9, 2013

Osmani-Türgi "Makam" heli-laadid [1][2][3][4][5][6]

näide

Uşşâk Makamı

mõiste

nimed

tunnuksed

suund (Seyir)

astmik (Dizi)

lõpu-aste (Durak ehk piatus)

keskne tugi-aste (Güçlü)

ülemine "piatus" (Tiz-Durak)

alumine juht-aste (Yeden)

Çeşni heli-riad

heli-ridade nimed

heli-astmete nimed

noodi-kiri

häälestus ja võnke-sagedus

heli-astmete vahe (Aralık, Intervallum)

võrdlus Euroopa nootidega

pikendavad heli-riad

kordav pikendus (Simetrik Genişleme)

lainav pikendus (Ödünç Alma)

uus astmik (Yeni Dizi)

rööpsed heli-riad

heli-ridade koostis

heli-ridade tarvitamine

kõrgenduse ja madalduse märgid (Dananım)

piatuksed ja lahendused (Kalışlar)

leiutamine

liht-laadid (Basit Makamlar)

liit-laadid (Bileşik Makamlar)

nihutetud laadid (Şedd Makamlar)

lõpu-viitega laadid

mõju tujule ja terviselle

Makamı'de tarvitamine loomingus ja nenne esitamine

luetelu

algu-pära

Tuesday, January 8, 2013

loetelu

soovitusest

viited ja märkused

Monday, January 7, 2013

Türgi muusika ( Türk müziği)

märk-sõnad

islami èeline Türgi muusika

Türgi pärus-muusika

Euròòpalik süva-muusika

vèel Türgi muusikast

siinset juttu võib kasutada iga-üks, kes̀ viitab allikal̀e ja jàgab edasi samadel tingimustel.

Wednesday, January 2, 2013

käändsõna põhivormid

missugune (ainsuse nimetav)

missugust (ainsuse osastav)

lõputa

d(à)

t

missugusse (ainsuse sisseütlev)

lõputa

s̆se

de

h(e)

missuguse (ainsuse omastav)

omastavaline nimetav ja osastav

arvsõnad

tuletusliited

tse

kse

l, n, r -ühendid

astmevaheldumatus

missugusi (mitmuse osastav)

a

e

u

i

si

sid

Osmani-Türgi "Makam" heli-laadid ^[1]^[2]^[3]^[4]^[5]^[6]