Sunday, December 19, 2010

PandiVere ilmaütlev kääne

ilmaütlev kääne [1]

ainsus

ilmaütleva käände tunnus -tta (< *t̆tak) ei ole pearõhulise pika täishääliku(ühendi) järel nõrgenenud leenisklusiiliks. rõhutu silbi järel on tunnus nõrgenenud (-t̆ta). kaasrõhu (kolmesilbilise või ülipika esisilbiga tüve) järel eeldatav -t̆ta võib tugeva kaasrõhu tõttu pikeneda (-t̀ta nagu saarte- ja läänemurdes) eriti -mata tegusõnavormis. ilmaütlevat käänet tarvitatakse tihti eessõnaga il̀ma, mis maamurde Viru murrakuis (Rakvere, Viru-Jaagupi, Väike-Maarja) hääldub ka ülipikalt (ehk kolmandas vältes). see eessõna võib murrakuti sulada põhisõnaga ühte liitsõnaks: rõhust olenevalt esineb Mülleri jutlustes: 5 ilma pattuda. 313 ilma murreda, 228 ilma keicke süyta [2]
Soomes tarvitatakse eessõna ilman koos osastava käändega: ilman töitä, ilman lasta

tüvi

käände lõpp liitub täishäälikule

astmevaheldus

ilmaütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale
  • Rakvere: käetta (<*käδet̆täk)

tugev aste

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, mōDìD, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

  • uDùt̆ta
see ei ühti aga sageli eesti keele normiga D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

ühildumine

enamasti on omadussõnaline täiend ilmaütleva käände asemel omastavas

mitmus

käändelõpp liitub (Viru maamurrakutes tugeva-astmelisele) mitmuse omastavale

i-mitmus

vanem i-mitmuse ilmaütlev on haruldane.

a-mitmus

ka a-mitmust on märgatud harva.

viited ja märkused

  1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 257
  2. ↑ Rätsep Huno "Eesti keele ajalooline morfoloogia. 2." lk 74
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


Sunday, November 28, 2010

PandiVere rajav kääne

rajav kääne [1]

ainsus

ni < *nnik-lõpuliste määrsõnade alusel on arenenud rajav kääne ainult Eestis. [2] [3] [4] [5] [6] [7] selle käände esimene kirjeldus pärineb Gösekeni 1660. a trükisest. [8] sarnase lõpuga määrusi on eesti ning soome vanemas kirjakeeles ja muudeski murretes: sen̆́nì , kun̆́nì (keskmurde lääneosas ja eriti Põhja-Viljandimaal: senì, kunì); [9] vepsa: sińi, kuńi; Mikael Agricola: jonni (nii kaua kui), kaikenni (täiesti) [10]

tüvi

käände lõpp liitub täishäälikule

astmevaheldus

rajava käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

ühesilbiliste tüvede rajav kääne on algsest kinnisest silbist hoolimata ülipikas (ehk kolmandas) vältes:

sõnaühendi või liitsõna lõpus võb tüvetäishäälik lüheneda

sama toimub ühesilbiliseks koondunud nõrgaastmeliste tüvede puhul:

tugev aste

kirderannikumurde naabruses võib liituda see lõpp tugevaastmelisele tüvele

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, mōDìD, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

  • naBàni
see ei ühti aga sageli eesti keele normiga D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

mitmus

tunnus liitub (Viru maamurrakutes tugeva-astmelisele) mitmuse omastavale

i-mitmus

vanem i-mitmuse rajav esineb enamasti määrsõnana ja kõnekäänulistes väljendites.

  • pe̮l̆́vìni, rin̆nùni, sil̆́mìni; Viru-Jaagupi: [pias̀t] jalùni

viisimäärsõnad

rajava käände lõpu abil tuletatakse keskmurdes sageli määrsõnu

ühildumine

enamasti on omadussõnaline täiend rajava käände asemel omastavas

  • Laiuse: vīmatse le̮p̆puni

harva rajavas

  • Paide: [veZì] pōleni sǟreni

viited ja märkused

  1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 255
  2. ↑ Alvre, Paul "Terminatiivseist konstruktsioonidest terminatiivini: Terminatiivne illatiiv": Keel ja Kirjandus 1971, lk 345-352; Pühendus Paul Aristele
  3. ↑ Alvre, Paul "Terminatiivseist konstruktsioonidest terminatiivini: Analüütiline 'saadik'-konstruktsioon": Keel ja Kirjandus 1972, lk 467-473, 549-556; Pühendus Paul Aristele
  4. ↑ Alvre, Paul "Terminatiivseist konstruktsioonidest terminatiivini: Teel terminatiivile I": Keel ja Kirjandus 1974, lk 7-14; Pühendus Paul Aristele
  5. ↑ Alvre, Paul "Terminatiivseist konstruktsioonidest terminatiivini: Teel terminatiivile II": Keel ja Kirjandus 1974, lk 219-226; Pühendus Paul Aristele
  6. ↑ Alvre, Paul "Terminatiivseist konstruktsioonidest terminatiivini: Terminatiivi tulek": Keel ja Kirjandus 1974, lk 347-355; Pühendus Paul Aristele
  7. ↑ Eesti keele ajalooline morfoloogia. 2. [osa : õpivahend eesti filoloogia osakonna üliõpilastele / Huno Rätsep 1979] lk 71-74
  8. ↑ Manuductio ad linguam Oesthonicam = Anführung zur Öhstnischen Sprache / Göseken, Heinrich, vanem, 1612-1681 Hamburg : Buske, 1977 Unveränderte Nachdruck der Ausgabe Reval 1660
  9. ↑ Alvre, Paul "Terminatiivseist konstruktsioonidest terminatiivini: Teel terminatiivile II": Keel ja Kirjandus 1974, lk 219-226; Pühendus Paul Aristele lk 11-14
  10. ↑ Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse / Arvo Laanest lk 110
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


Sunday, August 15, 2010

PandiVere saav kääne

saav kääne [1]

ainsus

saava käände lõpus olnud ks < *ksi < *kse tunnuse asemel on st < ? *ss Haljala keskosast alates kogu Virumaal ja Ida-Eestis (ulatudes Lõuna-Eestisse Setumaani ja koguni Lutsi-Kraasna keelesaarteni) [2]
  • [pek̆set̆ti] puru(st); mispärast, misjäust [3] Simuna: [jäì] leZest, muas̀t, kiĕlest; Väike-Maarja: ses̀t ās̀t, sièmnest, tüt̀rist; Viru-Jaagupi: [pietti] aùZast, ühest kūs̀t, kar̆jatsest; Laiuse: [le̮p̀puDe] le̮p̆pust
vanades lauludes leiab veel [4]
  1. sta lõppu
    1. Kadrina: lammas on panni peäl praesta [5]
  2. ksa lõppu
    1. Väike-Maarja: Kui sa vabuned vanaksa [6]
  3. ksi lõppu
    1. Väike-Maarja: Jätan laulud lauba'aksi [7]

tüvi

käände lõpp liitub täishäälikule

astmevaheldus

saava käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale
  • pojàs̀t

tugev aste

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, mōDìD, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

  • vaBàs̀t
see ei ühti aga sageli eesti keele normiga D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

mitmus

tunnus liitub (Viru maamurrakutes tugeva-astmelisele) mitmuse omastavale

viisimäärsõnad

saava käände lõpu abil tuletatakse keskmurdes sageli määrsõnu vanades lauludes leiab veel

viited ja märkused

  1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 252
  2. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 22
  3. ↑ omast kogemusest
  4. ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 102, 229
  5. ↑ "JEESUSE KANNATAMINE JA SURM" Kadrina. ÕES EK 62, 114/9 (18). 1843.
  6. ↑ "HOBU JA HÄRJA TÜLI" Väike-Maarja. H III 12, 359/61 (1). 1893.
  7. ↑ "JÄRG TULEVASTEKS PÜHADEKS" Väike-Maarja. H III 12, 346 (19). 1893.
  8. ↑ "POLE EHTEID KIIGELE MINNA" Viru-Jaagupi. EKS 4°1, 546/8 (7). 1878-79.
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere alaltütlev kääne

alaltütlev kääne [1]

ainsus

alaltütleva käände lõpus olnud liittunnusest lla < *l+ta on tänaseks saanud lt lta lõppu leiab veel vanades lauludes

tüvi

alaltütleva käände lõpp liitub täishäälikule

astmevaheldus

alaltütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale
  • pojàlt̀

tugev aste

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, mōDìD, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

  • uDùlt̀
see ei ühti aga sageli eesti keele normiga D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

mitmus

tunnus liitub (Viru maamurrakutes tugeva-astmelisele) mitmuse omastavale

i-mitmus

vanem i-mitmuse alaltütlev esineb enamasti määrsõnana ja kõnekäänulistes väljendites i-mitmuse alaltütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale.

viisimäärsõnad

alaltütleva käände lõpu abil tuletatakse keskmurdes sageli omadussõnadest määrsõnu Viru maamurrakutes täidavad seda osa teisedki käänded
  • Simuna: vanast, [panè kǟD] sir̀gele [3]

viited ja märkused

  1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 250
  2. ↑ "MARETA LAPS" Väike-Maarja. EÜS VII 2064/6 (299). 1910.
  3. ↑ omast kogemusest
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere alalütlev kääne

alalütlev kääne [1]

ainsus

alalütleva käände lõpus olnud liittunnusest lla < *lna < *la+na on tänaseks saanud l lühikese (pearõhulise ehk) esimese silbi järgi on tunnus pea kogu keskmurdes l̄
  • mul̄ sul̄ tal̄ kel̄ sel̄
la lõppu leiab veel vanades lauludes lla lõpp sobib vist rohkem pearõhu ja kaasrõhu järgi ehk
  1. kolmanda silbi järgi
    1. Väike-Maarja: kimmelilla kihutada [2]
  2. ülipika (ehk kolmandas vältes) esisilbiga sõnades
    1. Kadrina: keele kuivilla (?) kalulla [3]
  3. pearõhu järgi
    1. Väike-Maarja: Üks on mekitud meella [4]
  4. aga rõhutu silbi järgi samuti
    1. Väike-Maarja: teine vaksitud vahalla [4]
    2. Kadrina: Reie mina peksan rõõmullagi [5]

tüvi

alalütleva käände lõpp liitub täishäälikule

astmevaheldus

alalütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale
  • pojàl

tugev aste

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, mōDìD, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

  • uDùl
see ei ühti aga sageli eesti keele normiga D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

mitmus

tunnus liitub (Viru maamurrakuis tugeva-astmelisele) mitmuse omastavale

i-mitmus

vanem i-mitmuse alalütlev esineb enamasti määrsõnana ja kõnekäänulistes väljendites
  • Simuna: var̆vùl; [lap̆seD on] mus̆́tik̆kil, siĕnìl; [ta käìB] kan̆nùl; ei meĭje maìl [ole seDà vièl eǹne ol̀D]; [meìl on ruk̀ki leikkus] käŹìl; [leh̆màD on] pik̆kil päĭvìl ~ päìvil; [ei seĭZà] puìl eGà maìl [paĭGàl]; [kanà on] verisuĺil [ei munè] Kadrina: [kanàD on] sulìl 'ajavad sulgi'
i-mitmuse alalütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale.

a-mitmus

a-mitmus esineb enamasti e, i, u tüvede osastavas. teistes käänetes on ta tavalisem idamurdes, võru murde idapoolsetes murrakutes (ja harvem Viljandi murrakus). a-mitmuse alalütlev esineb keskmurdes mõne i, u tüvelise määrsõnana ja kõnekäänulistes väljendites

viited ja märkused

  1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 249
  2. 2,0 2,1 "MARETA LAPS" Väike-Maarja. EÜS VII 2064/6 (299). 1910.
  3. ↑ "LAULAN, LAIDAN MUIDA" Kadrina. H II 10, 88 (88). 1889.
  4. 4,0 4,1 "MIS KIIGELT PAISTAB" Väike-Maarja. H II 11, 590 (13). 1889.
  5. ↑ "LAULIKU VAEV" Kadrina. EÜS VII 262/3 (10). 1896.
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


Saturday, June 5, 2010

PandiVere alaleütlev kääne

alaleütlev kääne [1]

ainsus

ainsuse alaleütleva käände lõpus olnud ( permi keeltega ühisest) liittunnusest l+e+n on tänaseks saanud le



tüvi

alaleütleva käände lõpp liitub täishäälikule



astmevaheldus

alaleütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

  • pojàle


tugev aste

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, mōDìD, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

  • uDùle
see ei ühti aga sageli eesti keele normiga D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

mitmus [2]

tunnus liitub mitmuse omastavale kogu keskmurdes



i-mitmus

vanem i-mitmuse alaleütlev esineb enamasti määrsõnana ja kõnekäänulistes väljendites [3]

alaleütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale.

  • Väike-Maarja: käZìle [ve̮t̀ma]; Viru-Jaagupi: jälìle [saama]; [âZ] jalùle; Simuna: [läh̆me] siĕnile, [läk̆siD] je̮h̆vik̆kil̆le; [panèn pas̀li paĕlàD] or̆mìle 'hormadest = tärgetest läbi'; Laiuse: [läh̆nùD] pik̆kìle e̮lìle 'surnud'; Koeru: [ei suà temaga änam] puìle eGa maìle 'ei saa läbi'; Juuru: [kanà ak̀kas] munèle (< *mune̮ille̮n)


lle tunnus

lühikese (pearõhulise ehk) esimese silbi järel on tunnus pea kogu keskmurdes l̀le

  • mul̀le sul̀le tal̀le


(kaasrõhu ehk)

  1. kolmanda silbi järel
  2. ning ülipika (ehk kolmandas vältes) esisilbiga sõnades

on tunnus pea kogu keskmurdes l̆le nigu ida- ehk põhjapoolsetel naabritel ja Võru murdes [4]



viited ja märkused

  1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 245
  2. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 247
  3. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 248
  4. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste lk 38, 27. kaart
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


Wednesday, June 2, 2010

PandiVere seestütlev kääne

seestütlev kääne [1]

ainsus

ainsuse seestütleva käände lõpus olnud liittunnusest s+ta on tänaseks saanud st



tüvi

seestütleva käände lõpp liitub täishäälikule



astmevaheldus

Viru maamurde (ja teiste keskmurde idamurrakute) seestütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale [1]



tugev aste

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, mōDìD, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

  • uDùst
see ei ühti aga sageli eesti keele normiga D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

läänepärast tugevaastmelist seestütlevat võib leida üksnes keskmurde Põltsamaa Leisu, Suure-Jaani ja Kõpu murrakust [1]

pearõhu järel

pearõhu järel on tunnus kogu keskmurdes s̀t



tüvetäishääliku kadu s-lõpulise kaashäälikuühendi ja s-algulise liite vahelt [3]

selline lühenemine võib tõesti pärineda kiirkõnest, aga olen ise kuulnud mõnda Paasvere meest järjekindlalt nõnda rääkima

  • met̆sàs(t) ~ met̀s(t); Simuna: ot̆sàs(t) ~ ot̀s(t);


mitmus [4]

st tunnus liitub mitmuse omastavale kogu keskmurdes



i-mitmus

vanem i-mitmuse seestütlev esineb enamasti määrsõnana ja kõnekäänulistes väljendites.

Viru maamurde (ja teiste keskmurde idamurrakute) seestütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale.

  • Väike-Maarja: käZist-jalust [tüö̀Ga siuttuD]; puis̀t [kuk̀kunD]; Viru-Jaagupi: [tulì] lam̀bust 'lambakarjast'; Simuna: [pääses] sel̆lè kǖŹist; Laiuse: luis̀t ~ lūDest


viited ja märkused

  1. 1.0 1.1 1.2 M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 243
  2. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 180
  3. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 244
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.