asesõnad [1]
| ainsus | mitmus | |||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| nimet | osast | omast | sisse | seest | alale | alal | alalt | kaasa | nimet | osast | omast | sisse | sees | seest | alale | alal | alalt | kaasa |
| mis̄ ; Kadrina : mis̆sè | miDà; | mil̆lè; | mil̆leGa; Kadrina (rannamurdepärane) : mis̀ka; | Kõpu : miŹnìD; | ||||||||||||||
| miś̀ki | miDàGi; Rakvere : miDàGistki; Juuru, Kose, Järva-Jaani, Koeru, Väike-Maarja : miś̀kiD; Rakvere : miś̀kit̀ki; | mil̆lèGi; | Rakvere : mil̆leGist | |||||||||||||||
| (Ida-Eestis) kes̄ ; Väike-Maarja, Simuna (läänepärane) : kis̄ ; Kadrina : kes̆sè ~ kes̆sì [2] | keDà; | kel̆lè; | Rakvere : kel̆lele; | kel̄; Kadrina : kel̆lel; | kel̆leGa; | Kõpu : kiŹnìD; | ||||||||||||
| keś̀ki [3] | keDàGi; | kel̆leGi | Viru-Jaagupi, Rakvere : kel̆lestki; Kadrina : kel̆leGist; | keskmurde : kel̆leGille; Väike-Maarja : kel̆leGile; Simuna ja Põhja-Tartumaa : kel̆leleGi; Simuna : kel̆leGilleGi | keskmurde : kel̆leGil; Väike-Maarja, Viru-Jaagupi, Kadrina : kel̀Gi; Rakvere : kel̆lelGi; Väike-Maarja : kel̆leGilGi; | Väike-Maarja : kel̆leGiGa; Kadrina : kel̆leGaGi; | ||||||||||||
| sinà, sâ, sā, sa | siǹD ~ Kadrina : sinùDa; [4] | sinù; sû; sū; su ~ Väike-Maarja ja Põhja-Viljandimaa : siù; si̮ù [5] | Viru-Jaagupi jm : sinust; Palamuse : sus̀t | Türi : sinùle; Kadrina : sul̀le | Kolga-Jaani : sinùl; Kolga-Jaani ja Järvamaa : sul̄ ~ Kõpu : siùl | Türi : sinùlt; sult̀ | Palamuse : sinùGa; Türi : suGà | teĭjè; tê; tē; te; | teìD | teĭjè; tê; tē; te; | teìle | teìl | teĭjeGa | |||||
| minà, mâ, mā, ma | miǹD ~ Viru-Jaagupi ja Loode-Harjumaa : meǹD [4] | minù; mû; mū; mu ~ Väike-Maarja ja Põhja-Viljandimaa : miù; mi̮ù [5] | Türi, Koeru jm : minùst; Simuna : mos̀t | Türi, Palamuse : minùle; Simuna, Kadrina : mul̀le | mul̄ ~ Väike-Maarja ja Põhja-Viljandimaa : miùl | Türi : minùGa; mûGa; Anna ja Põhja-Viljandimaa : muGà | meĭjè; mê; mē; me; | meìD | meĭjè; mê; mē; me; | Simuna : meìle | meìl | meĭjeGa | ||||||
| iZè (<*itsek) | en̆nast (~ rebast) ; Juuru, Türi : eǹD (<*hen+tä) ; [6] | enèZe (<*hen+en+sen) ; Suure-Jaani, Järva, Põhja-Tartumaa : eǹDa; [7] | Väike-Maarja : eǹDa/-l̆le -le; keskmurde : enèZe/-l̆le -le; | Simuna : eǹDal; Kadrina : enèZel; | eń̀DiD; [8] | eneste; eń̀Di (<*hen+tä+i+δen) ; Simuna : en̆naste; [8] | Väike-Maarja : eń̀Di/-l̆le -le; Kadrina, Rakvere : eneste/-l̆le -le; Simuna : en̆nastel̆le; | Kadrina : enestel; Laiuse : [neìl] eǹDal; Laiuse, Koeru : eǹDil; | Anna : eǹDiGa; | |||||||||
| siè; se; | seDà; | sel̀lè; | ses̀t; sel̆lest; | sel̄; Anna : sel̆lel; | Väike-Maarja, Kadrina : sel̆leGa; Kadrina Võhma : seǹGa; ( kirderannikul : seŋGä) | nièD; neD; Kadrina : nê; nē; ne; Viru-Jaagupi : niè; | neìD; | nen̆Dè; Väike-Maarja : nen̆nè; [9] | Väike-Maarja, Rakvere : nen̆Dèle; Väike-Maarja, Rakvere : neìle; | Ambla : neìl; | Ambla : neìlt; | Väike-Maarja, Rakvere : nen̆nèGa | ||||||
| temà; tâ; tā; ta; Simuna Venevere, Iisaku Oonurme, Rakvere Aresi : tämà; | teDà; Simuna Venevere : tät̀tä̀; | temà; tâ; tā; ta; Simuna Venevere, Iisaku Oonurme, Rakvere Aresi : tämà; | temast; Viru-Jaagupi : tas̀t; | temàle; tal̆lè; tal̀le; | temàl; Väike-Maarja : tal̄; | temàGa; Väike-Maarja, Viru-Jaagupi : taGà; | nemàD; nâD; nāD; naD; Viru-Jaagupi : nevàD; [10] | neìD; | nen̆Dè; Rakvere : nen̆nè; [9] | neìle; | Ambla : neìl; | Ambla : neìlt; | ||||||
| Põltsamaa, Koeru : tenè; Laiuse : tēne | Viru-Jaagupi : teis̀t | Simuna : teĭZèl | Türi : teìZeGa | Kuusalu maamurre, Hageri : teìZi; Harju-Jaani, Pilistvere : teìZa | Palamuse : tes̆́tè | |||||||||||||
| mû | mûD | mû | mûD | muìD | Haljala maamurre, Rakvere, Viru-Jaagupi : muĭjè; Kadrina, Simuna, Järva, Põhja-Tartumaa jm : mun̆Dè [11] | Laiuse : muĭjèst mun̆Dèst | Rakvere : mūDele; Kõpu : muìle ~ muĭlè | |||||||||||
| mis̀suGune; kiirkõnes > Viru maamurde : miZuk̆ke (ne) ; Viru-Jaagupi, Simuna (ja Edela-Eesti) : mihuk̆ke; Simuna (ja kirderannikumurde) : mil̀Dene; Viru-Jaagupi : mil̀line; Koeru, Ambla : mil̆́line; Palamuse (ranna & idamurde) : mis̀ke; [12] | -Zust; -kest; | -kse; | ||||||||||||||||
| Viru maamurdes : neZuk̆ke (ne) ; Rakvere, Väike-Maarja, Kadrina : nēZuk̆ke (ne) ; Rakvere, Väike-Maarja, Simuna : niĕZuk̆ke (ne) ; Rakvere, Viru-Jaagupi, Väike-Maarja : nes̀kene; Rakvere, Viru-Jaagupi, Simuna : nes̆suk̆ke (ne) ~ nēs̆suk̆ke (ne) ; keskmurde : nihuk̆ke (ne) ~ niukke (ne) , sihuk̆ke (ne) ~ siuk̆ke (ne) ~ siukke (ne) ; Väike-Maarja : siokke (ne) ; Rakvere : sehuk̆ke | Kadrina : niZùst; Väike-Maarja, Kadrina : neZust ~ nes̀t; | -kse; (keskmurde : nihukse ~ niuk̀se) | keskmurde : niuk̀st; Kadrina : neus̀t ~ nes̀t; | |||||||||||||||
| kum̀B; | kum̀Ba; | kum̆mà; | ||||||||||||||||
| Viru-Jaagupi : em̀B-kum̀B; Kadrina : em̀p-kum̀B; Väike-Maarja : em̀p-kum̀p; | Kadrina : em̀Ba-kum̀Ba; | em̆ma-kum̆ma; | Järva-Madise : em̆ma-kum̆maGa; | Järva-Madise : em̀BaZi-kum̀BaZi; | Järva-Madise : em̀BaDe-kum̀BaDe; | |||||||||||||
| kum̀Bki; kump̀ki; | Väike-Maarja, Kadrina, Viru-Jaagupi : kum̀BaGi; | Viru-Jaagupi : kum̆maGi; | Viru-Jaagupi : kum̆mastki; | Väike-Maarja, Viru-Jaagupi : kum̆malGi; | ||||||||||||||
| Kõpu : me̮lèmaD; | Järva-Madise, Türi, Paide : me̮lèma; | Juuru : me̮lèmas̆se; | Juuru : me̮lèmal [pô̭l]; | Kadrina : me̮lèmaD; | Järva-Madise : me̮lèmaiD; Väike-Maarja : me̮lèmiD [muòDi] | Harju-Madise : me̮lèmi; Rakvere : me̮lèmit̆te; | Harju-Madise : me̮lèmis̆se; | Ambla : me̮lèmis [ot̀s]; | Juuru : me̮lèmist [pô̭lt̀]; | me̮lèmille; | Simuna, Kadrina : me̮lèmil; Simuna : me̮lèmat̆tel; Jõelähtme maamurre : me̮lèmit̆tel; | Põltsamaa : me̮lèmilt [pô̭lt̀]; | Keila : me̮lèmiGa; Palamuse : me̮lèmit̆teGa; | |||||
| ke̮ik̀; | ke̮ĭGè; | ke̮ĭGì; | ke̮ĭGist; | ke̮ĭGìle; | ||||||||||||||
| me̮nì | me̮ǹDa; Laiuse, Palamuse : me̮ǹD | me̮nè | Järva-Madise : me̮ǹDa ~ me̮nes̆se | me̮nèD | ||||||||||||||
| mit̆tu | keskmurde : mit̀meD [muòDi, seĺ̀tsi, vär̀vi]; Viru-Jaagupi, Laiuse : mit̀met̀; Järva (-Madise) : mit̆tuD ~ mit̆tut̀ | mit̀me | ||||||||||||||||
mina - sina
mulgi ja idamurde läheduses on kadunud n sinù ja minù tüvest. (sin)o-list käänamist kuuleb Harjumaal jm keskmurde lääneosas. Viru maamurdes (Põhja-Tartumaal, Alutaga, Vadjamaal, kirderanniku ja idamurdes ning laialdaselt rahvalauludes) tarvitatakse veel kahesilbiliste lühikese esisilbiga tüvede Da tunnusega osastavat [13] :
- Rakvere : JürìDa TīnaDa Kadrina : sinùDa Laiuse : minùDa peZàDa täDìDa temàDa Te̮nùDa Simuna : emàDa iZàDa
poolpikka (teisevältelist) alalütlevat sulle - mulle kuulukse rohkem Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal. [1]
me - te
pikemad teĭjè - meĭjè võivad pärineda omastavast käändest.
17. sajandi eel kirjutati rohkem läänepäraselt d-liselt. [14]
- Heinrich Stahlil (1637. a) [15] :
7 meide & meite, teide & teite,
se - ne, ta - nad, too, teine, muu
väliskohakäänetele käändelõppude lisamise (sel̆le+st) kõrval leiab Põhja-Eesti lauludes algupärast (omastava) se tüve :
teiste läänemeresoome keeltega ühist ne kuju leiab Põhja-Eesti lauludes ja vanemate inimeste keeles. kui n ise on iidne mitmuse tunnust, siis d lõppu pole olnud vajagi.
- nevàD, tämà & tät̀tä̀ kuuleb kirderanniku murrakute ja Põhja-Eesti idamurde mõju alal.
sarnases viitavas tähenduses kasutatakse asesõna teine :
- Viru-Jaagupi : ma kar̆Dan teis̀t kui tul̀D; Simuna : mârja eìn aìZeB, ià le̮h̀N on teĭZèl; Koeru : on̄ ük̀s viBalik̀ tenè; Palamuse : koèr mur̀Dis tes̆́tè kuk̆kè ärä̀; Laiuse : piZik̆ke jus̆kù kǟBus̀ tēne; Kuusalu maamurre : kuk̀kus sûr un̆́nik̀ süZì mahà, jäl̀le pühì aGa teìZi; Türi : met̀s uk̆sè al̄, nî ä̂ ar̀junD teìZeGa; Pilistvere : ma iZìGi kor̀jaZin [kummeleid], panìn kuìvama teìZa; Harju-Jaani : nüìD oittakse teìZa (st lapsi) , kes̄ en̆nem meìD oìDis; Põltsamaa : vih̀m tuis̀kas kohè ja ke̮ik̀ pê̮ZaD le̮ì tenè loŋ̀Gu; Hageri : nǟ kak̀s tük̀ki läh̆vaD teìZi (st hunte) jäl̀le sialt̀ üle sô̭;
ning isegi omadussõna suur [18] :
- Kose : nen̆De sure kuōrt̆teGa saì tehtuD;
kirderanniku murrakute mõju alal esineb halvustava varjundiga tuò :
- Väike-Maarja : eGa nièD tûlt̀ kan̆nat̆ta, mis̆ ̮ sa tuòDest sät̆́tiD; Kadrina : mis̄ ojà tu̮ò ̮Ga on̄
- Viru-Jaagupis öeldud pigem - muĭjè, Väike-Maarjas - mûDe
mun̆Dè ja nen̆Dè võisid kujuneda siĕmenDe ja piĕnDe mõjul
teine-teise, ühe-teise, üks-ühe
ei tarvitata nimetavas käändes.
- Põltsamaa : oBuZeD seot́ti teĭneDeĭZele sap̀pa; [tedred] kiZùvaD siàl üh̀te teis̀t; käĭZivaD ük̀s ühel aBìs; leh̆màD eĭj ̮ ole tiGèDaD üheDēZele
kes, mis
mõlemad käivad nii elusa kui eluta kohta. küsisõnad võivad liituda näitavate asesõnadega : kes+se, kes+ned, mis+se, mis+ned käändelõpud lisatakse väliskohakäänetele (kel̆le+st) .
16 & 17. sajandil tarvitati küsisõna kes ja siduva sõnana ke(n) .
- Heinrich Stahlil (1637. a) [15] :
8 kes & ke; kennest, kennel
- August Wilhelm Hupelil (1780. a) [19] :
32 kes ~ ke : kelle ~ kenne, kellele ~ kennele, kellel ~ kel, kellelt ~ kennelt ~ kelt
keegi, miski, mingisugune, mõni(ngane)
käändelõpud on tavaliselt -gi liite järel [3], aga võimalused on väga mitmekesised :
- keDàGiGi ~ keDàGistki; miDàGitki ~mis̀kit̀ki ...
kirderanniku murrakute mõjuline on
murrakuti on sõnal miDàGi tähendus umbkaudu, enamvähem
- Viru-Jaagupi : [härgadel olid] miDàGi mietter sar̆veD laĭjàD
haruldane on miŋ̀Gi(D) .
miŋ̀GisuGuZeD võivad olla Kadrinas mis̀kisuGuZeD
- Viru-Jaagupi, Järva-Madise : me̮niŋGane; Järva-Madise : me̮niŋGast [aś̀ja]; Kolga-Jaani : me̮niŋGaD
iga (üks) , ükski, üks ja teine
mitmus puudub. iGà võib olla samasugune nii nimetavas, omastavas kui osastavas käändes ega peagi põhisõna käändega ühilduma.
- Viru-Jaagupi : kiZùB iGast aZjast rîDu; Keila : iGà perest ańtti rahà; [räìmedest] sün̆́niB iGat̀ tehà; Juuru : me̮ìZəs käìZ iGast perest teȯ̀mḙ̂Z; vaèZeD is̀tuZiD kirik̆ku sḙ̂Z; iGàl olì omà is̆tè; Anna : iGà leh̆màl oma küt̀mes; Paide : iGat̀ te̮ùGu;
iGa ̨ ük̀s ('iga üksik, viimane kui üks, kes või mis tahes, kõik, ükskõik milline') võib saada käändelõpu kummalegi osisele.
- Nissi : emà ań̀Dis iGà ̮ ühele omà oZà; Keila : iGa ̨ ük̀s läk̆siD omà ko ̨ eò; Väike-Maarja : ek̀s iGa ük̀s tià, mis̄ se̮Da tuòB; Põltsamaa : perenaĕne ań̀Dis iGale ühele tük̆kì kät̀te; Suure-Jaani : iGàl ühel piDi omàl nuGà jūres olèma;
ükski võib tähendada keegi või miski.
- Väike-Maarja : ma pe̮le sîn üh̀tki niZuk̆kest näìnD; Peetri : ük̀ski mu ülè ei nuriZe; Anna : kel̆lèl jäl̀le ük̀ski pä̂ juh̀tus kät̀te är̆jaD anttama; Juuru : ei ük̀ski ei tėä̀ seDä;
- Keila : teė̆ne oli par̆Zìl, teė̆ne ań̀Dĭs vih̀ku kät̀te; Jüri : panìn ühe niuk̆se rehà var̆rè püś̀ti, ja sīs panin ühe sit̆́si rät̆́tik̆ku eh̀k ühe val̀Ge aŹja keDaGi ot̀sa; Anna : näGìn üh̀te minèma sialt̀ kaùGelt̀; Pilistvere : mis̄ süìja seàl olì, ań̀Dis üh̀te le̮n̆Zet̀;
kõik
mitmuse nimetava asemel tarvitatakse ainsust.
- Koeru : val̀vas ke̮ĭGe üö̀; Kadrina : ke̮ik̀ il̀m on lämùs; Simuna : tûĺ te̮ś̀tis küĭni ke̮ĭGe täĭjeGa ülès;
mõlemad
keskmurre kasutab läbisegi nii kontaminatsioonilise kui i-mitmuse, nii i kui a-tüve.
viited ja märkused
- ↑ 1,0 1,1 M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 267
- ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 46
- ↑ 3,0 3,1 Eesti murrete sõnaraamat. II köide. 10. vihik, katt - kesävuma / Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut;
Tallinn : Eesti Keele Instituut, 1996 (Tallinn : Pakett) lk 897 - ↑ 4,0 4,1 "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 74
- ↑ 5,0 5,1 "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 73
- ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 32
- ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 31
- ↑ 8,0 8,1 "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 33
- ↑ 9,0 9,1 "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 78
- ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 77
- ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 75
- ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 7
- ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 211
- ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 72
- ↑ 15,0 15,1 Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. HENRICO Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris. M.DC.XXXVII.
- ↑ H II 65, 59/60 (20) < Simuna khk., Määri v. - Kristjan Raud < Mari Wändrik, 68 a. (1895 (kogutud) , 1898 (saadetud) ) "Imed"
- ↑ H II 9, 867/9 (156) < Simuna khk. - K. Leetberg < Jaan Salm (1890) "pulmalaul"
- ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 146
- ↑ Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den revalschen und dörptschen, nebst einem vollständigen Wörterbuch / von August Wilhelm Hupel 1780 7
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.
