PandiVere osastav kääne

• 1 osastav kääne ^[1]
  • 1.1 ainsus
    • 1.1.1 Da lõpuline ^[1]
      • 1.1.1.1 ühesilbilised lühikese esisilbiga tüved ^[1]
      • 1.1.1.2 lühikese esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) kaashääliktüved ^[1]
      • 1.1.1.3 kahesilbilised lühikese esisilbiga tüved ^[2]
    • 1.1.2 D lõpuline ^[1]
      • 1.1.2.1 lühikese esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) kaashääliktüved ^[1]
      • 1.1.2.2 ühesilbilised pika esisilbiga tüved ^[1]
      • 1.1.2.3 mitmesilbilised ülipika esisilbiga tüved ^[1]
      • 1.1.2.4 mitmesilbilised poolpika esisilbiga tüved ^[2]
      • 1.1.2.5 kolme ja enamasilbilised tüved ^[1]
      • 1.1.2.6 mitmesilbilised sisekaoga la, li, na, ra, ri, ru (laen)tüved ^[3]
      • 1.1.2.7 (*i)s:(*i)sa liide ^[4]
    • 1.1.3 t lõpuline ^[3]
      • 1.1.3.1 s[i]: t (lt, nt, rt) tüved ^[5]
      • 1.1.3.2 koondelised e(*h), e(*k), t tüved ^[5]
      • 1.1.3.3 i: e tüved ^[5]
      • 1.1.3.4 (e)*m >*n tüved ^[5]
      • 1.1.3.5 pika esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) kaashääliktüved ^[3]
      • 1.1.3.6 mitmesilbilised sisekaoga l, n, r tüved ^[3]
      • 1.1.3.7 mitmesilbilised sisekaoga la, li, na, ra, ri, ru (laen)tüved ^[3]
      • 1.1.3.8 järgarvud ^[4]
      • 1.1.3.9 ne:(*it)s liide ^[4]
      • 1.1.3.10 koondelised s(:*h) tüved ^[7]
      • 1.1.3.11 kolmesilbilised (kk)as tuletised ^[7]
      • 1.1.3.12 s: ks tüved ^[7]
      • 1.1.3.13 (u/i)s: t tüved ^[7]
    • 1.1.4 lõpu kaotanud osastav ^[3]
      • 1.1.4.1 keskvõrde omadussõnad ^[3]
      • 1.1.4.2 kahesilbilised ülipika esisilbiga tüved ^[8]
      • 1.1.4.3 kahesilbilised lühikese esisilbiga tüved ^[7]
      • 1.1.4.4 mitmesilbilised poolpika esisilbiga tüved ^[2]
      • 1.1.4.5 omastavaline osastav ^[9]
  • 1.2 mitmus ^[8]
    • 1.2.1 täishäälikulise lõpuga osastav ^[10]
      • 1.2.1.1 kahesilbilised i tüved ^[11]
      • 1.2.1.2 kahesilbilised u tüved ja (kaasrõhuline) (n)ik liide ^[14]
      • 1.2.1.3 kahesilbilised a tüved, mille esimene täishäälik on o või u ^[15]
      • 1.2.1.4 kahesilbilised a tüved, mille esimene täishäälik pole o ega u ^[10]
    • 1.2.2 i lõpuline ^{[16] [17] [18]}
      • 1.2.2.1 keskvõrde omadussõnad ^[16]
      • 1.2.2.2 kahesilbilised ä tüved ^[19]
      • 1.2.2.3 kahesilbilised e tüved ja kaashäälikulised tüved ^[20]
      • 1.2.2.4 ainsuse omastavas käändes poolpika esisilbiga kahesilbilised ne: (*it)s tüved ^[17]
      • 1.2.2.5 ülipika esisilbiga või rohkem kui kolmesilbilised (kane, vane, lane, line, mine, ke)ne: (*it)s tüved ^[18]
      • 1.2.2.6 ülipika esisilbiga või rohkem kui kolmesilbilised (u)s: (*k)s tüved ^[18]
      • 1.2.2.7 ülipika esisilbiga või rohkem kui kolmesilbilised (u/i)s: t tüved ^[18]
    • 1.2.3 Zi lõpuline ^{[17] [10] [13]}
      • 1.2.3.1 poolpika esisilbiga kahesilbilised tüved ^[18]
      • 1.2.3.2 lühikese esisilbiga koondelised e(*h), e(*k), t tüved ^[18]
    • 1.2.4 ZiD lõpuline ^{[13] [17] [10] [13]}
    • 1.2.5 iD kaashääliku järel ^[16]
      • 1.2.5.1 kolmesilbilise ainsuse omastavaga i tüved ^[21]
      • 1.2.5.2 (ainsuse omastavas) ülipika esisilbiga i tüved ^[21]
    • 1.2.6 iD täishääliku järel ^[8]
      • 1.2.6.1 koondelised s(:*h) tüved ^[27]
      • 1.2.6.2 pika esisilbiga koondelised e(*h), e(*k), t tüved ^[27]
      • 1.2.6.3 e(*Da) liide ^[27]
      • 1.2.6.4 koondelised o, u tüved ^[27]
      • 1.2.6.5 kolme ja enamasilbilised tüved ^[16]
      • 1.2.6.6 ks tüved ^{[21] [17]}
      • 1.2.6.7 ülipika esisilbiga või rohkem kui kahesilbilised ne: (*it)s tüved ^[21]
      • 1.2.6.8 (ainsuse omastavas) ülipika esisilbiga tüved ^[16]
      • 1.2.6.9 (re, le, ne, m)e tüved ^[28]
      • 1.2.6.10 kolmesilbilised ja (ainsuse omastavas) ülipika esisilbiga u tüved ^[28]
      • 1.2.6.11 ühesilbilised ülipika esisilbiga tüved ^[8]
• 2 viited ja märkused

osastav kääne ^[1]

ainsus

ainsuse osastava käände lõpus olnud ta peaks tänaseks olema rõhuta silbi järelt kadunud. pea- ja kaasrõhu ning kaashääliku järele peaks olema jäänud D (helitu hääliku järele t).

• astmevaheldus: ainsuse osastava aste on vastupidine ainsuse omastavale ja mitmuse nimetavale

jal̀Ga:jalà, kaŋ̆Gàst:kaŋ̀Ga

Da lõpuline ^[1]

ühesilbilised lühikese esisilbiga tüved ^[1]

Da tunnus on omane kogu keskmurdele:

• keDà miDà seDà teDà

lühikese esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) kaashääliktüved ^[1]

( Kose, Harju-Jaani, Järva-Jaani, Palamuse, Laiuse, idamurde ja Võru murde) me̮ǹD asemel tarvitatakse kahekordse tunnusega me̮ǹDa (*montaδa) kogu keskmurdes

kahesilbilised lühikese esisilbiga tüved ^[2]

Viru maamurdes (Põhja-Tartumaal, Alutaga, Vadjamaal, kirderanniku ja idamurdes ning laialdaselt rahvalauludes) tarvitatakse veel Da tunnusega osastavat:

• Rakvere: JürìDa TīnaDa Kadrina: sinùDa Laiuse: minùDa peZàDa täDìDa temàDa Te̮nùDa Simuna: emàDa iZàDa

lõputa osastav on omane kogu keskmurdele:

• iZà kiZà külà onù talù tuBà kivì tädì mäGè vaGù vanà e̮Dè

D lõpuline ^[1]

lühikese esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) kaashääliktüved ^[1]

D tunnus on omane kogu keskmurdele:

• luǹD tul̀D uǹD mer̀D ver̀D

( Kose, Harju-Jaani, Järva-Jaani, Palamuse, Laiuse, idamurde ja Võru murde) me̮ǹD asemel tarvitatakse kahekordse tunnusega me̮ǹDa (*montaδa) kogu keskmurdes

ühesilbilised pika esisilbiga tüved ^[1]

mitmuse nimetava sarnane D tunnusega osastav on omane kogu keskmurdele:

• koìD muàD sûD tieD

mitmesilbilised ülipika esisilbiga tüved ^[1]

mitmuse nimetava sarnane D tunnusega osastav on omane kogu keskmurdele (ka saarte, lääne ja idamurdele):

• leìGeD [vet̄], e̮h̀taD

mitmesilbilised poolpika esisilbiga tüved ^[2]

tarvitatakse mitmuse nimetava sarnast D tunnusega osastavat:

• Simuna: ap̆pùD Ambla: (kap̆pì:) kap̆pìD; lah̆jàD [leh̀ma]; mit̆tùD; plik̆kàD, aBrà(s):aBrà:aBràD

tarvitatakse t tunnust kaa nigu Eesti kirjakeeles:

• Järva-Madise, Kolga-Jaani, Kõpu, Viljandi: mit̆tut̀

astmevahelduseta lõputa osastav on omane suuremale osale keskmurret:

• loD́jà, aDrà, ne̮Drà, tuDrà (Rootsi: dudder 'tuder' Camelina), le̮Dvà, riDvà, kaBjà, naBrà, se̮Brà, liBlè

järgmiste sõnade tugevas astmes lõputa osastav on kaa omane suurele osale keskmurret:

• tut̀ra lat̀va kop̀ru ('vahtu') nap̀ra

kolme ja enamasilbilised tüved ^[1]

mitmuse nimetava sarnane D tunnusega osastav on omane kogu keskmurdele (ka saarte, lääne ja idamurdele):

• se̮rèDaD, [tańZit̆ti] virù maGèDaD

mitmesilbilised sisekaoga la, li, na, ra, ri, ru (laen)tüved ^[3]

murrakuti ja sõnuti tarvitatakse veel mitmuse nimetava sarnast D tunnusega osastavat:

• vah̀traD läh̀kriD Ambla: küh̀vliD

aga t tunnus on D asemel omasem kogu keskmurdele:

• piĕnart̀ suk̀kurt̀ kors̆tent̀ (ÕS 1999) Rakvere: pas̆selt̀

(*i)s:(*i)sa liide ^[4]

tarvitatakse mitmuse nimetava sarnast D tunnusega osastavat:

• ar̀msaD kûlZaD re̮èmZaD täh̀tsaD ilùZaD maGùZaD

t tunnus on omasem läänepoolsele keskmurdele:

• Viru-Jaagupi: re̮èmust

t lõpuline ^[3]

s[i]: t (lt, nt, rt) tüved ^[5]

• kät̄ , part̀ vart̀ kânt̀ (*kantta)

koondelised e(*h), e(*k), t tüved ^[5]

• kas̆tet̀ muret̀ peret̀ Järva-Madise: imet̀ (*imehtä) Risti, Kolga-Jaani: er̆net̀

murrakuti ja sõnuti tarvitatakse veel mitmuse nimetava sarnast D tunnusega osastavat:

• Kose, Väike-Maarja: perèD

i: e tüved ^[5]

murrakuti ja sõnuti tarvitatakse t tunnusega osastavat kaa:

• Väike-Maarjas (Järvas, Põhja-Tartumaal jm, aga harva Virumaal): (pil̆vè:) pil̆vet̀

(e)*m >*n tüved ^[5]

• aBet̀ aZet̀ siĕmet̀ ve̮t̆́tit̀ süDant̀ Laiuse: poăZet̀ (MuinasVene: pasmo 'pasmas')

pika esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) kaashääliktüved ^[3]

t tunnus on D asemel omane kogu keskmurdele:

• sûrt̀ (*sūrta) kielt̀ (*kēltä) lient̀ siart̀

mitmesilbilised sisekaoga l, n, r tüved ^[3]

t tunnus on D asemel omane kogu keskmurdele:

• kan̆nelt̀

mitmesilbilised sisekaoga la, li, na, ra, ri, ru (laen)tüved ^[3]

t tunnus on D asemel omane kogu keskmurdele:

• piĕnart̀ suk̀kurt̀ kors̆tent̀ (ÕS 1999) Rakvere: pas̆selt̀

murrakuti ja sõnuti tarvitatakse veel mitmuse nimetava sarnast D tunnusega osastavat:

• vah̀traD läh̀kriD Ambla: küh̀vliD

järgarvud ^[4]

t tunnus on omane kogu keskmurdele:

• kol̆mat̀ [kor̀Da], kūwet̀ vījet̀ Harju-Jaani: ühiksa nel̆́lat̆te ('kolmkümmend üheksa'); Stahl 1637 ^[6]: kadixa kolmat ('kakskümmend kaheksa')

uuemal ajal tarvitatakse veel mitmuse nimetava sarnast D tunnusega osastavat:

• Viru-Jaagupi: seit̀smenDaD [kor̀Da]

ne:(*it)s liide ^[4]

t tunnus on omane kogu keskmurdele:

• nais̀t punast vaes̀t inimest uos̀t ('hobust') luis̀t

liite alguse i on murrakuti püsinud nigu kirderanniku ja idamurdes:

• Simuna: vana  ̮ aĕGist Viru-Jaagupi: kaŋ̀Gekaĕlist kahekor̆rist toĭmist Väike-Maarja: toìmist

koondelised s(:*h) tüved ^[7]

t tunnus on omane kogu keskmurdele:

• kin̆nast Simuna, Iisaku Oonurme: ruk̆kist

murrakuti tarvitatakse ruk̆kist asemel mitmuse nimetava sarnast D tunnusega osastavat:

• Viru-Jaagupi, Väike-Maarja: ruk̀kiD

kolmesilbilised (kk)as tuletised ^[7]

st lõppuline s(:*h) tüvesid jäljendav osastav on omane kogu keskmurde põhjarühmale (Harju, Järva ja Viru maamurdele, vähem Põhja-Viljandimaale) ja läänemurdele:

• Viru-Jaagupi: kop̆pik̆kast Simuna: mul̆́lik̆kast

Viru maamurdes (ja mujal keskmurde idaosas) tarvitatakse veel mitmuse nimetava sarnast D tunnusega osastavat:

• malak̆kaD, Viru-Jaagupi:luZik̆kaD lut̆́tik̆kaD uhak̆kaD, Palamuse: je̮ukkaD, Kolga-Jaani: kuniŋGaD, kurik̆kaD

s: ks tüved ^[7]

t tunnus on omane kogu keskmurdele:

• jänest kat̆tust mat̆tust orast ne̮es̀t ('nõgest')

(u/i)s: t tüved ^[7]

st lõppuline s: ks tüvesid jäljendav osastav on omane kogu keskmurdele:

• uh̀kust ulak̆kust e̮ìGust jul̀Gust kaŋ̀Gust kuèrust pahanDust ter̆vist, Viru-Jaagupi: ter̀vist

väga harva kuuleb kunagist t tunnusega osastavat:

• Väike-Maarja ( Kadrina): ter̆vit̀

lõpu kaotanud osastav ^[3]

keskvõrde omadussõnad ^[3]

Viru maamurre tarvitab tugevaastmelist (mBa) osastavat nigu kirderannikumurre :

• je̮ukkamBa [mies̀t], rik̀kamBa maDalamBa tumeDamBa vanemBa tohut̆tumBa iluZamBa

kahesilbilised ülipika esisilbiga tüved ^[8]

tugevas astmes lõputa osastav on omane kogu keskmurdele:

• tal̀ve temppu kur̀Ge varssa

kahesilbilised lühikese esisilbiga tüved ^[7]

lõputa osastav on omane kogu keskmurdele:

• iZà kiZà külà onù talù tuBà kivì tädì mäGè vaGù vanà e̮Dè

Viru maamurdes (Põhja-Tartumaal, Alutaga, Vadjamaal, kirderanniku ja idamurdes ning laialdaselt rahvalauludes) tarvitatakse veel Da tunnusega osastavat:

• Rakvere: JürìDa TīnaDa Kadrina: sinùDa Laiuse: minùDa peZàDa täDìDa temàDa Te̮nùDa Simuna: emàDa iZàDa

mitmesilbilised poolpika esisilbiga tüved ^[2]

astmevahelduseta lõputa osastav on omane suuremale osale keskmurret:

• loD́jà, aDrà, ne̮Drà, tuDrà (Rootsi: dudder 'tuder' Camelina), le̮Dvà, riDvà, kaBjà, naBrà, se̮Brà, liBlè

tarvitatakse mitmuse nimetava sarnast D tunnusega osastavat kaa:

• Simuna: ap̆pùD Ambla: (kap̆pì:) kap̆pìD; lah̆jàD [leh̀ma]; mit̆tùD; plik̆kàD, aBrà(s):aBrà:aBràD

tarvitatakse t tunnust kaa nigu Eesti kirjakeeles:

• Järva-Madise, Kolga-Jaani, Kõpu, Viljandi: mit̆tut̀

järgmiste sõnade tugevas astmes lõputa osastav on kaa omane suurele osale keskmurret:

• tut̀ra lat̀va kop̀ru ('vahtu') nap̀ra

omastavaline osastav ^[9]

lõpukao tõttu sulghäälikuga algava kaashääliku ühendiga lõppevaks ühesilbiliseks sõnaks koondunud tüvede ainsuse nimetava (sõnuti ka osastava ) käände asemel on hakatud Järvas, Viru maamurdes, osalt Palamuse, Kursi, Laiuse, Põltsamaa ja Pilistvere kihelkonnas tarvitama ainsuse omastavat nii et järgmiste sõnade ainsuse omastav, osastav ja nimetav kääne on täiesti ühesugused:

• loD́jà, aDrà, ne̮Drà, tuDrà (Rootsi: dudder 'tuder' Camelina), le̮Dvà, riDvà, kaBjà, naBrà, se̮Brà, liBlè

järgmiste sõnade tugevas astmes lõputa osastav on kaa omane suurele osale keskmurret:

• tut̀ra lat̀va kop̀ru ('vahtu') nap̀ra

mitmus ^[8]

mitmuse osastava käände lõpus olnud i+ta peaks tänaseks olema rõhuta silbi järel sulanud täiesti ühte tüvelõpu täishäälikuga. pea- ja kaasrõhu järele peaks olema jäänud iD.

täishäälikulise lõpuga osastav ^[10]

kahesilbilised i tüved ^[11]

mitmuse osastava käände lõpus olnud i+i+ta asemele oli jäänud ainult a (nagu Põhja-Eesti läänemurdes, idamurdes ja kuulu järgi lääne-vadja murrakutes ^[12]. J. Aaviku vaeva viljana asendati a tunnus hiljem e ja sid lõpuga ^[13])

• kivà Viru-Jaagupi: paǹ́na sal̀́ma sirppa; Väike-Maarja: pük̀sa tońtta; Simuna: kauśsa suàńa; Anna: kâĺa ('kaalikaid'); Juuru: ros̀́sa ('paberosse')

ainult kohati kirderannikumurde naabruses on tüvetäishäälikule liitunud ita täiesti kadunud sarnastades mitmuse ja ainsuse osastava

• oZì (*hosja); Viru-Jaagupi: kivì; Iisaku Oonurme: väh̀ki

laialt tarvitatakse kene, mine liiteid jäljendavat Zi tunnust. eriti lühikese esisilbiga sõnadel

• Viru-Jaagupi: kärppiZi; Väike-Maarja: kivìZi käBìZi ( Palamuse jm: käBà) täDìZi kor̀viZi märssiZi tük̀kiZi; Simuna: klâZiZi końttiZi nüeppiZi

kahesilbilised u tüved ja (kaasrõhuline) (n)ik liide ^[14]

mitmuse osastava käände lõpus olnud u+i+ta asemele on jäänud ainult a

• Viru-Jaagupi: liǹDa raìZmik̀ka

ainult kohati keskmurde põhjarühmas on tüvetäishäälikule liitunud ita täiesti kadunud sarnastades mitmuse ja ainsuse osastava

• Viru-Jaagupi: [paĭlu] liǹDu; Ambla: ei sâ äìD lūwa rāGu

laialt tarvitatakse kene, mine liiteid jäljendavat Zi tunnust. eriti lühikese esisilbiga sõnadel

• Väike-Maarja: talùZi jut̀tuZi; Simuna: kul̀muZi

kahesilbilised a tüved, mille esimene täishäälik on o või u ^[15]

mitmuse osastava käände lõpus olnud i-ta peaks tänaseks olema rõhuta silbi järel sulanud kokku tüve lõpu a-ga e-ks (eriti keskmurde ida ja lõunaosas)

• munè (*mune̮iδa - *munaita) nuGè uBè; Viru-Jaagupi: koh̀te ot̀se; Viru-Jaagupi, Simuna: mok̀ke ok̀se; Väike-Maarja, Simuna: mus̀te; Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: pul̀me; Simuna: poh̀le; Kadrina: koǹne; Haljala maamurde: luòme; Rakvere: nurkke; Viru maamurde: oDrè suk̀ke

kohati juhtub see teistegi sõnadega (eriti mulgi murde mõjul Kõpus ja Viljandis )

• Viru-Jaagupi: e̮ùne; Rakvere: ke̮vè

kohati on mitmuse tunnus i asendanud ülipika esisilbiga tüve lõpu a (eriti sõnades, mille esisilbis on ue või ui [*oe, *oi] )

• kuèri puèGi kuìvi; Viru-Jaagupi: luàmi; Väike-Maarja: ok̀si

kohati tarvitatakse kene, mine liiteid jäljendavat Zi tunnust. lühikese esisilbiga sõnades, mille esisilbis on o kuulukse see olema ainuõige

• oDàZi ("oDì" asemel peaks häälikuseaduslik olema "oZì") oZàZi (~ 'osi') Väike-Maarja: nuGàZi tuBàZi pu̮èGaZi pul̀maZi; Simuna: kor̀DaZi

kahesilbilised a tüved, mille esimene täishäälik pole o ega u ^[10]

mitmuse osastava käände lõpus olnud i-ta peaks tänaseks olema rõhuta silbi järel sulanud kokku tüve lõpu a-ga u-ks

• kalù kanù vanù jal̀Gu kar̀vu mar̀ju ar̀Gu naèlu aèGu siGù tîbu sõnù aùDu e̮ùnu; Viru-Jaagupi: aìZu ('ais'); Anna jm: aś̀su ('asi'); Rapla jm: vil̀́lu ('vili')

mõnes keskmurde murrakus juhtub seda teistegi (näiteks ä) tüvedega

• eìnu käìju leìBu seìnu

astmevaheldus erineb keskmurde murrakuti. lääne ja edela pool näikse valdama tugev aste.

• Pilistvere jm: pat̀́ju; Anna jm: paDjù; Pilistvere jm: at̀ru; Laiuse jm: aDrù; Keila, Pilistvere jm: se̮p̀ru ; Rakvere, Pilistvere jm: se̮Brù; Harju-Jaani jm: lat̀vu; Paide jm: laDvù

kohati tarvitatakse kene, mine liiteid jäljendavat Zi tunnust:

• Väike-Maarja: ma ̨ėàZi raDàZi rahàZi se̮DàZi jal̀GaZi naèlaZi varssaZi; Simuna: laùDaZi saùnaZi; Pilistvere jm: at̀raZi; Ambla jm: aDraZi; Koeru jm: paDjaZi; Peetri jm: se̮BraZi

lõunapoolsete murrakute kolmesilbilisi (ne:)s tüvesid jäljendavat moodsat ZiD tunnust tarvitatakse eelkõige keskmurde äärtel

• Simuna: kanàZiD

i lõpuline ^{[16] [17] [18]}

keskvõrde omadussõnad ^[16]

Viru maamurre tarvitab keskvõrde omadussõnadel tugevaastmelist (mBi) mitmuse osastavat kaa nigu kirderannikumurre :

• Väike-Maarja: paremBi, le̮BuZamBi [pühì], tumeDamBi

kahesilbilised ä tüved ^[19]

mitmuse tunnus i on asendanud tüve lõpu ä

• sil̀́mi Viru-Jaagupi: ivì (*jüvä) leìBi seìni; Väike-Maarja: pik̀ki; Simuna: met̀́si; Rakvere: niŹì

mõnes keskmurde murrakus jäljendatakse a tüvesid

• eìnu käìju leìBu seìnu; Anna: tümè ('tümasid')

kohati tarvitatakse kene, mine liiteid jäljendavat Zi tunnust.

• külàZi pär̀naZi Väike-Maarja: teràZi är̀GaZi;

lõunapoolsete murrakute kolmesilbilisi (ne:)s tüvesid jäljendavat moodsat ZiD tunnust tarvitatakse eelkõige keskmurde äärtel

• Simuna: peZàZiD

kahesilbilised e tüved ja kaashäälikulised tüved ^[20]

mitmuse tunnus i on asendanud tüve lõpu e

• Viru-Jaagupi: nîni; Väike-Maarja: varssi ('varred'); Simuna: kûBi îri; Rakvere: täh̀ti kâŹi

kohati tarvitatakse kahesilbilisi i tüvesid jäljendavat a tunnust, eriti pika esisilbiga sõnadel

• Väike-Maarja, Simuna: jäl̀́Ga sul̀́Ga täh̀ta kuàŹa vaŕssa käŹà; Väike-Maarja: leh̀ta kièĺa sêńa köìZa; Simuna: se̮r̀ma e̮l̀́Ga puàŹa

laialt tarvitatakse kene, mine liiteid jäljendavat Zi tunnust. eriti lühikese esisilbiga sõnadel, mille häälikuseaduslik kuju ühtib ainsuse nimetavaga - Viru maamurdes jm: käZì lüZì süZì; Jõelähtme maamurde ja Anna: anì

• anèZi je̮GèZi nimèZi reGèZi tulèZi; Väike-Maarja: suòleZi se̮r̀meZi kivìZi süZìZi; Kadrina: lü̮èZiD; Koeru: lüèZi; Ambla jm: lüZìZi eZìZi ('ette võetud tööriba [põllul]');

lõunapoolsete murrakute kolmesilbilisi (ne:)s tüvesid jäljendavat moodsat ZiD tunnust tarvitatakse eelkõige keskmurde äärtel

• Simuna: teDreZiD

ainsuse omastavas käändes poolpika esisilbiga kahesilbilised ne: (*it)s tüved ^[17]

mitmuse osastava käände lõpus olnud i-ta peaks tänaseks olema rõhuta silbi järel sulanud kokku eelmise täishäälikuga nigu Lõuna-Eestis, kirderanniku murrakutes ja Põhja-Eesti idamurdes

• naìZi teìZi

Tallinn - Tartu joonest edela pool valdab lühikese esisilbiga kahesilbilisi tüvesid jäljendav a lõpp

• naìZa teìZa

ülipika esisilbiga või rohkem kui kolmesilbilised (kane, vane, lane, line, mine, ke)ne: (*it)s tüved ^[18]

mitmuse osastava käände lõpus olnud i on tüvelõpu täishääliku asemel peaaegu kogu keskmurdes

• Väike-Maarja jm: inìmeZi; Viru-Jaagupi: iGàveZi meZìlaZi; Harju-Jaani jm: veik̆keZi

kohati on Viru maamurdes, Harju-Jaanis, Amblas, Järva-Jaanis, Kuusalu maamurdes, kirderannikumurdes, idamurdes, Võru murdes, Tartu murdes, Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal püsinud isegi s-i ees olnud täishäälik

• Väike-Maarja: suGulaìZi, Viru-Jaagupi: lühük̆keiZi, Simuna: vaènlaiZi

kohati asendab s-i ees olnud täishäälikut pikk ī

• Väike-Maarja: kruăZilīZi ris̆tilīZi

kohati tarvitatakse sõnuti lühikese esisilbiga kahesilbilisi tüvesid jäljendavat a lõppu kaa

• Väike-Maarja, Simuna: inimeìZa

ülipika esisilbiga või rohkem kui kolmesilbilised (u)s: (*k)s tüved ^[18]

mitmuse osastava käände lõpus olnud i on tüvelõpu täishääliku asemel kogu keskmurdes

• siàDuZi Väike-Maarja jm: küZìmuZi

kohati on s-i ees olnud täishäälikust saanud lane, kene liiteid jäljendav kaksiktäishäälik

• Väike-Maarja: nimet̆tuìZi

ülipika esisilbiga või rohkem kui kolmesilbilised (u/i)s: t tüved ^[18]

mitmuse osastava käände lõpus olnud i on tüvelõpu täishääliku asemel kogu keskmurdes

• Kose jm: aìGuZi, Keila: ülèmuZi

kohati on s-i ees olnud täishäälikust saanud lane, kene liiteid jäljendav kaksiktäishäälik

• Äksi: ras̀kuìZi

Zi lõpuline ^{[17] [10] [13]}

keskmurdes on valdav mitmuse osastava lõpp kene, mine liiteid jäljendav Zi. lõunapoolsete murrakute kolmesilbilisi (ne:)s tüvesid jäljendavat moodsat ZiD tunnust tarvitatakse eelkõige Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal ^{[21] [13]}

regilaulus võib sida tunnus liituda juba mitmuse i tõttu muutunud tüvetäishäälikule ^[22]:

• Väike-Maarja: "oh neid häida jalgusida, siledaida searisida"

poolpika esisilbiga kahesilbilised tüved ^[18]

tarvitatakse kene, mine liiteid jäljendavat Zi tunnust:

• Viru-Jaagupi: pīGaZi, Harju-Madise: ap̆pùZi, Anna: aut̆tuZi, Peetri: paĭlùZi

lühikese esisilbiga koondelised e(*h), e(*k), t tüved ^[18]

tarvitatakse kene, mine liiteid jäljendavat Zi tunnust:

• Juuru: perèZi

ZiD lõpuline ^{[13] [17] [10] [13]}

keskmurdes on valdav mitmuse osastava lõpp kene, mine liiteid jäljendav Zi. lõunapoolsete murrakute kolmesilbilisi (ne:)s tüvesid jäljendavat moodsat ZiD tunnust tarvitatakse eelkõige Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal ^{[21] [13]} ja kohati keskmurde põhjarühma äärealadel:

• kahesilbilised e tüved ja kaashäälikulised tüved ^[20]
  • Simuna: teDreZiD
• kahesilbilised a tüved ^[10]
  • Simuna: kanàZiD
• kahesilbilised ä tüved ^[19]
  • Simuna: peZàZiD
• ühesilbilised pika esisilbiga tüved ^[8]
  • Simuna: piàZiD tüö̀ZiD vüö̀ZiD, Viru-Jaagupi: lûZiD muàZiD tièZiD

kohati on tunnuse i kadunud ^[23]

• Kadrina: [eij  ̮ ol̀D] väŕ̀vist

regilaulus võib sida tunnus liituda juba mitmuse i tõttu muutunud tüvetäishäälikule ^[22]:

• Väike-Maarja: "oh neid häida jalgusida, siledaida searisida"

17. s kirjakeeles si osastav peaaegu puudub ja sid osastavat leiab harva. 19. s teisel poolel levitavad sid osastavat E. Ahrens ^[24] ja K. A. Hermann ^[25] kuni keeleuuenduslased selle pidurdasid ^[10]. J. Aaviku vaeva viljana asendati siiski a tunnus kaa e ja sid lõpuga ^[13]. Hermanni soovitus "Eesti keelt õigesti ja puhtasti kõneleda" võib ollagi ZiD osastava jms kohusetundliku ületaotluse ajendiks Alutagusel, kirderannikumurdes, selle naabruses ning mujalgi.

ilmekas Zi tunnus oli muidugi otstarbekas juhul, kui oli tarvis lause mõtet täpsustada: "kas seal kivì oli?" ~ "neid kivì oli paĭlu" ~ "tuo kivì kua".

mitmuse osastava murdelist kirevust näitab A. Saareste 1955. a Uppsalas avaldatud väikese murdeatlase 90. kaart ^[26], kust paistab, et

• Simuna kihelkonna Vägeva poolses nurgas Emumäe ümbruses tarvitatud Zi lõppu pada, hani + võrk, haud, rist tüüpi sõnades ja veel a lõpulist kiva.
• Simuna kihelkonna muus osas tarvitatud pada, hani + võrk, haud, rist tüüpi sõnades Zi lõppu ja võrka, poissa, teisa tüüpi sõnades a lõppu kaa. (mu oma perepärimuse kohaselt räägiti nõnda Emumäelgi.)
• Viru-Jaagupi kihelkonna Oonurme poolses nurgas Roela ümbruses tarvitatud Zi lõppu ainult võrk, haud, rist tüüpi sõnades ja ZiD lõppu ainult pada, hani tüüpi sõnades.
• Viru-Jaagupi kihelkonna muus osas ja Väike-Maarja kihelkonnas tarvitatud pada, hani + võrk, haud, rist tüüpi sõnades nii Zi kui ZiD lõppu ja veel a lõpulisi võrka, poissa, teisa, kiva,

aga need 1915-54. a kodumaal ja pagulastelt kogutud keelendid võivad algupäraste murdeerinevuste lisaks kajastada juba koolihariduse ja linnakeele mõju.

iD kaashääliku järel ^[16]

kaashäälikule liitunud iD tunnus pole omane keskmurde põhjaosale (Harju, Järva, Viru, loode-Laiuse alale) vaid lõunaosale (Põhja-Tartumaale ja Põhja-Viljandimaale)

• Äksi: sūremiD (*sūre̮mpita); Kõpu: soèmiD (*sōje̮mpita)

kolmesilbilise ainsuse omastavaga i tüved ^[21]

häälikuseaduslikku iD tunnust kohtab kogu keskmurdes:

• Viru-Jaagupi: [teGiD] viGùriD; Väike-Maarja: [neid] kuràDiD

selline mitmuse osastav ühtib täiesti ainsuse osastava ja mitmuse nimetavaga. seepärast tarvitatakse kohati kene, mine liiteid jäljendavat Zi tunnust:

• Kose, Kõpu: kuràDiZi

(ainsuse omastavas) ülipika esisilbiga i tüved ^[21]

häälikuseaduslikku iD tunnust kohtab kogu keskmurdes:

• Väike-Maarja: veś̀kiD Simuna: kam̀BriD

selline mitmuse osastav ühtib täiesti ainsuse osastava ja mitmuse nimetavaga. seepärast tarvitatakse kohati kene, mine liiteid jäljendavat Zi tunnust:

• Väike-Maarja: veś̀kiZi

iD täishääliku järel ^[8]

koondelised s(:*h) tüved ^[27]

häälikuseaduslik iD tunnus on omane kogu keskmurde põhjaosale (Harju, Järva, Viru, loode-Laiuse alale):

• pe̮rssaiD suappaiD kiǹDaiD lam̀BaiD am̀BaiD (*hampahita) ker̀veiD, Viru-Jaagupi: kjer̀veiD Simuna: tur̀BaiD

pika esisilbiga koondelised e(*h), e(*k), t tüved ^[27]

häälikuseaduslik iD tunnus on omane kogu keskmurde põhjaosale (Harju, Järva, Viru, loode-Laiuse alale):

• er̀neiD ( Kadrina, Harju-Jaani jm: er̀niD) uòneiD (*hōne̮ita) paìZeiD (*paìZe̮ɣita) rîDeiD me̮t̀teiD

e(*Da) liide ^[27]

häälikuseaduslik iD tunnus on omane kogu keskmurde põhjaosale (Harju, Järva, Viru, loode-Laiuse alale):

• aìGeiD (*haike̮δita) ke̮r̀GeiD

koondelised o, u tüved ^[27]

häälikuseaduslik iD tunnus on omane kogu keskmurde põhjaosale (Harju, Järva, Viru, loode-Laiuse alale):

• juònuiD e̮h̀tuiD sur̀nuiD (*surnuδita)

kolme ja enamasilbilised tüved ^[16]

häälikuseaduslik iD tunnus on omane kogu keskmurde põhjaosale (Harju, Järva, Viru, loode-Laiuse alale), aga liitub koondelisi sõnu jäljendades täishäälikule:

• jut̆tuk̆kaiD laBìDaiD maDàlaiD (*matalita) saDàmaiD e̮n̆net̆tumaiD lut̆́tik̆kaiD maGùZaiD liBèDaiD piĕnemaiD e̮p̆pet̆tajaiD; Järva-Madise: kol̆manDaiD; Ambla: vek̆kemaiD ('väiksemaid')

Viru maamurre tarvitab keskvõrde omadussõnadel tugevaastmelist (mBi) mitmuse osastavat kaa nigu kirderannikumurre :

• Väike-Maarja: paremBi, le̮BuZamBi [pühì], tumeDamBi

ks tüved ^{[21] [17]}

häälikuseaduslik iD tunnus on omane kogu keskmurdele, aga keskmurde põhjaosas (Harju, Järva, loode-Laiuse alal) ja eriti Viru maamurdes liitub koondelisi sõnu jäljendades täishäälikule:

• orakseid jûk̀seiD Kadrina: jûk̀siD

ülipika esisilbiga või rohkem kui kahesilbilised ne: (*it)s tüved ^[21]

häälikuseaduslik iD tunnus on omane kogu keskmurdele, aga keskmurde põhjaosas (Harju, Järva, loode-Laiuse alal) ja eriti Viru maamurdes liitub koondelisi sõnu jäljendades täishäälikule:

• luìZeiD puìZeiD tah̆maZeiD; Juuru: kar̆jatseiD

(ainsuse omastavas) ülipika esisilbiga tüved ^[16]

häälikuseaduslik iD tunnus on omane kogu keskmurde põhjaosale (Harju, Järva, Viru, loode-Laiuse alale), aga liitub koondelisi sõnu jäljendades täishäälikule:

• Harju-Madise: ah̀traiD; Rapla: pênDraiD; Juuru: me̮ìZaiD; Kose: k^uôrmaiD, re̮èmZaiD; Ambla: ak̀naiD; Anna: kat̀laiD; Kadrina: sü̮èjaiD; Rakvere: âs̀taiD

(re, le, ne, m)e tüved ^[28]

häälikuseaduslik iD tunnus on omane kogu keskmurde põhjaosale (Harju, Järva, Viru, loode-Laiuse alale), aga liitub koondelisi sõnu jäljendades täishäälikule:

• aZèmeiD aBèmeiD sièmneiD Harju-Madise: sam̀leiD Kose, Peetri: tüt̀reiD

kaashäälikule liitunud iD tunnust võib keskmurde põhjaosas kuulda praegugi:

• Kadrina: sièmniD, süDàmiD

kolmesilbilised ja (ainsuse omastavas) ülipika esisilbiga u tüved ^[28]

häälikuseaduslik iD tunnus on omane kogu keskmurde põhjaosale (Harju, Järva, Viru, loode-Laiuse alale), aga liitub koondelisi sõnu jäljendades täishäälikule:

• Väike-Maarja jm: rāmat̆tuiD ( Hageri jm: roamat̆tuiD) Juuru: kaŋ̀GruiD

ühesilbilised ülipika esisilbiga tüved ^[8]

lühenenud täishäälikule liitunud iD tunnus on omane kogu keskmurdele:

• Türi, Koeru, Simuna: jäìD

kohati tarvitatakse lõunapoolsete murrakute kolmesilbilisi (ne:)s tüvesid jäljendavat moodsat ZiD tunnust:

• Simuna: piàZiD tüö̀ZiD vüö̀ZiD, Viru-Jaagupi: lûZiD muàZiD tièZiD

kohati tarvitatakse kene, mine liiteid jäljendavat Zi tunnust(, kuigi pearõhu järel võiks D olla püsinud):

• Väike-Maarja: tüö̀Zi vüö̀Zi, Viru-Jaagupi: lûZi

s tüvesid jäljendav Zi / ZiD tunnus on valdav pika ī, ǖ ja kaksiktäishääliku järel, kus häälikuseaduslik mitmuse osastav muidu ühtiks ainsuse osastavaga (täìD - *täi+ta ~ *täi+i+ta) nagu on ainuõigena leida veel 1693. a Hornungi keeleõpetuses ^[29]. mõlemad võimalused esinevad 1780. a Hupeli keeleõpetuses ^[30] . see põhjus võis algatada Zi(D) liite leviku mujalegi (18.-19. saj jooksul).

• täìZi ~ täìja (~ Kursi, Kolga-Jaani, Viljandi: täìju); koìZi ~ koìZiD Simuna: püìZiD, Paide, Pilistvere, Harju-Madise: pîZi

viited ja märkused

1. ^{1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 205
2. ^{2.0 2.1 2.2} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 211
3. ^{3.0 3.1 3.2 3.3 3.4 3.5 3.6} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 206
4. ^{4.0 4.1 4.2} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 209
5. ^{5.0 5.1 5.2 5.3} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 208
6. ↑ Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. HENRICO Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris. M.DC.XXXVII. 33
7. ^{7.0 7.1 7.2 7.3 7.4} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 210
8. ^{8.0 8.1 8.2 8.3 8.4} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 212
9. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 52
10. ^{10.0 10.1 10.2 10.3 10.4 10.5} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 219
11. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 224
12. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 227
13. ^{13.0 13.1 13.2 13.3 13.4 13.5 13.6} Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 228
14. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 225
15. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 221
16. ^{16.0 16.1 16.2 16.3 16.4} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 214
17. ^{17.0 17.1 17.2 17.3 17.4} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 217
18. ^{18.0 18.1 18.2 18.3 18.4 18.5} Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 218
19. ^{19.0 19.1} Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 222
20. ^{20.0 20.1} Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 223
21. ^{21.0 21.1 21.2 21.3 21.4 21.5} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 216
22. ^{22.0 22.1} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 220
23. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 179
24. ↑ Eduard Ahrens "Eesti keele Tallinna murde grammatika"
25. ↑ "Eesti keele Grammatik : koolide ja iseõppimise tarwis kõikidele, kes Eesti keelt õigesti ja puhtasti kõnelema ja kirjutama ning sügawamalt tundma ja uurima tahawad õppida" / kirja pannud Dr. K. A. Hermann
26. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste lk 69
27. ^{27.0 27.1 27.2 27.3} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 213
28. ^{28.0 28.1} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 215
29. ↑ Grammatica Esthonica, brevi, Perspicua tamen methodo ad Dialectum Revaliensem / ed. a Johanne Hornung 55
30. ↑ Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den revalschen und dörptschen, nebst einem vollständigen Wörterbuch / von August Wilhelm Hupel 13

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere omastav kääne

• 1 omastav kääne ^[1]
  • 1.1 ainsus
    • 1.1.1 omastavaline nimetav
    • 1.1.2 arvsõnad ^[2][3]
    • 1.1.3 t̆tu(ma) liide ^[2]
    • 1.1.4 (e)Da liide ^[5]
    • 1.1.5 ne: (t)s liide ^[6]
    • 1.1.6 ks tüved ^[7]
    • 1.1.7 rs astmevaheldus ^[8]
    • 1.1.8 l, n, r lõpuline kaashäälikuühend ^[9]
    • 1.1.9 tugev aste
  • 1.2 mitmus ^[10][1]
    • 1.2.1 De
      • 1.2.1.1 ühesilbilised pika esisilbiga tüved ^[11]
      • 1.2.1.2 kahesilbilised lühikese esisilbiga tüved ^[1]
      • 1.2.1.3 kahesilbilised pika esisilbiga tüved ^[12]
        • 1.2.1.3.1 a tüved ^[12]
        • 1.2.1.3.2 ä tüved ^[12]
        • 1.2.1.3.3 e tüved ^[13]
        • 1.2.1.3.4 i tüved ^[13]
        • 1.2.1.3.5 u, o tüved ^[13]
        • 1.2.1.3.6 ü tüved ^[13]
      • 1.2.1.4 (n)ik tüved ^[13]
      • 1.2.1.5 pikavältelised la, na, ra tüved ^[14]
      • 1.2.1.6 lga, rga, nta, lgä, rgä, ntä tüved ^[13]
      • 1.2.1.7 mitmesilbilised sisekaoga l, n, r tüved ^[15]
      • 1.2.1.8 mitmesilbilised sisekaoga la, na, ra laentüved ^[15]
      • 1.2.1.9 lühivältelised koondelised e(*h), e(*k), t tüved ^[16]
    • 1.2.2 te
      • 1.2.2.1 koondelised s(:*h) tüved ^[16]
      • 1.2.2.2 (ne:)s, (ne:)ts, (s:)ks tüved ^[16]
      • 1.2.2.3 pikavältelised s (sa, tsa, ksa, ssi, ksi) tüved ^[17]
    • 1.2.3 t̆te
      • 1.2.3.1 pikavältelised koondelised e(*h), e(*k), t tüved ^[16]
      • 1.2.3.2 lühivältelised koondelised e(*h), e(*k), t tüved ^[16]
      • 1.2.3.3 pikavältelised kahesilbiliseks koondunud tüved ^[16]
      • 1.2.3.4 kolmesilbilised tüved ^[18]
      • 1.2.3.5 m(e) tüved ^[18]
      • 1.2.3.6 pikavältelised t (lt, nt, rt) tüved ^[14]
      • 1.2.3.7 pikavältelised l, n, r tüved ^[14]
      • 1.2.3.8 pikavältelised la, na, ra tüved ^[14]
      • 1.2.3.9 lga, rga, nta, lgä, rgä, ntä tüved ^[13]
• 2 viited ja märkused

omastav kääne ^[1]

ainsus

ainsuse omastava käände lõppu on nüüdseks jäänud ainult täishäälik. seetõttu jääb mulje, et suurem osa teisi käändelõppe lihtsalt liidetakse omastava otsa.

• kunagine n käändelõpp on 16. sajandil kadunud ja tänini püsinud ainult mõnes liitsõnas:

mânDiè, ne̮n̆nà (*noin taβoin), Simuna: jalantäìZ 'jalaga kokku võetud sirbiga lõigatud peotäis'

• astmevaheldus: ainsuse omastava aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

jal̀G:jalà, kaŋ̆Gàs:kaŋ̀Ga

omastavaline nimetav

teatud tüvede ainsuse omastavat on hakatud Viru maamurrakutes ja mujalgi tarvitama ainsuse nimetava (sõnuti veel osastava ) käände asemel:

• se̮Brà ( Harju- ja Läänemaal se̮p̀r̥ 'sõber')

arvsõnad ^[2][3]

üheksa ja kaheksa kunagine lõpp ma (*-n: -ma-) on püsinud keskmurde ääremurrakutes:

• Simuna: üle,üheksama 'üheksavägine' ^[4]

ma on liitunud järgarvu tunnuse nDe järele kaa:

• Väike-Maarja: kūwenDel [nädàlal], neĭlanDe [kor̆rà], vījenDel, seit̀smenDemal, Viru-Jaagupi: kol̆manDet̆te: kol̆manDemas̆se, vījenDa(ma), Simuna: kol̆manDamal: kol̆manDel̆le, neĭlanDamal, kūwenDemal̆e

t̆tu(ma) liide ^[2]

(t̆tu)ma (*-t̆toin: -ttoima-) on püsinud keskmurdes kaashääliku ees (ja ainsuse omastavas käändes) nigu teistes läänemeresoome keeltes (peale Eesti kirjakeele, idamurde ja lõunaeesti keele):

• Väike-Maarja: man̆net̆tumaD, rüvet̆tumaD 'määrdunud', ve̮ĭmet̆tuma, Viru-Jaagupi: sûttumast 'sootuks', Simuna: rahut̆tumaD [inimeZeD]

(e)Da liide ^[5]

(e)Da on püsinud lühikeses vältes sõnades kaashääliku ees (ja ainsuse omastavas käändes):

• kaDèDa (omastav), kaDèDus, torèDast(i)

mujal on Da kadunud.

• kaùGel (*kauke̮δalla)

ne: (t)s liide ^[6]

ts on püsinud täishääliku ees (Lõuna-Eestis, läänemurdes ja) Põhja-Viljandimaal. mujal keskmurdes võib seda kuulda ainult mõnes sõnas:

• kar̆jane: kar̆jatse, näĭlane: näĭlatse ('näljane'), sar̆nane: sar̆natse ('niisugune, haiglane ehk põdur'), varatselt̀, vīmatse, Rapla ke̮r̆vane: ke̮r̆vatse ('pruutüdruk')

ts on püsinud veel regilaulus (aga mitte ülipika ehk kolmandas vältes esisilbiga sõnades ega kolmanda silbi järel: ~ raùDaZe, aGànaZe):

• Viru-Jaagupi: härjad härmatsed eessa, sahad sauetsed sülessa

mujal on ts-ist saanud Z.

• e̮BèDaZe

ks tüved ^[7]

ks on püsinud täishääliku ees Jüri, Ida-Juuru, Kose, Järva-Madise, Järva-Jaani, Väike-Maarja, Simuna, Viru-Jaagupi joonest põhja pool (välja arvatud kolmesilbilised ja ülipika esisilbiga sõnad ~ küsimus, märkus).

• ne̮ès:ne̮ek̀se (*noɣe̮kse̮), käik̀se (*käδükse ), veik̀se (*veδükse ), jūk̀se (*hiβukse̮), jalakse, se̮r̆mukse, met̆́sikse, uk̆seGün̆̀nikse, tulukse 'tuleraua', suomukse, ūDikse, ter̆vikse, kat̆tukse, kär̆Bikse, An̆Drekse, Te̮nikse, terakse,
• emikse, kaĕlukse, küt̆̀tikse, [läks] os̆tuksel̆le 'poodi', [on] pahukses, [on] um̆mukses, [jä̂B, lähä̀B] kauk̀ses̆se 'kaotsi', lin̆nakse, lojukse (*lōδukse̮ ), varekse, il̆vekse, kuDrukse 'klaaspärli', te̮r̆vakse, kuĕrukse,
• kälikseD, omakseD, ven̆nakseD, e̮ek̀seD, Kuusalu maamurrak:jät̆́tikse, [jä̂B / surèB] läm̆mukses̆se 'õhupuudusse', Ambla: var̆rukseD, Koeru: [ȯăGìD ja] vas̆tukseD, Järva-Jaani: [loom on] pḙàBaĭnukses 'pea jala külge seotud'

mujal on ks-ist saanud s.

• kuĕrùs 'isakanep, koeras', keDrus, Jüri: kiĕDùs, sūrùs

Alutaguse pool on kohati ks-ist saanud täishääliku ees s̆s ja muidu s̀.

• Viru-Jaagupi Vaeküla:il̆ves̆se, Simuna: käisse, veisse
• Viru-Jaagupi: lojus̀, Simuna: käis̀, veis̀, Simuna Venevere: jänes̀, oras̀, vares̀, ven̆nas̀

kohati on ks (> s̆s, s̀) pugenud ne ja s sõnadessegi.

• Väike-Maarja: reBakse, Viru-Jaagupi:aBlakse, aBrakse, Simunas: te̮ŭràs: te̮ùra ning te̮Bràs: te̮BrakseiD 'tõbras, loom', Harju-Jaani: maDrukse ( alamsaksa Matroos)
• nimetavas: Simuna Venevere: aBras̀, al̆Gas̀ 'halgas', juŏmas̀: juòma 'pikk kitsas madal lohk maastikus'

rs astmevaheldus ^[8]

rZ tugev aste on Harjus, Järvas, Viru maamurrakutes ja mujalgi rss .

• pe̮r̆Zàs: pe̮rssa, varssa (osastav): var̆ZàD

l, n, r lõpuline kaashäälikuühend ^[9]

el, er lõpulised hilised saksa laenud jm käänduvad Viru, Jõelähtme ja Kuusalu maamurrakutes ning Põhja-Tartumaal (peale Lääne-Laiuse) i tüve ja sisekaoga nigu Eesti kirjakeeles.

• as̀pli, nās̀kli, keìsri, meis̀tri, sah̀vri

(lääne pool käänduvad nad e tüveliste omasõnade kan̆nèl: kaǹDle, tüt̆tàr: tüt̀re sarnaselt: kop̀pel: kop̀les .)

tugev aste

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, mōDìD, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

• muDà: muDà

see ei ühti aga sageli eesti keele normiga

• Kadrina: īre tièraDaD 'särgivärvli tikand'; Rakvere, Kadrina: ne̮GèZ: ne̮ek̀seD; Simuna, Viru-Jaagupi: ne̮èZ: ne̮ek̀seD, naGà: nâ 'kaljaastja pulk'; Põltsamaa: vaGà: vâ; Paide: muDà: muà; Rakvere: naDù: naù; Viru-Jaagupi: viBùD, puGùs ~ puòZ, kiBùD, kuBùD, maDùD, se̮DàD; Simuna:può, kiù, kuòD; Johann Hornungil (48-51) veel 1693. a: nagga: naa, wagga: waa, möddo: möo, mädda: mäa, higgi: hee, täddi: täe

D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

mitmus ^[10][1]

mitmuse omastava käände lõpus on alati ainult mitmuse tunnus:

De

• tüvi: liitub helilisele häälikule, tinglikult - ainsuse osastava tüvele
• astmevaheldus: aste on vastupidine ainsuse omastavale ja mitmuse nimetavale Ida-Harjumaal, Järvas ja Viru maamurrakutes
• Väike-Maarja: siĕmenDes

ühesilbilised pika esisilbiga tüved ^[11]

Viru maamurrakutes ja mulgi murdega piirnevas keskmurdes ( Kolga-Jaani, Kõpu, Viljandi) hääldub ühesilbiliste pika esisilbiga tüvede De tunnusega mitmuse omastav ülipikas ehk 3. vältes, mis on Eesti kirjakeeles kaa lubatud :

• muàDe suòDe tüö̀De püìDe pûDe lûDe pîDe

Viru maamurrakutes, Põhja-Tartumaal ja mulgi murdega piirnevas keskmurdes tarvitatakse ühesilbiliste pika esisilbiga tüvedel veel poolpikas ehk 2. vältes ie tunnusega mitmuse omastavat nigu kirderanniku murrakutes ja Põhja-Eesti idamurdes :

• luĭjè (*luiδe̮n), maĭjè, muĭjè, puĭjè,( Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Viljandi) päĭjè, Põltsamaa soĭjè

Simuna, Põhja-Tartumaa jt murrakutes tarvitatakse nDe tunnusega mitmuse omastavat sõnas :

• mun̆Dè ( Viru-Jaagupis pigem - muĭjè, Väike-Maarjas - mûDe)

kahesilbilised lühikese esisilbiga tüved ^[1]

kahesilbiliste lühikese esisilbiga tüvede De tunnusega mitmuse omastav on omane kogu keskmurdele:

• Viru-Jaagupi: ivàDe, käBìDe

kahesilbilised pika esisilbiga tüved ^[12]

kogu Põhja-Eesti keskmurdes tarvitatakse kahesilbilisi lühikese esisilbiga tüvesid matkivat De tunnust

a tüved ^[12]

• Viru-Jaagupi: laìjaDe jal̀GaDe (harva jal̀Ge)

ä tüved ^[12]

• sil̀maDe käp̀paDe mär̀GaDe

e tüved ^[13]

• Viru-Jaagupi: leh̀teDe (aga Simunas jm: ke̮ĭGì)

i tüved ^[13]

• Viru-Jaagupi: kä̂riDe

u, o tüved ^[13]

• liǹDuDe pièrGuDe

ü tüved ^[13]

• mäǹDiDe

(n)ik tüved ^[13]

kogu Põhja-Eesti keskmurdes tarvitatakse kahesilbilisi lühikese esisilbiga tüvesid matkivat De tunnust:

• aZunik̀kuDe elanik̀kuDe kir̆janik̀kuDe oZanik̀kude Väike-Maarja: raìZmik̀kuDe

pikavältelised la, na, ra tüved ^[14]

kohati tarvitatakse kogu keskmurdes veel tavalist De tunnust nigu Eesti kirjakeeles :

• ku̮èraDe naèlaDe kaùnaDe

Järvas, Viru maamurrakutes ja Harjumaa põhiosas (peale edelamurrakute) aga enamasti lt, nt, rt tüvesid matkivat t̆te tunnust sisekaoga nigu Eesti kirjakeeles :

• paelt̆tè eint̆tè koert̆tè naelt̆tè vīnt̆tè

lga, rga, nta, lgä, rgä, ntä tüved ^[13]

Viru (edela)murrakutes kuuleb lt, nt, rt tüvesid matkivat t̆te tunnust sisekaoga nigu saarte, lääne, ida ja kirderanniku murdes:

• rint̆tè (*rintaδe̮n) Simuna, Viru-Jaagupi: jalt̆tè seĺt̆te (*selkäδen) e̮lt̆te ( < *e̮lkte - e̮l̀GaDe - olkaδe̮n) Väike-Maarja: ärt̆te (är̀GaDe)

tarvitatakse kogu keskmurdes tavalist De tunnust kaa nigu Eesti kirjakeeles :

• Viru-Jaagupi: e̮l̀aDe jal̀GaDe (harva jal̀Ge)

mitmesilbilised sisekaoga l, n, r tüved ^[15]

kogu Põhja-Eesti keskmurdes nõrgas astmes:

• tüt̆tarDe kan̆nelDe Väike-Maarja: siĕmenDe

kogu Põhja-Eesti keskmurdes tarvitatakse pikavältelisi kahesilbiliseks koondunud tüvesid matkivat t̆te tunnust kaa nigu Eesti kirjakeeles:

• Väike-Maarja: sièmnet̆te tüt̀rit̆te

mitmesilbilised sisekaoga la, na, ra laentüved ^[15]

kogu Põhja-Eesti keskmurdes tarvitatakse mitmesilbilisi sisekaoga l, n, r tüvesid matkivat De tunnust nigu Eesti kirjakeeles:

• kors̆tenDe (ÕS 1999) ak̆kenDe küĭnalDe piĕnarDe kup̆parDe

kogu Põhja-Eesti keskmurdes tarvitatakse pikavältelisi kahesilbiliseks koondunud tüvesid matkivat t̆te tunnust kaa nigu Eesti kirjakeeles:

• Viru-Jaagupi: pas̀tlit̆te

lühivältelised koondelised e(*h), e(*k), t tüved ^[16]

kogu Põhja-Eesti keskmurdes tarvitatakse algupäraselt kahesilbilisi lühikese esisilbiga tüvesid matkivat De tunnust:

• vahèDe perèDe (*perehten ~ aga Keila, Hageri, Harju-Jaani: peret̆te )

te

• tüvi: liitub "s" häälikule, tinglikult - ainsuse osastava tüvele
• astmevaheldus: aste on alati nõrk
• Väike-Maarja: orastel

koondelised s(:*h) tüved ^[16]

• kal̆́liste kaŭniste var̆vaste ker̆veste

(ne:)s, (ne:)ts, (s:)ks tüved ^[16]

• jûs̀te mat̆tuste omaste nais̆tè inimeste reBaste suGùlaste ük̀sluis̆te vaes̀te (*vaivaisten)

pikavältelised s (sa, tsa, ksa, ssi, ksi) tüved ^[17]

Järvas, Viru maamurrakutes ja Harjumaa põhiosas (peale edelamurrakute) tarvitatakse s, ts, ks tüvesid matkivat te tunnust sisekaoga nigu Eesti kirjakeeles :

• Simuna: as̆́tè Viru-Jaagupi: ais̀te Ambla: met̀ste Järva-Jaani: pük̀ste

kohati tarvitatakse kogu keskmurdes veel tavalist De tunnust nigu Eesti kirjakeeles :

• Väike-Maarja, Rakvere: poissiDe Kadrina: ot̀saDe

t̆te

• tüvi: liitub (endisele) helitule häälikule (h, k, t), tinglikult - ainsuse osastava tüvele
• astmevaheldus: aste on vastupidine ainsuse omastavale ja mitmuse nimetavale
• Põhja-Eesti keskmurde : kät̆te (* kätten), kas̆tet̆te (* kaste̮kte̮n), u̮ŏnet̆tes (* hōne̮hte̮ssa)

pikavältelised koondelised e(*h), e(*k), t tüved ^[16]

• me̮t̆tet̆te (*me̮t̆te̮kte̮n)

lühivältelised koondelised e(*h), e(*k), t tüved ^[16]

kogu Põhja-Eesti keskmurdes tarvitatakse algupäraselt kahesilbilisi lühikese esisilbiga tüvesid matkivat De tunnust:

• vahèDe perèDe (*perehten ~ aga Keila, Hageri, Harju-Jaani: peret̆te )

pikavältelised kahesilbiliseks koondunud tüved ^[16]

• val̀Get̆te (*valke̮δaδe̮n) tal̆Gut̆te Viru-Jaagupi: vuàDit̆te Kadrina: e̮h̀tat̆te Koeru: me̮ĭZat̆te Hageri: veś̀kit̆te (*veZikiviDe) Järva-Madise: aìGet̆te

kolmesilbilised tüved ^[18]

• paremat̆te maZìnat̆te saDàmat̆te vik̆kat̆tit̆te tiènijat̆te

m(e) tüved ^[18]

• laDèmet̆te lîk̀met̆te

pikavältelised t (lt, nt, rt) tüved ^[14]

• ūt̆tè köit̆tè kǖnt̆tè täit̆tè Rakvere: (pâs:)pāt̆tè Haljala: te̮rt̆tè

pikavältelised l, n, r tüved ^[14]

Järvas, Viru maamurrakutes ja Harjumaa põhiosas (peale edelamurrakute) tarvitatakse lt, nt, rt tüvesid matkivat t̆te tunnust nigu Eesti kirjakeeles :

• jūrt̆tè kuart̆tè

pikavältelised la, na, ra tüved ^[14]

Järvas, Viru maamurrakutes ja Harjumaa põhiosas (peale edelamurrakute) tarvitatakse lt, nt, rt tüvesid matkivat t̆te tunnust sisekaoga nigu Eesti kirjakeeles :

• paelt̆tè eint̆tè koert̆tè naelt̆tè vīnt̆tè

kohati tarvitatakse veel tavalist De tunnust kaa nigu Eesti kirjakeeles :

• ku̮èraDe naèlaDe kaùnaDe

lga, rga, nta, lgä, rgä, ntä tüved ^[13]

Viru (edela)murrakutes kuuleb lt, nt, rt tüvesid matkivat t̆te tunnust sisekaoga nigu saarte, lääne, ida ja kirderanniku murdes:

• rint̆tè (*rintaδe̮n) Simuna, Viru-Jaagupi: jalt̆tè seĺt̆te (*selkäδen) e̮lt̆te ( < *e̮lkte - e̮l̀GaDe - olkaδe̮n) Väike-Maarja: ärt̆te (är̀GaDe)

tarvitatakse kogu keskmurdes tavalist De tunnust kaa nigu Eesti kirjakeeles :

• Viru-Jaagupi: e̮l̀aDe jal̀GaDe (harva jal̀Ge)

viited ja märkused

1. ^{1.0 1.1 1.2} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 196
2. ^{2.0 2.1} Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 71
3. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 166
4. ↑ Mari Must, "Keskmurde tekstid" lk. 288
5. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 43
6. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 58
7. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 55, 94
8. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 65
9. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 169
10. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 189
11. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 197
12. ^{12.0 12.1 12.2} Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 203
13. ^{13.0 13.1 13.2 13.3 13.4 13.5 13.6} Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 204
14. ^{14.0 14.1 14.2 14.3} Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 198
15. ^{15.0 15.1} Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 202
16. ^{16.0 16.1 16.2 16.3 16.4 16.5} Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 200
17. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 199
18. ^{18.0 18.1} Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 201

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere nimetav kääne

• 1 nimetav kääne ^[1]
  • 1.1 ainsus
    • 1.1.1 kahesilbilised tüved
      • 1.1.1.1 nt tüved ^[2]
      • 1.1.1.2 e tüved ^[3]
    • 1.1.2 koondunud tüved
      • 1.1.2.1 täishäälikulised tüved ^[4]
      • 1.1.2.2 astmevaheldus ^[5]
    • 1.1.3 kolmesilbilised tüved
      • 1.1.3.1 a tüved ^[6]
      • 1.1.3.2 u tüved ^[7]
      • 1.1.3.3 m tüved ^[8]
    • 1.1.4 omastavaline nimetav
      • 1.1.4.1 G lõpuline kaashäälikuühend ^[9]
      • 1.1.4.2 sulghäälikuga algav kaashäälikuühend ^[10]
      • 1.1.4.3 ühesilbiline kaashäälikuga lõppenud sõna ^[11]
      • 1.1.4.4 kolmesilbilised ajamäärused
  • 1.2 mitmus
• 2 viited ja märkused

nimetav kääne ^[1]

ainsus

kahesilbilised tüved

nt tüved ^[2]

keerulise häälikumuutuse (~ kante > kanti > kansi > kaas) läbinud nt tüved on saanud kohati lõpukaashääliku osastavast käändest:

• kân ~ kuàn, küìn

e tüved ^[3]

mõni kahesilbiline e tüvi on püsinud lõpukaolisel kujul:

• Simuna, Viru-Jaagupi: eĺ̀m: el̆mè (Soome: helmi: helmen 'helmes')

mõni aga on taastanud lõputäishääliku ja jäljendab koondunud kate tüüpi sõnu:

• pär̆lè: pär̀le ( keskalamsaksa perle), Väike-Maarja, Simuna, Viru-Jaagupi: räĭmè: räìme, Simuna: taĭmè: taìme

koondunud tüved

täishäälikulised tüved ^[4]

kolmesilbilistest kahesilbilisteks koondunud sõnadel on viimase silbi täishääliku asemele jäänud tüvetäishäälikuks teise silbi täishäälik:

• Viru maamurrakuis (ja Amblas, Järva-Madisel): me̮ĭZì (*moisio - moisia 'mõis'), e̮h̀ta (*ehtaɣo)

astmevaheldus ^[5]

Viru maamurrakutes sulghäälikud võivad olla nõrgenenud sarnaselt kirdepoolsetele sugulaskeeltele:

• Simunas (nagu Alutaguse ja Põhja-Eesti idamurdes): te̮ŭràs: te̮ùra 'tõbras, loom'

kolmesilbilised tüved

a tüved ^[6]

kolmesilbiliste -(k̆k)a tüvede lõppu on liidetud s:

• Viru-Jaagupi: minijas, ahìlas ('ahel'), arak̆kas (Soome: harakka)

u tüved ^[7]

mõnel kolmesilbilisel u tüvel võib olla toimunud uus lõpukadu:

• Simuna, Viru-Jaagupi: palit̀ ('palitu' Vene : pal'to )

m tüved ^[8]

mõnel kolmesilbilisel *(m) tüvel võib olla toimunud uus lõpukadu:

• Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: alàś(s) ('alàZi' <*alasin : alasim(e) )

mõne lühikese esisilbiga sõna tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

• iGè (<*iγem), süDà (<*süδäm)

omastavaline nimetav

G lõpuline kaashäälikuühend ^[9]

G lõpulise kaashäälikuühendi vältimiseks on tarvitatud tugeva astme asemel nõrka:

• keskmurde õlà : õlaD, turù : turùD
• nimetavale käändele lisaks toimub see teistelgi juhtudel nagu: palè:palèD ('pal̀GeD')

mõnikord on tarvitatud nõrga astme asemel tugevat:

• Viru-Jaagupi ( Jõelähtme maamurraku, Kuusalu maamurraku, Keila, Hageri, Kolga-Jaani) üĺ̀Ge : üĺ̀Ge

sulghäälikuga algav kaashäälikuühend ^[10]

lõpukao tõttu sulghäälikuga algava kaashäälikuühendiga lõppevaks ühesilbiliseks sõnaks koondunud tüvede ainsuse nimetava (sõnuti ka osastava ) käände asemel on hakatud Järvas, Viru maamurrakuis, osalt Palamuse, Kursi, Laiuse, Põltsamaa ja Pilistvere kihelkonnas tarvitama ainsuse omastavat:

• se̮Brà ( Harju- ja Läänemaal se̮p̀r̥ 'sõber'), naBrà, aDrà, tuDrà (Rootsi: dudder 'tuder' Camelina), luBjà, kaBjà, riDvà, le̮Dvà, ne̮Drà, naBrà, aBrà(s):aBràD, loD́jà, liBlè, puDrù, teDrè

ühesilbiline kaashäälikuga lõppenud sõna ^[11]

ka teiste lõpukao tõttu kaashäälikuga lõppevaks ühesilbiliseks sõnaks koondunud tüvede ainsuse nimetava käände asemel on hakatud tarvitama ainsuse omastavat:

• jak̆kì ( keskalamsaksa jacke 'jakk'), kap̆pì (keskalamsaksa shap 'kapp'), koh̆vì (amsaksa Koffe 'kohv'), kum̆mì, neĭjù ('neid'), küp̆sè, ke̮h̆nà, keh̆và, Viru-Jaagupi: rūt̆tù, Väike-Maarja: rut̆tù (keskalamsaksa: rute '[akna] ruut'), Viru-Jaagupi: kīGè ('kiik'), (Järva, Viru maamurrakute ja Põhja-Tartumaa:) pil̆vè

kolmesilbilised ajamäärused

ka mõne lõpukao tõttu kaashäälikuga lõppevaks kahesilbiliseks sõnaks koondunud aega tähistava tüve ainsuse nimetava käände asemel on hakatud tarvitama ainsuse omastavat:

• om̆miku, süGise, tuleva kevade, meneva jāniBä ^[12]

mitmus

mitmuse nimetava käände lõpus on alati ainult mitmuse -D tunnus.

• tüvi: mitmuse -D tunnus liitub täishäälikule, tinglikult - ainsuse omastava tüvele
• astmevaheldus: mitmuse nimetava aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

Viru-Jaagupi: jänekseD

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 195
2. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 69
3. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 195
4. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 195
5. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 53, ?
6. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 181, 195
7. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 182
8. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 182
9. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 37
10. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 52, 181
11. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 182
12. ↑ Viru-Jaagupi jutt "t̀š̀irkase h̀ärjad"

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere mitmus

mitmuse tunnused ^[1]

-D

• käänded: mitmuse nimetav
• astmevaheldus: aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale
• tüvi: liitub täishäälikule, tinglikult - ainsuse omastava tüvele
• Viru-Jaagupi: jänekseD

-De

• käänded: kõik mitmuse käänded peale nimetava ja osastava
• astmevaheldus: aste on vastupidine ainsuse omastavale ja mitmuse nimetavale Ida-Harjumaal, Järvas ja Viru maamurrakutes
• tüvi: liitub helilisele häälikule, tinglikult - ainsuse osastava tüvele
• Väike-Maarja: siĕmenDes

-te

• käänded: kõik mitmuse käänded peale nimetava ja osastava
• astmevaheldus: aste on alati nõrk
• tüvi: liitub "s" häälikule, tinglikult - ainsuse osastava tüvele
• Väike-Maarja: orastel

-t̆te

• käänded: kõik mitmuse käänded peale nimetava ja osastava
• astmevaheldus: aste on vastupidine ainsuse omastavale ja mitmuse nimetavale
• tüvi: liitub (endisele) helitule häälikule (h, k, t), tinglikult - ainsuse osastava tüvele
• Põhja-Eesti keskmurde : kät̆te (* kätten), kas̆tet̆te (* kaste̮kte̮n), u̮ŏnet̆tes (* hōne̮hte̮ssa)

-e

• käänded: kõik mitmuse käänded peale nimetava ja osastava
• astmevaheldus: aste on alati tugev
• tüvi: tõrjub välja tüvetäishääliku. pärineb lühenenud kolmesilbilisest -De mitmusest: jalge (*jalgaδe)
• "e" mitmus on Viru maamurrakutele võõras esinedes harva Viru-Jaagupis. mujalt näiteks Suure-Jaani: lauDeGa

-i

• käänded: mitmuse osastavale lisaks esineb (Viru maamurrakutes, Põhja-Tartumaal ja Mulgi murde poolsel Viljandimaal) teistes käänetes peamiselt esimese silbi täishääliku järel
• astmevaheldus: aste on sama, mis samas ainsuse käändes
• tüvi: liitub esimese silbi täishäälikule, tinglikult - ainsuse omastava tüvele, pikematele tüvedele ainult harva. Väike-Maarja: var̀Bul
• Väike-Maarja: meìZ, Simuna: ke̮ĭGile , Viru maamurrakutes, Põhja-Tartumaal ja Mulgi murde poolsel Viljandimaal: luĭjè, puĭjè

-a

• käänded: tavaliselt mitmuse osastav
• astmevaheldus: aste on sama, mis samas ainsuse käändes
• tüvi: tõrjub välja teise silbi tüvetäishääliku "e, i, u". pärineb lühenenud kolmesilbilisest -i mitmuse osastavast: kiva (*kiviδa)
• Viru-Jaagupi: kup̆pàl(e) 'keema hakkamas', Simuna: pük̆sat̆ta

tugev aste

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

• Kadrina: īre tièraDaD 'särgivärvli tikand'
• mōDìD

see ei ühti aga sageli eesti keele normiga

• Rakvere, Kadrina: ne̮GèZ: ne̮ek̀seD; Simuna, Viru-Jaagupi: ne̮èZ: ne̮ek̀seD, naGà: nâ 'kaljaastja pulk'; Põltsamaa: vaGà: vâ; Paide: muDà: muà; Rakvere: naDù: naù; Viru-Jaagupi: viBùD, puGùs ~ puòZ, kiBùD, kuBùD, maDùD, se̮DàD; Simuna:può, kiù, kuòD; Johann Hornungil (48-51) veel 1693. a: nagga: naa, wagga: waa, möddo: möo, mädda: mäa, higgi: hee, täddi: täe

D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 189

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere kèeleÕpetus

Edela-Viru maamurrakute kèeleõpetus ^[1]

uurime pisut Viru maamurrakute edelaosa keeletarvitust. edelarühma arvame kunagise Lemmu muinaskihelkonna aladel räägitud keelemurdeid - enne kõike Pudiviru ehk hilisema Simuna ja temast eraldunud Väike-Maarja kihelkonna keelt, aga ka kirde poolse kunagise Võhu ehk Viru-Jaagupi ja tolle küljest Iisaku kihelkonnaga liidetud Oonurme valla murrakuid.

eraldi käsitlemist väärivad loodepoolsed Kadrina , Haljala ja Rakvere maamurrakud, mis on lähemad Ambla , Harju-Jaani , Jõelähtme ja Kuusalu maamurrakutele ning Pohiranna rannakeelele.

Viru-Jaagupil ja Oonurmel on üht-teist ühist Alutagusega ^[2]. Väike-Maarjal on üht-teist ühist Järvaga ^[3]. Simunal on üht-teist ühist Põhja-Tartumaaga ^[4].

sisukord

• murrakud
  • Viru maamurrakute tegusõnade põhivormid
    • pöördelised vormid
      • eitus
      • isikuline tegumood
        • käskiv kõneviis
          • keeldkõne
        • kindel kõneviis
          • olevik
          • minevik
        • tingiv kõneviis
        • oletav kõneviis (potensiaal-tulevik)
        • kaudne kõneviis
      • umbisikuline tegumood
        • kindel kõneviis
          • olevik
          • minevik
    • käändelised vormid
      • -da,-des
      • -ma,-mas,-mata ...
      • -nud,-tud ...
      • -v(ad),-tav(ad) ...
  • Viru maamurrakute käändsõnade põhivormid
    • mitmus
    • käänded
      • nimetav
      • osastav
      • omastav
      • viisiütlev
      • alaleütlev
      • alalütlev
      • alaltütlev
      • sisseütlev
      • seesütlev
      • seestütlev
      • saav
      • rajav
      • olev
      • ilmaütlev
      • kaasaütlev
    • omadussõnade võrdlemine
    • asesõnad

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 451
2. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 455
3. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 449
4. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 425

PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.